21. märts 2017

Pehme marja"jäätis" kohupiimaga

kohupiima-marjamagustoit

Huvitava fenomenina tekitab lastes vaimustust iga magustoit, mis kuidagigi viitab jäätisele. Näiteks selle magustoidu näol on ju tegelikult tegu maailma kõige tuttavlikuma ja lihtsama marja-kohupiimakreemiga. Kuid õhin söömisel on palju suurem, kui lihtsalt kohupiimakreemi süües. Jäätiseks teeb ta asjaolu, et marjad on lisatud külmununa ja tulemuski on jäätisega täitsa sarnane, ehkki küll mitte nii rammus. Just valminuna on maius selline pehmemat sorti, justkui veidi sulanud jäätis. Soovi korral võib segu umbes pooleks sügavkülma pista või jäätisemasinas edasi külmutada. Meile aga meeldis ta just sellise pehme jäise magustoiduna - mõnusalt kreemjas ja värske.
On aeg hakata kriitilise pilguga üle vaatama ka sügavkülmariiuleid, sest ehkki eile alles algas kevad, pole ka värskete suvepäikese kasvanud marjade aeg polegi enam teab kui kaugel. Marjane jäätis on sügavkülmavarude ära kasutamiseks just sobiv variant. Marjadena võib kasutada loomulikult just seda, mis olemas ja meeldib. Pildil olevasse jäätisesse läksid vaarikad ja mustad sõstrad, mis lubab seda nimetada lausa kuningannalikuks magustoiduks. Soomlased teadupärast nimetavad just nõnda vaarika ja musta sõstra kooslust.

külmutatud marjadPehme marja"jäätis" kohupiimaga


150 g külmutatud vaarikaid
150 g külmutatud musti sõstraid
300 g kohupiimapastat
1 sl vanillisuhkrut
u 1,5 dl heledat suhkrusiirupit (doseeri maitse järgi)
kaunistamiseks röstitud mandlilaaste (soovi korral)

Vala jäätunud marjad köögikombaini ja purusta peenikeseks pudiks. Lisa kohupiim, vanillisuhkur ja suhkrusiirup. Surista ühtlaseks. Paku kohe. Kui soovid veidi tahkemat maiust, tõsta jäätis veel pooleks tunniks sügavkülma tahenema. 
kohupiima-marjamagustoit

Koostööpostitus D-kokaraamatuga

18. märts 2017

Tzatziki, jogurtikastmete kuningas

Nii nagu eelmise postituse parmesanikrõpsude puhul, olen selle tzatziki-postituse ka endale juba ammugi võlgu. Sest ei ole universaalsemat ja maitsvamat jogurtikastet, kui see Kreekast pärit dipp ja teen seda päris tihti. Ja mis isiklik blogi see üldse selline on, kus pole kirjas blogipidaja isiklikke lemmikuid:) Nii et siin ta on, jogurtikastmete kuningas tzatziki.
Et tegu on värskendava ja jaheda olemisega kastmega, siis mida rohkem kevade ja suve  poole, seda enam ta muidugi lauale sobib. Tükeldatud köögiviljade, lihapallide, erinevate krõpsude-tšipside juures täiesti asendamatu.
Kindlasti on juba nii mõnedki grillid nädalavahetusel juba huugama pandud (nii ka meil!) ja kui näiteks grillida kana- või lambavardaid (kreekapäraselt souvlaki), siis mu meelest on tzatziki nende juurde täiesti ideaalne lisand. Klassikaline tzatziki koosneb vaid jogurtist, küüslaugust ja kurgist. Ja on niimoodi täiesti võrratu! Mulle on meeldinud redist ka lisada, aga kui ei taha, võib selle vabalt ära jätta.  Sisse võib riivida ka sidrunikoort, lisada tšillit, hakkida mündilehti - see kõik on juba fantaasia ja maitse küsimus.
Tzatziki tegemine on tegelikult vaid kokkusegamise vaev. Arvestada tuleks vaid ajaga, mis kulub kurgi sõelal nõrutamisele. Seda sammu aga ei soovita kindlasti vahele jätta, sest siis tuleb tzatziki lihtsalt liiga vesine.
Head tzatzikitamist!

