24. juuli 2016

Köögiviljavorm "Suvi"

köögiviljavorm "Suvi"

Suvikõrvits on talle omaselt tagasihoidlikult ja leebelt, kuid järjekindlalt ja usinalt end Eesti suviste rahvustoiduainete hulka söönud. Teda on lihtne kasvatada, ta on saagikas (khmm, vahest tundub, et liigagi), tal on vahvaid erikujulisi  ning -värvilisi sorte ja last but not least, suvikõrvits sobib oma maheda maitse ja pretensioonitu olemisega nii paljudesse toitudesse.
Siin vormikeses kohtub suvikõrvits tomati, sibula ja mozzarellaga ning koos saab neist üks kesksuviselt mahlakas ahjupannitäis. Sobib hästi ka liha või kala kõrvale, aga minu meelest on see niisama omaettegi igati nauditav. Katsu valida kõik köögiviljad sarnase läbimõõduga, nii on rattaid lihtsam ringi laduda ja kogu kupatus näeb kena välja.
Need kogused on u 20 sentimeetrise läbimõõduga vormile (ma ise kasutan selle tegemiseks malmist ahjupanni), kui kasutad suuremat või väiksemat küpsetusnõud või tahad lihtsalt erinevat kogust teha, siis tee kogus just oma äranägemise järgi. Lihtsalt võiks jälgida, et erinevate viljade rattaid saab enam-vähem võrdses koguses.

Köögiviljavorm "Suvi"
kolmele-neljale

2 tomatit
1 sale suvikõrvits
2 mugulsibulat
u 100 g mozzarella juustu
oliiviõli
soola, musta pipart
värsket basiilikut

Lõika tomatid, suvikõrvits ja sibulad u 0,5 cm paksusteks ratasteks. Määri ahjus kasutamiseks sobiva panni või ahjuvormi põhi kergelt oliiviõliga kokku. Lao köögiviljad ringiratast vaheldumisi vormi, nii et nad jäävad poolviltu. Nirista peale veidi oliiviõli ning naitsesta soolaga.  Küpseta 180 kraadises ahjus 30 minutit. Pudista peale mozzarella. Küpseta veel 10-15 minutit, kuni juust on sulanud. Puista enne söömist peale musta pipart ja värsket basiilikut.

köögiviljavorm "Suvi"

20. juuli 2016

Arbuusilimonaad

arbuusilimonaad

Lapsena ei olnud arbuusi niimoodi kogu aeg saada nagu praegu. Ikka ainult suve lõpus augustikuus ja seda ka siis, kui lõunapoolsete vennasvabariikide arbuusilaadungitele jaole sattusid. Väiksematesse kohtadesse need ei jõudnudki. Seetõttu oli arbuus minu jaoks pikka aega kaetud kerge müütilise looriga ja seostus vaid päikese, puhkuse ja koolivaheajaga.  Aromaatne mesimagus punane vili, mille söömise ajal puhkusel viibivad ja seetõttu tšill-meeleolus vanemad vaid naersid, kui lastel suunurkadest arbuusimahla riietele nirises ja osalesid ka ise perekondlikel seemnete kaugussülitamise meistrivõistlustel.

Praegu on arbuus tegelikult müügil ju aastaringi, aga no tõepoolest, ükski vägi ei pane mind teda talvel supermarketist ostma. Suvised hooajalised turult pärit arbuusid on aga täiesti vastupandamatult head! Kui niisama arbuusi söömisest isu täis, saab selle  mängida erinevate toitude juures. Kultuslikku kuulsust kogunud arbuusi-feta salatist kuni grillitud arbuusini. Arbuusist saab ka ülimalt maitsva värskendava suvejoogi, millest on kujunenud meie pere laste suur lemmik. Arbuus, sidrun ja suts siirupit, rohkelt jääd ja valmis! Kuuma suve kujutleme ise juurde.

Arbuusilimonaad

1,2 kg ilma kooreta arbuusitükke
1 sidrun
1-2 sl heledat suhkrusiirupit

Puhasta arbuusitükid seemnetest. Tõsta blenderisse. Lisa sidrunist välja pressitud mahl ja suhkrusiirup. Surista ühtlaseks joogiks. Serveeri rohke jää ja mündilehekestega.

