16. jaanuar 2017

Värviline kanasalat

värviline kanasalat

Arvestades, et blogisin viimati eelmisel aastal, on ju igati kohane selle postitusega soovida kõigile head uut aastat. Mingil põhjusel ei ole kombeks seda peale kolmekuningapäeva teha, vähemalt pudelita. Pudelita? No kuulge, see on ju tobedus, mingi imelik nõuka-aja jäänuk vist. Arvan, et kui tahta soovida mitte lihtsalt moepärast, vaid tõesti kogu südamest oma blogi lugejatele head uut aastat, siis võib seda teha ka ajal, mil uut on kestnud vaid 14 ja jäänud veel 351 päeva. Nii et: head uut aastat! 
Huvitava fenomenina jätab tegelikult aastavahetuse kui sündmuse erilisus mind aastatega üha ükskõiksemaks. Lapsena sai ikka väga elevil oldud ja päevi loetud selle tähtsa sündmuseni, mil kogunesime kõik sugulastega Raplas vanaema juurde, sõime pika laua taga head-paremat, vaatasime Kutsuvat Tulukest. Oh, seda lõputut kellavaatamist ja esialgu tundide, siis minutite lugemist. Ja siis lasi vanaisa aiavärava juures rakette. Nagu kõik teised naabridki tänaval. Oi, see oli aasta tipphetk! Kõik tunduski järsku nii uus ja värske. 1. jaanuaril kell 00.05 oli olemine täiesti teistsugune, kui kümme minutit tagasi 23.55. Uus aasta ju! Mäletan, kuidas sai harjutatud uue aasta numbri kirjutamist ridade kaupa joonelisele paberile, et ikka meelde jääks ja kenasti välja tuleks.
Noorena (khm-khm, nooremana, kui praegu) ja juba iseseisvat elu elades oli vana-aasta õhtu lihtsalt üks suur pralle kihisevate jookide, kreisilt ülemeeliku seltskonna ja diskoga. Põhjus pidutseda. Ja täiega! Uue aasta esimene päev algas tuikava peaga 1. jaanuaril lõuna paiku, kui õues hakkas juba pimedaks minema.
Nüüd on ausalt öeldes kogu sellest aastavahetuse trianglist üsna suva. Ei tee ma mingeid analüüsivaid tagasivaateid möödunud aastale ega anna uueks aastaks lubadusi olla tublim ja parem. Nõup. Sest tegelikult midagi ei muutu, aeg kulgeb ja maakera pöörleb ikka omasoodu rahulikult edasi vaatamata saluudile ja šampanjale. Proovin iga päev olla parem ja tublim, kui eelmisel, mitte ainult aasta esimesel. Uue aasta esimene päev ei erine mu meelest eelmise aasta viimasest kohe üldse mitte mingil moel. Jube igav, onju. Täielik degradeerumine.
Kuid vaatamata elevuse puudumisele aastanumbri vahetuse osas, on uue aasta algus siiski tore. Sest nädal-paar on selline vaiksem, veel veidi pühadehõnguline periood, kus töid-tegemisi tavapärasest vähem. Või vähemalt on võimalus asjad enda jaoks sedamoodi sättida, kuna ka paljud koostööpartnerid puhkavad. Lisaks on ju koolivaheaeg, mis annab võimaluse vabamaks olemiseks ja ettevõtmisteks ning sõitudeks koos lastega. Meil oli vahva. Kulgesime rahulikult, ei teinud mingeid erilisi plaane ja lihtsalt...olime. Koos.
Veidi ka sünoptilisi märkmeid, mis küll harva, kuid vahest siiski siit blogist läbi jooksnud on. Seekordne aastavahetuse aeg paistas silma erakordselt vahelduvate ilmaoludega.
Allpool olev foto on tehtud just enne aastavahetust ema juures Helsinkis, kus tunne oli lausa kevadine - päike paistis, linnud säutsusid ja maa oli puhas. Pildil olen ma siis tegelemas sotsiaalmeediasse panustamisega, pildistades armast paika vee ääres, mis oli tol hetkel justkui loodud talviseks õues einestamiseks. Olen sellesama paiga aastaid tagasi, kuid enam-vähem samal kuupäeval, jäädvustanud ka paksu lumega kaetult. Aga jah, sel aastal siis nägi ta välja hoopistükkis sedamoodi:

detsember Helsinkis
detsember Helsinkis
Pilt mu Instagrami feed-ist

Tagasi Eestis, sai jõuluaja must maa kohe aasta esimestel päevadel lumekirme, mis jäädvustatud ka allpool oleval pildil: Valter sai just sõita puhtal sillutisel tõukekaga, kui järgmisel hetkel hakkas lund sadama. Tõukeratas vajutas sellesse oma templi:

lumi tuli:)

Köögiviljapeenralt sain lume eest ära noppida veel viimased vaprad lehtkapsad. Üsna uskumatud jääkarud on need lehtkapsad, tuleb tunnistada. Jaanuaris veel täiesti söödavaid lehti pakkuda, see nõuab ikka korralikku elutahet ühelt roheliselt taimekeselt. 

värviline kanasalat

Ja siis tuli lõpuks PÄRIS LUMI! Linnas võiks lumi olla pigem olemata. Niikuinii on see mõne tunni pärast peale sadamist muutunid mustaks tee äärde lükatud plögaks, mille ainuke ülesanne on teha liikumine võimalikult ebamugavaks ja rikkuda jalanõusid. Aga talvel maal olles on lumi mõnusaks olemiseks tegelikult ikka täiesti asendamatu. Puhas, värske, rahulik - imeline valge õnnistus! Veetsime kõik võimalikud hetked õues mütates. Kelgutades, jalutades, lumeingleid tehes, lihtsalt nautides ja lumelõhna nuusutades.

kelgutame
kibuvits, januar
Ühel pildil suvi ja talv. Põõsa külge jäänud kibuvitsamarjad, taamal lumme mattunud kasvuhoone.

kadakamarjad, jaanuar
Kadakamarjadest meie kandis puudust ei ole.

kanarbik, jaanuar
No mis ma oskan öelda. Lihtsalt ilus. Rõhuga sõnal lihtsalt.

Selline kaootiline heietus siis sai nüüd kirja pandud. Ei mingit süvitsi minekut, põhjalikke analüüse, lihtsad igapäevased hetked ja veidi ilmajuttu. Kuid et selle blogi näol on endiselt tegu oma hetkede jäädvustamise pesaga - peamiselt küll muidugi toiduelamuste näol, kuid vahest harva sekka ka muud - siis vast ei ehmatanud keegi nüüd sellest jutuvadast. Veel enam, on võimalik, et sel aastal tulebki postitustesse lobisemist rohkem. Kes teab, eks paistab. Nagu juba öeldud, uusaastalubadusi ma endale ei anna, kuid see on uusaastalubadustetagi kindel, et blogi pean edasi. Muudmoodi ei kujuta ettegi.

Huhh, jõudsimegi lõpuks retseptini. Seekord on tegu on mõnusalt krõmpsuvate köögiviljadega kanasalatiga, mis maitseb tänu aasiapärasele kastmele imehästi ja sisaldab boonusena tervet plejaadi vitamiine ja mineraalaineid. Panin kirja kanafileega variandi, kuid tegelikult võib siin muidugi kasutad ka muud kanaliha, kasvõi ahjukana ülejääke. Punase kapsa võiks lõigata hästi peenelt, siis on ted mõnusam salatis süüa. Porgandi ma tõmbasin ribadeks köögiviljaribastajaga, kuid selle puudumisel võib porgandi vabalt riivida. Värskeid suhkruherne kaunu peaks suuremates poodides kenasti saada olema, vähemalt meie Rimis on nd kogu aeg olemas.
Muide, kes eelistab toorestele köögiviljadele kergelt kuumust saanuid, siis võib kogu kupatuse pannil läbi vokkida ja saab hoopis mõnusa vokiroa. Vokiroasse võib lisada ka nuudleid.
Kes ütles, et talvel värve pole? Siin taldrikus on neid ju parasjagu!