tzatziki


Tzatziki 
u 2,5 dl

2 lühikest või pool pikka kurki
5 redist (kui ei soovi, jäta välja)
2,5 dl paksu Kreeka jogurtit
1-2 küüslauguküünt, oleneb kangusest
2 sl hakitud tilli (võib ka hakitud münti lisada)
soola, musta pipart
kaunistuseks oliiviõli (kõige paremini sobib siia hea Kreeka oliiviõli), paprikapulbrit, kuivatatud punet

Riivi koorega kurk ja redis. Kui kurgi seemneosa on väga suur ja pehme, eemalda see enne. Sega soolaga. Lase sõelal pool tundi nõrguda. Pigista käe vahel kuivemaks ja sega jogurtiga. Pressi hulka küüslauguküüned ja hakitud till. Maitse, vajadusel lisa soola. Lase kastmel võimaluse korral külmkapis paar tundi enne söömist maitsestuda. Serveerimisel nirista peale oliiviõli ning raputa kaunistuseks ja maitseks paprikapulbrit, kuivatatud punet ning musta pipart.

tzatziki

14. märts 2017

Parmesanikrõpsud

parmesanikrõpsud

Parmesanikrõpsude tegemiseks ei ole vaja muud, kui...parmesani. Olgem ausad, ma ise kasutan peamiselt Valio Forte erinevaid juuste, mis sisuliselt ongi ju parmesani juust, ehkki neid nõnda ei või nimetada, kuna Parmigino Reggiano on geograafilise tähisega kaitstud nimetus ning see laieneb ka tõlkesõnale "parmesan". See aga pole üldse postituse teema, lihtsalt suusoojaks.

Teen neid juustukrõpse päris sageli, kuna soolaka lisandina sobivad nad vägagi hästi nii salatite, suppide kui ka risotode peale maitset ja krõbedust andma ning muudavad toidu visuaalseltki ägedamaks.  Samahästi saad neid pakkuda ka veinikõrvasteks snäkkideks. Need krõpsud on ka hea võimalus ära kasutada kappi jäänud ja ehk juba kuivamagi kippuv parmesani juustu tükk. Riivi ära, tõsta plaadile kuhjakesed ja küpseta krõpsudeks!

Üldiseks orientiiriks on hea teada, et 50 g juustust saab 10-12 krõpsu

Valmistamine on lihtsamast lihtsam:

parmesanikrõpsud, tegemineRiivi juust. Tõsta supilusikaga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile juustukuhjakesed, jättes umbes 7-sentimeetrised vahed. Küpseta 180 kraadi juures umbes 10 minutit. Juust sulab, valgub laiali ja tulemuseks on õhukesed pitsilised krõpsud. Tõsta õhukese pannilabida abil köögipaberile tahenema.

Soovi korral võib lisada juustule enne küpsetamist
-seesamiseemneid,
-mooniseemneid,
-musta pipart
-kuivatatud ürte. Näit. tüümiani, rosmariini.
Puista valitud lisand või maitseaine enne küpsetamist juustukuhjakestele.

7. märts 2017

Peedi-kinoakotletid

peedi-kinoakotletid


See ei ole sugugi esimene kord, kui peet ja kinoa mu toitudes kokku saavad. Blogis on varasemast näiteks ka kinoa ja peedi salat feta juustuga ja olen nende kahe sõprust proovile pannud nii mõneski teises toidus. Olen endiselt arvamusel, et need kaks on kokku loodud. Nii peet kui kinoa on mõlemad omamoodi karused ja maalähedased. Nõnda lihtsakoelised, et päris omaette jääksid mõlemad ehk toiduna tuimavõitu. Ent kui sellele toekale paarisrakendile lisada särtsu küüslaugu, balsamico, vürtsköömnete, koriandri ja tšilli näol, löövad peedi-kinoapätsikesed lausa särama! Värvist ma üldse ei räägi, see on tänu peedile juba niigi super. Kinoat peetakse sageli ekslikult teraviljaks. Ja pole ka ime, sest tema kasutamisvõimalused on teraviljadega väga sarnased. Tegelikult on aga kinoa puhul tegu Tšiili hanemaltsa seemnetega. Kinoa glükeemiline koormus on madal, mis tähendab, et temast tehtud toidud annavad täiskõhutunde pikaks ajaks ega lase veresuhkrul üles-alla kõikuda. Kinoa on ka valgu- ja rauarikas, sobides seega suurepäraselt ka neile, kes ei söö üldse midagi loomset või lihtsalt tarbivad liha väga harva.