Postitus valmis koostöös D-kokaraamatuga.

16. juuli 2016

Lihtsalt meeldetuletuseks: Sinepine heeringakaste muna ja sibulaga

sinepine heeringa-munakaste

See postitus ei ole kohe kindlasti millegi tegemisõpetus. Kes siis ei oskaks heeringat-muna-sibulat kokku segada, see ju kõigile tuttav kodune kiirtoit. Kunagi aastakümnete eest ka peolaudade kohustuslik osa, enam vast mitte niipalju.
Lihtsalt teinekord keeruliste retseptide labürindis ekseldes ei meenugi enam otsetee. Olgu see postitus siis pühendatud lihtsuse võlule. Väike meeldetuletus selle kohta, kui lihtne, kiiresti valmiv ja samal ajal supermaitsev saab üks suvetoit olla. Kuumad värsked kartulid ja sinepist-heeringast särtsu saanud kaste on koos nii head! Sedasama heeringakastet võib muidugi süüa ka lihtsalt leivaga.

Sinepine heeringakaste muna ja sibulaga

200 g soolaheeringa fileed
pool punast sibulat
1 keedetud muna
pundike tilli
4-5 sl hapukoort (oleneb, kui paksu kastet soovid)
1-2 sl sinepit (doseeri vastavalt oma sinepilembusele)
(1 tl suhkrut)

Lõika heeringafilee väiksemateks kuubikuteks. Haki sibul, muna ja till. Sega kõik ained omavahel.

sinepine heeringa-munakaste-2

12. juuli 2016

Kohvi-kookosejäätis

kohvi-kookosejäätis

Soetasime 3-4 aastat tagasi jäätisemasina ja tuleb tunnistada, et siiani on see suviti üks enim kasutust leidev elektriline abimees. Mul on selline lihtsam variant, mille nõu käib sügavkülmas. Nii kui üks jäine maius tehtud saab, läheb nõu taas külma, et maiuse lõppemisel olla valmis järgmiseks jäätiseteoks. Poejäätist saab ostetud ikka väga harva. Kui eelmisel-üleelmisel aastal valmistasin peamiselt rammus-magusaid kondenspiimal ja vahukoorel baseeruvaid maiuseid, siis nüüd oleme (ujudes vapralt kaasas praeguse aja tervislikumale toidule keskendunud hoovusega) üle läinud kergematele sorbettidele, mitte nii rammusatele jäätistele ja külmutatud jogurtitele.

See kohvimõrkjas kookospiimajäätis on pigem täiskasvanuliku olemisega. Mu suuremad lapsed sõid samuti heal meelel, aga kõige väiksem arvas, et on paremaid (loe: magusamaid). Magusus tuleb siin vaid vahtrasiirupist/meest ja datlitest ja minu jaoks oli seda täiesti piisavalt. Siirupit või mett võib soovi korral muidugi ka rohkem lisada. Soovitan kasutada kindlasti kreemjat kookospiima (poes purgil-pakil on see ära märgitud) või kookospiima-kookoskoore segu, siis on tulemus siidisem ja "kooresem". Tegu on täistaimse jäätisega, mune-koort ega muid loomseid tooteid siin pole.

Troopilise hõnguga jäätis sobib hästi nii kuuma suvepäeva (uu, kus oled, ootame pikisilmi!) luksuslikuks kohvimaitseliseks hommikusöögiks kui maiustamiseks ükskõik mis muul ajal.
Kõige lihtsamalt saab jäätise valmis masina abil, aga ka käsitsi pole jäätisetegu võimatu, tuleb lihtsalt valmimise ajal käia külmuvat segu mikserdamas.