Värviline kanasalat
kahele
värviline kanasalat

1 broilerifilee
500 ml vett
60 g suhkruherne kaunu
60 g porgandit
60 g punast kapsast
Kaste:
1 purustatud küüslauguküüs
1 tl riivitud ingverijuurt
1 tl laimimahla
1 tl sojakastet
1 sl oliiviõli
25 g maapähkleid
soola

Kuumuta vesi vähese soolaga keema. Lisa broilerifilee, keera kuumus madalamaks ja keeda 15 minutit. Lase kanal jahtuda ja tõmba seejärel kahe kahvliga või sõrmede abil peenteks ribadeks.
Lõika suhkruherne kaunad diagonaali all tükkideks. Ribasta porgand ja kapsas. Lisa köögiviljad kanaribadele. Sega kõik kastmeained kokku ja vala kaste salatile. Sega läbi. Puista peale hakitud maapähkleid.

värviline kanasalat

31. detsember 2016

Kolmed kommid

Praegu, seda postitust üles riputades, on 2016-ndat aastat jäänud veel 8 tundi. Soovin, et vastukaaluks hektilisele aastale ja kõigele kummalisele ja rahutukstegevale, mis maailmas sel aastal toimunud on, oleksid need viimased tunnid kõigi jaoks täis vaid rõõmu, helgust ja õnnelikkust. Täpselt sedasama soovin ka uuelt aastalt: õnne, hingerahu, lootust, usku, et kõik saab minna vaid paremaks.

Vana aasta ärasaatmiseks ja uue vastuvõtmiseks sobivates maiustustes on kõike seda, mida lõppevas aastaski. Nii mõrusid kui magusaid hetki. Sekka vürtsi, teravust ja ootamatusi. Kuid ka rahulolu- ja naudinguaega.

SOOVIN TEILE, MU ARMSAD BLOGILUGEJAD, LÕBUSAT AASTAVAHETUST JA ILUSAT UUT AASTAT!

trühvlid

Soolapähkli-šokolaaditrühvlid
u 30 tk

Pehmet ganache’i ümbritseb moodsa kontrastina soolapähklitest kate.

maapähkli-šokolaaditrühvlid200 ml 35% koort
200 g piimašokoladi
100 g tumedat šokolaadi
50 g võid
50 g demerara suhkrut
1 sl rummi või konjakit
100 g röstitud ja soolatud maapähkleid

Kuumuta koor kastrulis esimeste mullikesteni. Haki šokolaadid ja või. Lisa kuuma koore sisse esmalt šokolaad, lase segades sulada. Siis sega kuuma segu hulka võitükid. Puista sisse ka suhkur ja alkohol, sega läbi. Suhkruterakesed ei pea sulama, võivad jääda vahvalt krõmpsuvaks. Vala segu kaussi, kata toidukilega ja lase täielikult jahtuda ja hanguda, kas toatemperatuuril või külmkapis. Kui on kiire, võid segu pista pooleteiseks tunniks sügavkülma. Vormi hangunud massist käte vahel väikesed pallikesed.
Haki soolapähklid peeneks. Veereta pallikesi pähklites. Hoia külmkapis.

Kookostrühvlid
u 15 tk.

Matchast rohekas ja kergelt mõrkjas valge šokolaad peidab endas tšillist särtsu saanud kookosetäidist.

kookostrühvlid tšilliga
150 g kookoshelbeid
2 sl kookosrasva
1 sl heledat siirupit
1 tl vanillisuhkrut
u 0,5 tl tšillihelbeid
100 g valget šokolaadi
1 tl matcha pulbrit