Peedi-kinoakotletid on mõnusad niisama või näiteks mõne jogurtikastmega, mille tarvis tuleks Kreeka jogurt segatud ürtide ja küüslauguga ning maitsestatud riivitud sidrunikoore ja soola-pipraga. Neid võib pista ka burgeri vahele või pakkuda koos portobello seentega. Postituse lõpus sellest moodusest ka pilt ja retsept.

Peedi-kinoakotletid
5-6 tk.

4 dl vett
2 dl kinoat
250 g keedetud peeti
1 küüslauguküüs
2  muna (L)
1 sl palsamiäädikat
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
1 tl jahvatatud koriandrit
sutsuke tšillihelbeid või -pulbrit
1 dl odrajahu (võib asendada ka toortatrajahuga)
soola, musta pipart
oliiviõli kotlettide praadimiseks

peedi-kinoakotletid

Kuumuta vähese soolaga maitsestatud vesi keema. Loputa kinoa sõelal jooksva vee all. Vala potti ja keeda u 15 minutit, kuni vesi on kinoasse imbunud ja terakesed pehmed. Riivi peet. Purusta küüslauk, klopi munad lahti. Sega omavahel keedetud ja jahtunud kinoa, riivitud peet (ilma riivimisel eraldunud vedelikuta- see teeks kotletitaina liiga vedelaks), küüslauk, munad, palsamiäädikas, maitseained ja jahu. Sega täiesti ühtlaseks. Tõsta vähemalt pooleks tunniks külmkappi. Seejärel kuumuta pannil õli. Vormi seejärel käte vahel kotletitainast pontsakad pätsikesed. Prae mõlemalt küljelt paar-kolm minutit.

peedi-kinoakotletid portobello seentega 

Siin minu lemmikviis nende kotlettide söömiseks: ahjus küpsetatud portobello seentega.

Peedi-kinoakotletid portobello seentega

5-6 portobello seent
sortsuke oliiviõli
5-6 peedi-kinoakotletti
lisaks rohelisi salatilehti, rukolat, tomatit, sibulat jm

Eemalda portobello seentelt jalad. Määri kübarad alt ja pealt veidikese oliiviõliga. Maitsesta soolaga. Rösti seenekübaraid ahjus 200 kraadi juures u 20 minutit.
Serveerimiseks tõsta seentele kotletid. Lisa salatilehti või rukolat, tomati- ning sibulaviile või just selliseid värskeid lisandeid, nagu sulle meeldivad.

peedi-kinoakotletid portobello seentega

6. märts 2017

Läätsesalat

läätsesalat

Kas pole kummaline, et kunagi peeti salati all silmas ainult kas roheliste lehtede kuhja, riivitud kapsast-porgandit praetaldriku servas või majoneesikastmega üle valatud makaroni-vorstisegu. Muidugi on need üldistavad näited, aga kuhugi nende kolme kanti see salati mõiste ju kaldus, kas pole. Salat pole aga ammugi enam vaid lisand n-ö päris toidule või kõhtu tühjaks ja maitsemeelt kurvaks jättev dieeditajate stampeine, vaid igati toitev ja täisväärtuslik omaette söögikord. Näiteks sellest toekas läätsesalatist saab täis kõhu pikaks ajaks ning ka maitset on siin kuhjaga. Ma ise fännan selle salati puhul magusa ja soolase esmapilgul vastuolulist kombinatsiooni. Tõepoolest - rosinad ja kapparid üheskoos tummiseid läätsesid maitsestamas on vaimustavad!
Eestlaste toidulaual on kaunviljad teadupärast olnud aastasasadu, neid tunti ja söödi ammu enne kartuliga tutvumist. Herne-suitsulihasupp, soolaoad, oa-kruubisupp ja muud ammustest aegadest tuntud toidud on toekad kõhutäited ja aidanud üle ka raskematest aegadest. Nüüd hinnatakse kaunvilju eelkõige nende tervisesõbralike omaduste poolest. Kõrge valgusisaldus, suur kiudainetesisaldus, rohkelt mineraalaineid ja vitamiine teevad kaunviljadest tõelise väetoidu, mis võiks meie toidulauda palju sagedamini rikastada.
Kui kasutada konserveeritud või külmutatud kaunvilju, nii jääb ära nende leotamisele ja keetmisele kuluv aeg ja toit valmib eriti hõlpsalt. Selle salati valmistasingi konserveeritud pruunidest läätsedest. Aga loomulikult võib ka kuivatatud läätsed ise pehmeks keeta. Punaseid läätsesid vaid ei tasuks selleks valida, need keevad salati jaoks liiga pudruseks, aga kõik muud sobivad kenasti.