Kohvi-kookosejäätis
5-6 portsu

5 datlit
60 ml kuuma vett
1 sl lahustuvat kohvi
500 ml kreemjat kookospiima
1 sl purustatud kakaotükikesi (cocoa nibs)
2 sl vahtrasiirupit või vedelat mett
näpuotsaga soola
serveerimiseks kookoslaaste või riivitud kookost ja kakaotükikesi

Kui datlitel on sees kivid, eemalda need. Valmista kuumast veest ja lahustuvast kohvist kohvijook. Lisa sellele datlid ja lase 15 minutit seista. Vala blenderisse kreemjas kookospiim, kohvijook koos datlitega, magustaja ning sutsuke soola. Püreesta ühtlaseks. Lisa kakaotükid, vala segu jäätisemasinasse ja lase sel teha oma töö.
Käsitsi tehes vala püreestatud segu koos lisatud kakaotükikestega karpi ja tõsta sügavkülma. Mikserda saumikseriga külmuvat segu iga 45 minuti järel kokku kolm korda (see on vajalik tekkivate jääkristallide lõhkumiseks) ning lase seejärel täielikult külmuda.

kohvi-kookosejäätis-2

Retsept ilmus juulikuises ajakirjas "Tervis Pluss".

10. juuli 2016

Põhjamaine pesto

põhjamaine pesto aka dill pesto

Olles just naasnud mulle nii südamelähedasest Itaaliast (seiklesime seekord peamiselt Sardiinias), on see pestopostitus mu enda jaoks justkui pehme ületulek sealsest toiduskeenest tagasi kodusesse.
Olgem ausad, pildid said siiski tehtud juba enne reisi, kui kirjutasin Arterile lugu meie suvefenomenist värskest kartulist ja sellega sobivatest lisanditest (ilmus paberväljaandes 9. juulil). Teadagi on kild võid, suts soola ja värske till parimad värske kartuli kaaslased, aga kui sedamöödi söömisest isu täis, võib ju katsetada ka muude lisanditega. Näiteks sellesama tillipestoga.
Tillipesto sobib söömiseks igati hästi ka muudmoodi, kui värske kartuliga. Mulle meeldib seda määrida rukkileivale, aga ka saial või pastaga segatult on väga maitsev. Aromaatsest värskest tillist, päevalilleseemnetest ja rapsiõlist valmiv pesto juustu ei vaja ja on tõepoolest võrratu lisand suvisele lauale. Õli osas võib läheneda loominguliselt ja soovi korral asendada pool tavalisest rapsiõlist näiteks tervislikuma rasvakoostisega külmpressitud oliiviõli või külmpressitud rapsiõliga. Tervet kogust ma külmpressi ei võtaks, puhtalt maitse pärast - külmpressõli tugev maitse ei tohiks tilli varjutada.
Itaallased võivad sellise põhjamaiseks tuunitud pesto peale küll dramaatiliselt silmi pööritada ja kätega taeva poole vehkida, kuid meie oma põhjamaises rahus sellest välja ei tee!

Põhjamaine pesto ehk tillipesto

70 g tilli
0,5 dl päevalilleseemneid
1 dl rapsiõli
poole sidruni riivitud koor
1 sl sidrunimahla
2 küüslauguküünt
musta pipart
u 0,5 tl soola

Haki till veidi peenemaks. Tõsta kõik ained teradega köögikombaini ja surista ühtlaseks. Kui soovid vedelamat pestot, lisa õli. Pesto saab valmis ka saumikseri abil.

põhjamaine pesto aka dill pesto

29. juuni 2016

Maasikamaius chia seemnetega

maasika-chia puding

Õnnis aeg, kui meie oma marjad hakkavad riburada valmima, ongi käes. Hetkel on muidugi fookuses maasikad, kuid juba on kuulda olnud ka küpsetest mustikatest ja küll need sõstrad, tikridki peagi järele jõuavad.
Maasikaid tuleb praegu küll nautida absoluutselt igal võimalikul moel. Siin blogiski on mitu head ideed jäätisest ja kokteilidest kuni kookideni, leiad need kõik sellelt lingilt.

Need, kellele meeldib chia seemne puding, peaksid vaimustuma ka sellest maasikatega versioonist.
Et supertoiduainest chia seemnetel on omadus vedelikuga kokkupuutel moodustada želeetaolist ainet, saabki neid edukalt kasutada pudingute ja tarretiste tegemiseks.
Suurepäraselt maitsev ja igati tervislik maasikapuding sobib kas magustoiduks või hommikusöögiks. Soovi korral võib kookospiima asendada Kreeka jogurtiga ja vastupidi. Mulle endale meeldib just niimoodi pooleks neid võtta, kookosemaitse jääb õrnalt tunda, aga ei domineeri.