Pane 100 g kookoshelbeid, kookosrasv, siirup, vanillisuhkur ja tšillihelbed teradega köögikombaini. Lase kombainil paar minutit suriseda, kuni kõik on segunenud ja kookoshelbed veidi purunenud. Vormi massist sõrmede vahel seda kokku surudes väikesed pallikesed.
Hoia külmas, kuni tegeled šokolaadiga. Sulata valge šokolaad. Lase tal veidi jahtuda ja sega sisse matcha pulber. Glasuuri pallikesed roheliseks värvunud sulašokolaadis. Vala ülejäänud 50 g kookoshelbeid kaussi ja pöörita kahvli abil veel trühvleid kookoshelvestes. Tõsta külmkappi seniks, kuni šokolaad on hangunud.

piparkoogi-sinihallitusjuustutrühvlidPiparkoogitrühvlid

u 15 tk.

Jõuludest järele jäänud piparkookidest ja soolakast sinihallitusjuustust saab tõeliselt hõrgud ampsud.

200 g piparkooke
125 g sinihallitusjuustu
100 g tumedat šokolaadi
1 tl pärlsuhkrut

Purusta piparkoogid. Sega kokku sinihallitusjuustuga, nii et müüdustub ühtlane kreemjas tainas. Vormi sellest käte vahel pallikesed. Aseta pooleks tunniks külmkappi.
Sulata šokolaad. Glasuuri pallikesed sulašokolaadis, puista kaunistuseks peale pärlsuhkrut. Lase jahedas hanguda.


trühvlid

Postitus sündis koostöös D-kokaraamatuga.

22. detsember 2016

Pekaanipähkli-jõhvikakook

Pähklid ja kuivatatud puuviljad käivad jõulude juurde. Selles koogis on mõlemad esindatud ja oi kui maitsval moel! Tummisel ja kaneelisel koogipõhjal on pehme, karamelline ja pähklitest krõmpsuv kate - mida veel ühelt jõulukoogilt tahta. Olen ise katsetanud seda kooki nii täisteranisu- kui toortatrajahuga, mõlevad sobivad hästi. Selle jõuluhõngulise koogi retsept ilmus detsembrikuisesse Tervis Plussi ajakirja toidukülgedel, mida olen juba aastajagu retseptide-fotodega täitnud. Hiljuti kuulsin rõõmuga meie peatoimetajalt, et temagi on ka seda kooki juba mitmel korral jõudnud teha ja hoopis täistera-kaerajahuga. Nii et ka see sobib kenasti!
Toitainetihedas koogis puuduvad rafineeritud koostisosad valge jahu ja valge suhkru näol. No kui tahaks juuksekarva lõhki ajada, siis võiks ju lusikatäie maisitärklise osas viriseda, aga katte sidumiseks on ta vajalik. Kasutasin ise siin kookossuhkrut, kuid soovi korral võib selle asendada samavõrd karamellise mekiga muscovado suhkruga.
Suured plusspunktid saab kook ka hõlpsa ja kiire valmimise eest - aeg, mis peaks olema aasta rahulikeim ja õndsaim, kipub paljudel siiski olema kiireim ja sahmerdamist-tegutsemist täis. Nii et see, kui 45 minutiga saab koogi kas enda lauale või külakostiks kaasa võtmiseks valmis küpsetatud, on vaid tervitatav, kas pole.

pekaanipähkli-jõhvikakook

Pekaanipähkli-jõhvikakook
u 16 tk.

Põhi:
150 g täistera-nisujahu (või täistera-kaerajahu või toortatrajahu)
100 g kaerahelbeid
60 g suhkrut (kookos- või heledat muscovado suhkrut)
0,5 tl söögisoodat
1 tl kaneeli
noaotsaga soola
120 g võid (sulatatult)
2 sl sidrunimahla
Kate:
100 g pekaanipähkleid+6-7 pähklit peale ladumiseks
75 g kuivatatud jõhvikaid
300 g Kreeka jogurtit või hapukoort
30 g suhkrut (kookos- või heledat muscovado suhkrut)
1 sl maisitärklist
poolelt sidrunilt riivitud koor

Põhjaks sega omavahel jahu, kaerahelbed, suhkur, sooda, kaneel ja sool. Vala hulka sulatatud või ning sidrunimahl. Sega ühtlaseks tainaks. Kata u 20x25 cm ahjuvormi põhi küpsetuspaberiga. Suru tainas tihedasti põhjale.
Sega omavahel kõik katteained ning vala kate põhjale. Lao peale veel 6-7 pekaanipähklit.
Küpseta 175 kraadi juures u 35 minutit. Lase koogil vormis täielikult jahtuda. Lõika ruutudeks.