Läätsesalat rosinate ja kapparitega
neljale

1 purk (400 g) pruune läätsesid
50 g rosinaid
50 g kappareid
150 g kirsstomateid
60 g rukolat
Kaste:
2 sl oliiviõli
2 sl sidrunimahla või valge veini äädikat
1 sl sinepit
soola, pipart

Nõruta läätsed konservivedelikust. Haki rosinad veidi väiksemaks, umbes läätsede suurusteks tükikesteks. Sega omavahel läätsed, rosinad ja kapparid. Tõsta kastmeained väikesesse kaanega purki ja raputa korralikult segamini. Vala kaste läätsesegule ja sega läbi. Lisa salatile poolitatud kirsstomatid ja rukolalehed, sega õrnalt läbi.

Soovi korral võib salatile lisada lisaks veelgi meelepäraseid küpsetatud või tooreid köögivilju. Näiteks peeti, porgandit, redist, punast sibulat. Ka juust sobib siia hästi. Ise olen proovinud seda salatit valgehallitusjuustuga, aga samahästi sobivad ka feta või kitsejuust.

läätsesalat valgehallitusjuustuga

Retsept ilmus ajakirjas "Tervis Pluss" (märts 2017) kaunviljade loo juures.

5. märts 2017

"Mereannid. Krevetist kalmaarini" - uus kokaraamat!

Mereannid. Krevetist kalmaarini.

Oi, ma särasin õnnest justkui pühademuna, kui Ajakirjade Kirjastus tegi mulle ettepaneku osaleda kaasautorina uue mereandide kokaraamatu kirjutamises ning pildistada üles kõik selle raamatu toidud. Ja nüüd ongi Epp Mihkelsi ja minu retseptidega raamat trükist väljas ja juba mõne nädala raamatupoodides kenasti saadaval.
Mereannid, mu lemmikud! Nii mõnedki mu meeldejäävamad ja lausa heldimustki tekitavad toiduelamused on seotud justnimelt mereandidega. Tõele au andes, vähetähtis pole muidugi asjaolu, et need meelde sööbinud maitsenaudingud on sündinud peamiselt reisidel. Paikades, kus mereannid püütakse sealtsamast rannaäärse kõrtsi veeres loksuvast ookeanist. Mida aeg edasi, seda kergem on aga olnud neid imelisi maitseelamusi ka kodus taaselustada. Mereannivalik meie poodides laieneb jõudsalt ja kui mõelda kasvõi paari aasta tagusele ajale, on näiteks ainuüksi erinevate karpide valik oluliselt suurem. Lisaks sinikarpidele saame poest osta rohe-, veenus-, mandel-, habemenoa-, kammkarpe ja austreid. Enamus neist on saadaval täiesti värske, st elavana. Poes on müügil kaheksajalad, kalmaarid, rääkimata paljudest erinevatest krevettidest. Värskelt, külmatutult, keedetult, toorelt, puhastatult, puhastamata - vali, milliseid iganes soovid.

protsess ja tulemus :)
Vasakul olevale fotole napsasin Epu, kes parasjagu sätib karpe pildile. Ja paremal valmis lehekülg raamatust: meie poodides müügil olevad karbilised. 

Me Epuga oleme tõepoolest paadunud merannifännid. Samas tean palju neid, kellele mereannid üldse ei meeldi. Ja põhjus ei pruugigi alati olla selles, et mereannid ei maitse. Pigem selles, et mereannid ei ole olnud meil alati nii laias valikus saadaval ja neid lihtsalt ei ole harjutud valmistama. Sestap soovitangi seda raamatut kõigile omasugustele mereannisõpradele, kui ka neile, kellele mõte mereande toiduks valmistada ei tundu kuigi ahvatlev. Raamatus on rohkelt ka n-ö teoreetilist osa, st põhjalikku infot erinevate molluskite kohta, alates elukohtadest ja käitumisviisidest kuni näpunäideteni puhastamise, kättesaadavuse ja valmistamise kohta. 