Maasikamaius chia seemnetega 
Neljale-kuuele

150 g maasikaid
2,5 dl Kreeka jogurtit
2,5 dl kookospiima
1 tl vanilliekstrakti
2 sl vedelat mett või vahtrasiirupit
4-5 sl chia seemneid (kogusest oleneb, kui paksu konsistentsi oma maiusele soovid)
mündilehti

Purusta maasikad saumikseriga püreeks.Vispelda kokku kookospiima ja jogurtiga. Maitsesta vanilli ning mee või siirupiga. Sega hulka chia seemned.
Lase külmkapis seista paar tundi, kuni maius pakseneb. Kui valmistad pudingu hommikusöögiks, tõsta ta juba õhtul külmkappi paksenema.
Jaga kaussidesse või pokaalidesse, kaunista maasikate ja mündilehtedega. Nirista soovi korral peale veel mett või siirupit.

Retsept ilmus juunikuises "Tervis Plussis"

26. juuni 2016

Värske kokaraamat: "Moodsad moosid". Raamatuloos!

Kohe-kohe on kätte jõudmas kõige külluslikum aeg aastast. Magusaks ja mahlaseks küpsevad nii aia- kui metsamarjad, turuletid on lookas kodu- ja välismaiste värviliste ja lõhnavate viljade all. Kaugel see õuna-, pirni - ja ploomiaegki enam. Ja igal aastal kogu selle külluse ajal tabab paljusid meie seast tõenäoliselt juba aegade hämarusest sisse kodeeritud kihk pista kogu see värskusest pakatav ilu purki. Üks armas toidublogija nimetas seda kihku kunagi oravluseks. Mulle meeldib see sõna väga ja niisamuti meeldib mulle oravlusega ka aastast-aastasse tegeleda. Tänu sellele kirele pista hooaja parimad maitsed ja kauneimad värvid purki sündiski meil koos Lia Virkuse ja Tiina Lebasega tutt-uus ja veel värske trükivärvi järgi lõhnav raamat "Moodsad moosid".
moosid_KAAS.indd


Päris tavaline moosikeetmise raamat ei ole "Moodsad moosid" kohe kindlasti. Ja ma arvan, et sellist ei ole tarviski, sest põhitõed traditsiooniliste mooside keetmise kohta on talletatud mitmetes varem ilmunud kokaraamatutes ja meie emade-vanaemade kaudu, kes moose keetnud juba aastakümneid. Eluolu on muutunud. Aina vähemaks jääb majapidamisi, kus suhkrurikaste ühe-kahe marja moosidega täideti pikki keldririiuleid selleks, et külma ja vitamiinivaest talve üle elada. Poodides on ju talvelgi saada piisavalt värskeid köögi- ja puuvilju ja tööstuses keedetakse silmi kirjuks võtvas valikus erinevaid hoidiseid. Enam EI PEA keegi moosi keetma, see on pigem ikka muutunud vabaks valikuks ja ELUSTIILIKS.
Ja nii ongi "Moodsad moosid" mõeldud inspiratsiooniks neile, kellele hooajaliste loodusandide maitsvateks moosideks võlumine ei ole tüütu kohustus, vaid loominguline, lõbus ja rõõmu pakkuv köögis veedetud aeg.



Screen Shot 2016-06-21 at 23.42.40
"Moodsad moosid"

Üksikute eranditega on raamatu moosiretseptid väiksemates kogustes. Mõeldes justnimelt sellele, et et hoidiseid võikski valmistada pigem erinevamaid ja põnevamaid, selmet keeta liitrite kaupa üht igavavõitu moosi. Ja kas pole nii, et kenasse pisikesse purki villitud põnev isetehtud moos on üks armsamaid kinke külla kaasa viimiseks või ükskõik milliseks tähtpäevaks.
Screen Shot 2016-06-21 at 23.43.26
"Moodsad moosid"