18. detsember 2016

Röstitud rooskapsad ja muskaatkõrvits - kerge ja värviline jõulutoit. Mahlane kalkuni-läätseterriin ka.

Ajad, mil jõulutoidud pidid olema uputatud searasvasse, suhkrusse ja jahusse, on möödas. Mitte et neis kolmes nüüd midagi kohutavalt jubedat oleks. Vahel harva ja natukene süüa ka mitte maailma kõige tervislikumaid toiduaineid on igati okei. Lihtsalt tänapäeval pole enam mingit erilist vahet argi- ja pidutoitudel. Eriliselt rammusaid, rasvast nõretavaid ja suhkrumagusaid toite tehti kunagi ju vaid pühadeks, muul ajal aeti läbi kasinamalt ja kergemalt. Tänapäeva maailmas aga pistetakse magusaid saiakesi, komme, liha ja kõike muud, mis kunagi oli vaid parimate pidupäevade roog, igapäevaselt. Sestap puudub igasugune mõte või vajadus süüa jõulude ajal kõike seda topeltkogustes.
Eraldi lugu on traditsioonidega. On traditsioone, mida ma austan väga ja ühed neist on klassikalised jõulutoidud. Sestap, vaatamata toidumaailma hiigellainena üle ujutavast tervisetrendist, on ka meie pere jõululaual nui neljaks nii seapraad, sült, verivorstid, ahjukartulid, hapukapsas (see muidugi siia loetellu konteksti mõttes hetkel ei sobi, kuna ongi igati tervisesõbralik toit), piparkoogid ja ehk magus, võine ja šokolaadine jõulukringelgi. Mis üldse oleks jõuluõhtu kõige selleta?
Pühadeaeg on aga pikk, uue aasta esimeste päevadeni välja. On pidusid, koduseid söömaaegu, külaliste vastuvõtmist, külaskäimisi. Kohe kindlasti ei jaksa ega taha ma traditsioonilist jõulutoitu süüa järjest mitu päeva - kodus, külas, igal pool ja terve pühadeaja -eieiei! Liiga raske, liiga toitev, liiga-liiga kõike. Ja ausalt öeldes kisub pikapeale ju igavaks ka kogu see verivorstindus ja piparkoogindus.
Et jõuluseid maitseelamusi nautida, ei pea end terve pühadeperioodi jooksul uputama tühjadesse, vaid kehale ballastiks olevatesse toiduainetesse. Võrratud jõulused lõhnad ja maitsed saab peolauale võluda palju tervisesõbralikumal, ent sugugi mitte vähem maitsval moel. Jõuluroogi saab igati edukalt tuunida õhulisemaks ja kergemaks, tervislikumaks, ühesõnaga: tänapäevasemaks. Hea ja kerge enesetunne on kõige selle juures vaid boonuseks.
Näiteks seesama pühadeaega imehästi sobiv värviline köögiviljaroog, millele lisaväärtust andmas pähklid, jõhvikad ja granaatõunaseemned. Seda rooga on mõnus nautida omaette sooja salatina või kartulite asemel jõuluprae kõrvale.
Kerge, mahlane ja maitsev terriin on valmistatud väherasvasest kalkunilihast, millest osa on omakorda asendatud tervislike pruunide läätsedega: nii vähendad küllastatud rasvu ja suurendad oma toidu kiudainesisaldust. Terriin on maitsev nii soojalt praena kui ka külmade lõikudena. Või naudi hoopis rukkileival koos sinepi ja hapukurgiga.
Kohe kindlasti ei pea neid mõlemat toitu tegema korraga - kui tahad vaid röstitud köögivilju, teegi vaid neid ja sama lugu terriiniga.
Ilusat ja rahulikku pühadeootust!