habemenoad
Kaun-ehk habemenoakarbid ürdivõis. Kas teadsid, et habemenokarbid elutsevad muda või liiva sisse kaevununa. Nad saavad seda teha, kuna hingavad läbi sifoonide, mille sirutavad mudast või liivast välja. Need põnevad karbid kaevuvad liiva sisse püstasendis, nii et liiva seest piilub välja vaid tipp, olles niimoodi peidus vaenlase eest. Kui habemenoad peavad liivast põgenema ja end kiiresti liigutama, võivad nad tekitada vett välja pumbates kuni meetri kõrguse veesamba.
veenuskarbid õllekastmes
Õlles küpsetatud veenuskarbid suitsupeekoniga. Imehead väikesed ümarad veenuskarbid on õrna tekstuuri ja juba iseenesest pisut magusa mekiga. Kui tavaliselt kasutatakse karpide keetmiseks veini- või koorekastet, siis ka hele õlu sobib selleks väga hästi. Mõnus vaheldus klassikale!
sinikarbid valge veini ja koore kastmes

Karpe saab valmistada lugematutel eri viisidel. Külmal ajal on üks mu oma kindlaid lemmikuid see pildil olev kausitäis sinikarpe. Vaatamata sellele, et see toit valmib imelihtsatest koostisosadest (karbitoitudes muidu nii tavapäraseid ürtegi pole kasutatud!), on tegu vastupandamatult maitsva kausitäiega. Tõeline külma aastaaja mugavusroog on soojalt kreemjas ja kodust turvatunnet tekitav. Soovitan väga järele proovida.

Sinimerikarbid valge veini ja koore kastmes
neljale

1 kg sinimerikarpe
1 sibul
2 küüslauguküünt
2 sl võid
200 ml valget veini
200 ml kala- või vähipuljongit (fondist valmistatud)
400 ml  35% koort
soola

Pese karbid hoolsalt jooksva vee all. Jälgi, et kõik karbid oleksid suletud. Viska ära karbid, mis on praokil ning ei sulgu ka koputades. 
Haki sibul ja küüslauk. Kuumuta pannil või, passeeri sibul ja küüslauk klaasjaks ja pehmeks. Vala nad pannilt suurde potti. Lisa vein ja kuumuta keema. Vala potti sinimerikarbid. Keeda kaane all umbes 6 minutit. Tõsta karbid vahukulbiga leemest välja. Viska ära need karbid, mis keetes ei avanenud. Vala potti kalapuljong ja koor. Keeda kaaneta umbes 5 minutit. Maitsesta soolaga. Tõsta karbid leeme sisse tagasi ning serveeri. 

kammkarbirisoto
Kammkarbirisoto, värvilaiguks kergelt kuumust saanud paksoi. Lihtsalt taevalik.
kaheksajalg
Raamatu tegemise ajal võisid mu pereliikmed tavapärasest sagedamini köögis kohata müütilisi merepõhjaasukaid:)
omas mahlas hautatud kaheksajalg
Omas mahlas, maitseainetega vürtsitatult ning veinist aroome ja hapet saades küpseb kaheksajalg pehmeks ja maitserikkaks. Sedamoodi ettevalmistatud kaheksajalg sobib mitmete küpsetatud kaheksajalga vajavate roogade valmistamiseks.
kaheksajala salat
Selle aromaatse ja tervisliku salati tegemiseks läheb tarvis just sedasama eelmise pildi kangelast, omas mahlas keedetud kaheksajalga.
marineeritud kaheksajalg
Kui kaheksajalg juba keedetud, saab sellest teha võrratuid roogi. See siin on oliiviõli, valge veini äädika ja ürtidega marineeritud kaheksajalg. Sobib muide ülihästi meie suvise värske keedetud kartuliga!