Ehkki ma alustasin seda postitust kohe saabuvast moosikeetmise kõrgajast, on ju tegelikult võimalik moose keeta igal aastaajal. Aga palun: kevadised rabarberid, sügisesed kõrvitsad ja viigimarjad, isegi sibulad ja porgandid - kõigist neist saab ju imelisi moose. Nii et hoidistamine on täiesti võimalik igal aastaajal ja aastaaegade kaupa on reastatud moosid ka "Moodsates moosides". Rabarberist ja maasikatest porgandite ja jõhvikateni, kõik võlutud moosideks ja vürtsmoosideks ehk tšatnideks. Rohkelt ideid leiab raamatust ka vähemkasutatud marjade-viljade kasutamisel. Kas imeliselt aromaatsetest roosiõitest oled marmelaadi teinud? Aga valgest sõstrast koos suvistel niitudel ja kraavipervedel vohava mesise angervaksaga? Sügisele jalgu jäänud viimastest rohelistest tomatitest saab keeta eriliselt hästi maitsva tšillise rohelise tomati vürtsmoosi. Kas tahaksid maitsta mõrkjasmagusat kreegimoosi paradiisiõunte ja Riia palsamiga... Alõtšad, kreegid, granaatõunad- kõik purki!

Screen Shot 2016-06-21 at 23.46.02
Screen Shot 2016-06-21 at 23.41.17

Lisaks üle 60 retseptile on raamatus loomulikult ka peatükk, milles üksikasjalikult läbi võetud kõik vajalik nii steriliseerimise, purgistamise kui ka valmiskeedetud hõrgutiste säilitamise kohta.
Me loodame kogu südamest, et raamat pakub oma julgete ja värskete ideedega uut indu nii neile, kes on hoidistamises juba vanad kalad kui neile, kel plaani võetud alles esimesed katsetused.

"Moodsad moosid"

Tänusõnad kuuluvad keeletoimetaja Velve Saarele, kes seadis otseks laialivalguvad moosimõtted ning pani paika komad, kursiivid ja algustähtede suurused. Lisaks aitäh võrratult andekale kujundajale Külli Kuusikule, kellele tuli muuhulgas suurepärane idee kasutada raamatu kaanel tavapärase toidufoto asemel hoopis joonistusi. Raamatu fotode autor on lisaks minule Jaan Heinmaa. 
Aitäh ka Dansukkerile õla alla panemise eest! Raamatu väljaandjaks on Ajakirjade Kirjastus ja kui ka loosiõnn ei naerata, saate selle tuttuue hoidistaja abimehe endale hankida igast raamatupoest või siit veebipoest. 

Siin me olemegi taas moosipurgi ääres ja soovime teile mõnusat moosikeetmist, julget katsetamislusti ja mis muud kui musid magusaks! Pildil õilmitsevad Tiina Lebane, Lia Virkus (Lia oli lisaks retseptikirjutamisele ühtlasi ka moosiraamatu projektijuhiks) ning yours truly.
Foto on tehtud juulikuise Oma Maitse tarvis. Soovitan kindlasti ka värske ajakirja hankida (ilmub 5. juulil), lisaks muule põnevale ilmub seal ka lugu moosiraamatust, selle tegemisest ja valitud retseptid.

Moosiraamatu autorid. Foto: Meeli Küttim
Foto: Meeli Küttim, ajakirja Oma Maitse jaoks
Nii nagu ikka uue raamatu ilmumisel, loosin neid ka seekord blogilugejate vahel välja.
Et saada oma kodusesse raamaturiiulisse autorite autogrammidega moosiraamatut, pane palun kommentaaridesse kirja oma lemmikmoos. See võib olla midagi traditsioonilist, mida teie peres on keedetud juba aastakümneid või hoopis midagi uudset ja ootamatut. Kas magus, vürtsikas või hapukas. Ühest marjast-puuviljast või mitmest kokku. Või hoopis köögiviljamoos. Vahet pole, peaasi, et lemmik! Nii põnev on alati teie mõtteid ja ideid lugeda.
Kõigi kommenteerijate vahel loosin nädala pärast, 4. juulil välja kaks eksemplari "Moodsaid moose". Raamatud jõuavad võitjateni posti teel, saatja kulu ja kirjadega.