röstitud rooskapsad ja muskaatkõrvits


Röstitud rooskapsad ja muskaatkõrvits
neljale-kuuele

200 g rooskapsaid
200 g puhastatud ja tükeldatud kõrvitsat
3 sl oliiviõli
1 rosmariinioks
peotäis röstitud metsapähkleid
peotäis kuivatatud jõhvikaid
poole granaatõuna seemned
2 sl vedelat mett või vahtrasiirupit
soola, musta pipart

Poolita rooskapsad. Sega rooskapsapoolikud ja kõrvitsatükid oliiviõli, rosmariinioksalt nopitud okkakeste ja soola-pipraga. Vala segu ühe kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 180 kraadi juures 20 minutit, kuni köögiviljad on pehmed ja on veidi kuldset tooni saanud. Tõsta ahjust välja ja vala suurde kaussi. Sega hulka veidi väiksemaks hakitud pähklid ning kuivatatud jõhvikad ja granaatõunaseemned. Nirista peale mesi või vahtrasiirup. Sega õrnalt läbi.

röstitud rooskapsad ja muskaatkõrvits
kalkuni-läätseterriin ja röstitud rooskapsad muskaatkõrvitsaga

Kalkuni-läätseterriin
neljale-kuuele

400grammine purk keedetud pruune läätsesid (läätsesid purgis 240-260 g) või vastav kogus ise keedetud läätsesid
1 sibul
1 küüslauguküüs
4 õlis säilitatud päikesekuivatatud tomatit
450 g kalkunihakkliha (rinna- või kintsuhakkliha)
1 muna
1 sl maisitärklist
2 sl hakitud värsket tilli või peterselli
1 tl roseepipra teri
1,5 tl soola
0,5 tl musta pipart

Nõruta läätsed vedelikust. Tambi pudrunuiaga pudruks, mõned terved läätsed võivad ka sisse jääda. Haki sibul üsna peeneks, purusta küüslauk. Haki päikesekuivatatud tomatid.
Sega kõik ained omavahel tainaks. Vooderda väiksemat sorti, u 25x12 cm keeksivorm küpsetuspaberiga. Tõsta hakklihamass sisse.
Küpseta 180 kraadi juures umbes 45 minutit. Lase pärast ahjust väljavõtmist umbes 10 minutit taheneda, lõika viiludeks.

kalkuni-läätseterriin ja röstitud rooskapsad muskaatkõrvitsaga

8. detsember 2016

Mango-tšiiaseemne puding

mango-chiapuding

Ma ei tea, kuidas teiega lood, aga minu hommikud on küll praegu hüüdlausest "Tõuse ja sära!" sama kaugel, kui jaanipäev jõuludest. Peale äratuskella kohatult tüütu pinina vaigistamist tahaks end veel nii mõnekski tunniks, et mitte öelda kevadeni, tekkidesse mässida ja lihtsalt vaikselt poolunes oodata, kuni energia taas tagasi. Aga kus sa saad. Aasta kiireim aeg, vähemalt minu jaoks, on täies hoos. Lisaks tavapärasest oluliselt tihedamale töögraafikule (Kalamaja Kokalubiga seotult) on täpselt nädal enne jõule kaksikute sünnipäeva grandioossed pidustused, siis rõõmu- ja rahupühad ise oma täies hiilguses, koos kaasnevate ettevalmistuste, kingituste, külaskäikude ja lõputu sahmerdamisega. Et pidev pimedus ja sompus aknatagune meid aastalõpurallist läbijooksmisel kohe üldse ei toeta, tuleb sära ja jaks leida muudmoodi. See päikeseline kausitäis aitab kohe kindla peale tõusta ja särada ja sobib muidugi ka igal muul ajal, kui tahaks midagi, mis on ühtaegul magus, värskendav ja turgutav.