Raamatu kõige retseptirohkem peatükk on krevettidele pühendatud. Krevetid ongi ju kogu maailmas mereandide hulgas populaarsuselt esikohal. Suure nõudluse tõttu püütakse krevette nii meredest kui ka kasvandustest hiigelkogustes. Ja pole ka midagi imestada - need veeloomakesed on silmapaistvalt hõrgu maitse ja ahvatleva tekstuuriga ning pakuvad kuhjaga kasutusvõimalusi. Krevetid on ka ühed kättesaadavamatest mereandidest, olles müügil pea igas toidupoes nii toorelt, sügavkülmutatult kui keedetult. On peaga ja peata krevette, kooritud kui koorimata, sabaga ja sabata, veenist puhastatult või puhastamata - vali vaid sobiv!
Siinkohal saabki ära mainida veel ühe olulise põhjuse, miks mereande võiks rohkem süüa: mereannid on väga kasulikud ja toitvad. Näiteks needsamad krevetid on tõeline tervisetoit, sisaldades märkimisväärses koguses omega-3 rasvhappeid ning nad on ka suurepäraseks madala rasvasisaldusega valguallikaks. Krevettides on palju B-12 ja B-6 vitamiini, mis aitavad korras hoida närvisüsteemi ja ajutegevuse. Kuumtöötlemisel värvuvad krevetid punaseks tänu karotenoidile astaksantiin, mis on võimas antioksüdant. Krevettide kestad sisaldavad ka glükosamiini, mis on oluline liigestele. Krevetid on suurepäraseks seleeni allikaks. Seleen aitab olulise antioksüdandina organismil  võidelda infektsioonidega, kaitsta rakke vabade radikaalide kahjustuste eest ja aidata vähendada riski haigestuda vähki ja südamehaigustesse. Seleen vajalik element kudede elastsuse säilitamiseks ja vananemise aeglustamiseks. Lisaks leidub krevettides olulisi mineraale vaske, fosforit ja rauda. Need toredad omadused kehtivad suuremal või vähemal määral kõigi mereandide kohta.

krevetid

Toorete krevettide koorimine ja puhastamine on lihtne ega nõua mingeid erioskusi ega keeruliste noatehnikate valdamist. 1. Kui krevetil on pea, keera see õrnalt küljest. 2. Krevetti kahe käe vahel hoides ja pöialdega tõmmates koori krevetilt kest koos jalgadega. Saba võib jätta külge või eemaldada, olenevalt sellest, kuidas soovid krevetti kasutada. 3. Aseta krevett kõhuli lõikelauale ja tee terava noaga seljale sisselõige. 4. Eemalda tume sool seda noaotsaga kerides või õrnalt tõmmates. Kui sool on purunenud, kaabi ta välja või pese krevetti voolava vee all, sõrmega soolejäänuseid eemaldades. 

krevettide puhastamine

krevetitempura
Krevetitempura. Kui oled imestanud, kuidas restorani tempuras jäävad krevetid kenasti piklikuks ega tõmbu kuumutamisel tavapäraselt konksu, saad raamatut lugedes sellegi saladuse jälile ja kodus edaspidi täiuslikku tempurat teha.
krevetivormid pildistamisel
Tšilliteravad krevetivormikesed tomatikastmes - üks mu lemmikuid raamatust. Mereande on tegelikult imelihtne valmistada ja nad valmivad ju teadupärast väga kiiresti. Imemaitsva hõrgutise võib lauale saada veerand tunniga.

Suur aitäh kaasautor Epp Mihkelsile, kelle kogemustest ja tarkusest õppisin töö käigus nii mõndagi. Kauni kujunduse eest tänud Mai Grepile ja teksti lihvimise eest Velve Saarele. Kogu projekti ohjas armas Lia Virkus - suur-suur aitäh! 
Loodan kogu südamest, et see raamat leiab oma kindla koha paljude mereannifännide köökides ja raamaturiiulites. Ja usutavasti innustab ta julgetele katsetustele ka neid, kelle mereannivaimustus alles tuure kogumas.

Nagu ikka, on mul suur rõõm loosida siin blogis välja kaks autorieksemplari. Et raamatuloosis osaleda, anna palun kommentaarides teada, milline mereandidest on su lemmik. Olgu need siis krevetid, erinevad karbid, kaheksajalad, kalmaarid, seepiad, krabid või hoopis mõni muu imetabane mollusk - põnev on teie eelistustest ja lemmikutest teada saada! Ja kui sa ei ole mereandidega veel sõbraks saanud, kuid soovid siiski suhet paremaks muuta - anna sellestki teada, kuna raamat oleks siin kindlasti suureks abiks. Kõigi kommentaarijate vahel loosin nädala pärast, 12. märtsil välja kaks tuttuut mereanniraamatut ja saadan need oma kulu ja kirjadega võitjatele.