Praegu on poes müüdavad mangod (vähemalt meie kodupoe Rimi omad) igati maitsvad, mahlased, magusad ja küpsed. Selliseid küpseid mangosid kasutades ei pea mett, siirupit ega üldse mingit magusainet lisama. Külmutatud mango kipub hapukam olema, nii et seda kasutades toimi maitse järgi - kui puding tundub hapukas, lisa mett või vahtrasiirupit.
Tšiiaseemned kannavad õigustatult supertoidu tiitlit, kuna on äärmiselt toitaine- ja energiarikkad. Suures koguses omega-3 rasvhappeid ja antioksüdante sisaldavatel terakestel on mõnusalt mahe pähkline mekk. E tšiiaseemnetel on on omadus vedelikuga kokkupuutel moodustada želeetaolist ainet, saab neid edukalt kasutada pudingute ja tarretiste tegemiseks. Vaata ka neid tšiiaga retsepte:

Tšiia ja kookospiima puding
Maasikamaius tšiia seemnetega
Mustikasmuuti kookospiima ja tšiia seemnetega

Mango-tšiiaseemne puding
kolmele

250 g külmutatud mangot või 2 hästi küpset värsket mangot
1,5 dl kookospiima
(1-2 sl vedelat mett või vahtrasiirupit)
1 tl vanilliekstraksti
3 sl tšiiaseemneid
kaunistamiseks kookoshelbeid või -laaste ja münti

Koori värsked mangod köögiviljakoorijaga ja tükelda viljaliha koos mahlaga otse blenderisse. Kivi ümbert aita sõrmedega kaasa, et kogu hea kraam ikka toidu sisse saaks. /Külmutatud mangol lase kõigepealt sulada ja vala siis blenderisse./ Lisa blenderisse ka kookospiim, magustaja ja vanill, mikserda ühtlaseks. Lisa tšiiaseemned ja sega väikesel võimsusel korraks läbi, nii et seemned ei purune. Seemned võib loomulikult sisse segada ka käsitsi.
Tõsta magustoit kaussidesse ja pane vähemalt tunnikeseks külmkappi. Kui soovid seda teha hommikusöögiks, tõsta juba õhtul külma. Kaunista kookoshelveste või -laastude. mündilehtede ja mangotükikestega.

6. detsember 2016

Toortatar, kapsas ja lõhe - supertrio argiõhtuks

Need kolm - tatar, kapsas, lõhe -  ühes retseptis koos tunduvad ehk esialgu harjumatuna. Väge täis kodumaine toortatar sobib aga oma maheda olemisega uskumatult paljudesse toitudesse. Varasemast on blogis toortatrast näiteks risoto (või oleks õigem öelda hoopis tatroto?) seentega, krõbe tatramüsli ja toortatra-jogurti hommikusöök. Kala ja kapsast ei panda meil ka just sageli paari, ehkki tegelikult näiteks vene köögis on see üsna tavapärane. Mul kummitavad juba pikemat aega ühes vene köögi kokaraamatus nähtud kapsarullid kohaga. Tuleb ära teha, ega enne rahu ei saa:).

Panniroog kapsa ja lõhega valmib lihtsalt ja kiiresti ning viib keele alla. Koos tatra keetmisega kulub toidu tegemisele kõige enam pool tundi. Ühesõnaga, täiuslik argipäeva õhtusöök! Boonusena turgutavad kõik koostisosad päevast väsinud vaimu ja keha. Tänu oma madalale glükeemilisele koormusele pakub selline toit rahulolutunnet pikaks ajaks ja hoiab näksimise- ning magusaisu eemal. Kohe-kohe saabub niikuinii see aeg aastast, kus magusalauad lookas ja üks suurem söömaaeg ajab teist taga, proovigem siis praegu veel end kergemate toitudega poputada.

tatra-kapsaroog lõhega

Toortatra-kapsaroog lõhega
kolmele-neljale

2 dl vett
1 dl toortatart
1 sibul
1 küüslauguküüs
veerandik keskmisest kapsapeast
250-300 g tükk lõhet
2 sl oliiviõli
1 sl võid
3-4 sl hakitud tilli
soola, pipart

Kuumuta vähese soolaga maitsestatud vesi keema. Lisa tatar ja keeda 10-15 minutit, kuni vedelik on tatrasse imbunud ja terakesed pehmenenud.
Haki sibul ja küüslauk. Ribasta kapsas. Eemalda lõhetükilt nahk, tõmba välja luud. Tükelda lõhe. Kuumuta pannil õli ja või. Kuumuta selles sibulat ning küüslauku u 5 minutit. Lisa kapsas ja küpseta aeg-ajalt segades u 15 minutit, kuni kapsas peaaegu pehme. Lisa pannile keedetud toortatar ja lõhe. Kuumuta segades kõik koos korralikult läbi, kuni kala on küps. Lisa hakitud till, maitsesta soola ja pipraga.

24. november 2016

Šokolaadikook kakaobesee ja viskijõhvikatega

Nädalavahetus pole enam kaugel. Pimedast, hallist ja sopasest novembrinädalast eluga läbitulemise eest oleme me kõik ära teeninud midagi head. Midagi luksuslikku. Midagi, millega millega end hellitada.
Ja palun, siin ta ongi: krõbeda beseekatte alla peitunud šokolaadikook. Rikkalik ja tummine. Piisab vaid väikesest tükikesest koogist ja tassist heast kohvist, et end juba turgutatu ja hoituna tunda. Viskis leotatud jõhvikad võluvad kogu komplekti veelgi täiuslikumaks ja sobivad šokolaadise ampsu juurde valatult. Kui maiustajate hulgas on lapsi, serveeri jõhvikad täiskasvanutele eraldi kausis.

shokolaadikook kakaobesee ja viskijõhvikatega

Šokolaadikook kakaobesee ja viskijõhvikatega
u 15 lõiku

Jõhvikad:
50 g kuivatatud jõhvikaid
100 ml viskit*
Brownie:
180 g võid
200 g tumedat šokolaadi
180 g heledat muscovado suhkrut
näpuotsaga soola
4 muna (L)
50 g täisteranisujahu (võib asendada mõne pähklijahu või toortatrajahuga)
Besee:
3 munavalget (L)
näpuotsaga soola
150 g suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
35 g mõru kakaopulbrit

Vala jõhvikatele viski. Leota vähemalt 4 tundi või üleöö.
Tükelda või ja šokolaad kastrulisse. Sulata madalal kuumusel. Sega ühtlaseks. Tõsta pliidilt. Sega hulka suhkur ja sool, kuni suhkruterakesed on sulanud. Eralda munakollased ja -valged. Lisa lahtiklopitud munakollased ja jahu veidi jahtunud browniesegule. Vahusta munavalged tugevaks kohevaks vahuks. Sega õrnalt spaatliga alt üles tõstes šokolaadisegu hulka.
Kata 23 cm lahtikäiva vormi põhi küpsetuspaberiga ja määri servad võiga. Vala tainas vormi. Küpseta eelkuumutatud 180 kraadises ahjus 20 minutit.
Samal ajal, kui kook ahjus, vahusta munavalged. Lisa munavalgetele sutsuke soola ja vahusta pehmeks vahuks. Lisa suhkur kolmes jaos, iga lisamise järel paar minutit vahustades. Beseemass on valmis, kui vaht on läikiv ja tugevate tippudega, mis ei vaju ära. Sõelu beseemassile kakaopulber ja surista mikseriga veel mõni tiir, kuni kakao on beseega segunenud. Määri koogile. Küpseta veel 25 minutit. Lase enne söömist täielikult jahtuda. Soovi korral sõelu jahtunud koogile veidi kakaopulbrit. Serveeri viskiste jõhvikatega.

* Soovi korral võib jõhvikate leotamiseks kasutada ka brändit, konjakit, rummi, Vana Tallinnat vms.

shokolaadikook kakaobesee ja viskijõhvikatega

Koostööpostitus D-kokaraamatuga.