20. veebruar 2017

Mida panna vabariigi aastapäeva peolauale

Tõenäoliselt mõlgub postituse pealkirjaks olev lausejupp praegu paljude peas. Ütlematagi on selge, et selle õhtu toit on eestimaine: kas siin kasvatatud või valmistatud. Eestimaa põllud, farmid, talud, metsad, meri - need võiksid olla märksõnad, millest toitude valikul lähtuda. Ja kui mõttel lasta neis suundades lennata, jagub ju inspiratsiooni kuhjaga!
Oma koduse peolaua peaproov on mul tegelikult juba tehtud, kuna sain vahva võimaluse Kaubamaja Toidumaailma lettide vahel jalutades korvi tõsta just neid toite ja tooraineid, mis mulle kõige enam tähtsa pidupäevaga seostuvad. Jagan selle poeskäigu tulemusel valminud ampse ja ideid teiegagi, ehk jõuavad mõned neist maitsvatest paladest ka teie lauale.
Et suurem osa eestlastest rivistab end ilmselt 24. veebruari õhtul televiisori ette, on mugav ja otstarbekas katta suupistelaud, kust siis igaüks saab endale meelepäraseid palu napsata. Enda puhul võin kindlalt väita seda, et järgmisel fotol olev vaagen saab olema meie peolaual sama kindlalt, kui kindlalt on 24. veebruaril Eesti Vabariigi 99. sünnipäev. Kiluvõileivad, nendeta ei saa!

Kiluvõileivad

kiluvõikud

Kiluvõileibade vaagnal on Gourmet Club'i kadakamarjaleib, millel õrnad ja parajalt soolakas-vürtsikad Briis vürtsikilu fileed. Poolpehmeks keedetud Järveotsa vutifarmi vutimunad sobivad kiluvõikude juurde imeliselt hästi. Tilli ja murulauku ka värviks ja värskuseks ning peolaua staar ongi olemas!

Korvikesed metsaseenesalatiga

Vana hea klassika, hapukoorega seenesalat, valmib lihtsalt ja maitseb võrratult. Seenehullukeste (mina-mina!) kohustuslik peolaua suupiste.

seenesalatiga rukkikorvikesed

Metsaseenekorvikeste tegemiseks vajad:

300 g kupatatud ja soolatud metsaseeni (kasutasin Eesti And soolatud männiriisikaid)
1 väike mugulsibul
2-3 sl hapukoort
1 sl hakitud tilli
16 korvikest (kasutasin Eesti leivatööstuse rukkikorvikesi)

Leota soolaseeni külma veega kaetult, olenevalt soolasusest tund-paar.  Nõruta. Loputa voolava vee all. Haki seened ja sibul võimalikult väikesteks tükkideks. Sega juurde hapukoor ja till. Tõsta salat korvikestesse.


seenesalatiga rukkikorvikesed

Sült

Sült ei ole sugugi vaid jõulutoit, vaid sobib rahvustoiduna igati hästi ka vabariigi aastapäeva tähistamiseks. Juurde kuumad keedetud kartulid, mädarõigas, marineeritud seened ja hapukurk - võrratu Eesti toit!

ulukisült, kukeseened, mädarõigas, hapukurk
Pildil on Linnamäe Lihatööstuse sült põdralihaga, supermaitsev Treppoja sahvri mädarõikaäkine, mahekasvatatud minikartul, marineeritud kukeseened ja hapukurk. Kaks viimast on valmistanud Eesti And.

Sooja leiba, mõtelge!

Kõik ei ole leivaküpsetajad. Värske leiva lõhn meeldib aga küll igaühele. Kodu saab mõnusat leivalõhna täis ja ahjusoojad leivad lauale vaid 15 minutiga tänu küpsetusvalmis leibadele. Gourmet Club'i kadakamarjaleib ja rosina-pähklileib on head kasvõi lihtsalt võiga! Aga loomulikult saab neid sobitada ka erinevate maitsvate katetega.

leivad
Just ahjust tulnud kadakamarjaleib ja pähkli-rosinaleib. Kuumale leivale veel peale karulauguvõid...mmmm
peedihummus
Gourmet Club'i ahjusoe kadakamarjaleib ja peedihummus. Peedihummus pole küll sajaprotsendiliselt eestipärane, kuid maavillase miksimine maailma maitsetega on tänapäeval iseenesestmõistetav ja värskendav lähenemine.

Veiseliha tartar

Meie oma rohumaa lihaveise lihast saab ülihea puhta maitsega tartari. Kaubamajas müüakse Liivimaa Lihaveise steike lahtiselt lõikudena. Et tartari valmistamiseks kulub liha vähe (näiteks 12 serveerimislusika tarbeks läks tarvis üht 200-grammist steigilõiku), on liha lõigukaupa osta mugav ja praktiline. Tartari retsept pildi järel.

lihaveise tartar

Veiseliha tartari valmistamiseks läheb tarvis:

200 g lihaveise liha (kasutasin Liivimaa Lihaveise steiki)
1 munakollane
2 vürtsikilu fileed
1 väike (punane) sibul
mõned tilgad Tabascot
1-2 tl Worcesterhire kastet
soola, musta pipart
kaunistuseks ja maitseks kadakamarju ja murulauku

Eemalda lihalt kelmed, kui neid on. Kaabi liha noaga väikesteks tükikesteks. Soovi korral võid liha lasta läbi hakklihamasina. Haki sibul peeneks hakkeks ja sega kõik ained omavahel tartariks. Maitsesta soola ja musta pipraga. Serveeri tartari kas röstsaialt või hoopis serveerimislusikatelt, nagu pildil. Kaunista tartar kadakamarjade ja hakitud murulauguga. 

Vääriskalad

ev99 suupisted
Leivakrõpsudesse on sätitud kodumaine vikerforelli piprafilee (Aravuse kalatööstus) ja Saaremaa õrnsoola siiafilee (valmistatud Nasvas Ösel Fish OÜ poolt)
soolasiia- ja suitsuforelli suupisted



Krõbedad snäkid

Kodumaisel tšipsivaagnal on koha leidnud omatehtud verikäkikrõpsud ja Mulgi Krõpsude hapukapsa-, peedi- ja kaalikakrõpsud. Verikäkikrõpsude tegemine on hästi lihtne, tulemus imehea. Lõika verikäkist (kasutasin selle foto jaoks Arke Lihatööstuse rukkilinnastega verikäkki) paari millimeetri paksused lõigud, laota ahjurestile ja küpseta 175 kraadi juures (võimalusel kasuta pöördõhku 25-30 minutit. Lase krõpsudel lahtise uksega ahjus jahtuda. Naudi niisama või pohlamoosiga.

köögiviljakrõpsud ja verikäkikrõpsud

Juustuvaagen

Meie oma juustumeistrid valmistavad nii häid juuste, et patt oleks neid peolauale panemata jätta. 

eestimaised juustud väiketootjatelt
Juustud ülalt paremale: Nopri sõir, Nopri Gouda ürtidega, Nõmmiku talu tšillijuust, Andre Farmi Grand Old. Lisanditeks õuna ja Põltsamaa Kuldse juustumoos ja viigimarja-konjakisinep (Gourmet Club)

Kamavaht

Pole paremat aega kamavahuga maiustamiseks, kui vabariigi aastapäev. Kamavaht on ühtaegu kodune ja pidulik ja nii meie oma, kui veel olla saab. Karli ja Linda maiustuste mahe käsitöö-kamašokolaad ja Pagar Võtaks mahedad kaerahelbeküpsised teevad magusalaua veelgi mõnusamaks.

kamavaht

Kamavahu tegemiseks läheb tarvis:

200 ml 35% koort
3 sl suhkrut
400 g kohupiimapastat
3 sl kamajahu (kasutasin Tartu Milli rukkikama)
lisaks kaeraküpsiseid, kamašokolaadi, marju

Vahusta koor suhkruga, sega hulka kohupiimapasta ja kamajahu. Pudista magustoidupokaalide põhja kaeraküpsiseid. Tõsta kamavaht pokaalidesse. Kaunista riivitud kamašokolaadi ja marjadega.

kamavaht

Ideederohket peolaua planeerimist! Peaasi, et kilud ostunimekirjast välja ei unune! :)

kiluvõikud 

  Kõik postituses kasutatud toiduained on pärit Kaubamaja Toidumaailmast.

*************


Kui tundub, et: "Justkui tahaks veel midagi...", vaata ka neid: 
last but not least: