30. november 2010

Inglise jõulukeeks

jõulukeeks

Sagedasem blogikülastaja on võib-olla märganud juba siinse perenaise keeksilembust. Ei oska seda isegi kuidagimoodi põhjendada, eriti arvestades, et üsna sarnase olemusega muffinitest näiteks ei arva ma suurt midagi.

Inglise puuviljakeeks on jõuluajal meie laual juba kolm aastat olnud. Eelmisel aastal küpsetasin viis keeksi, nii endale kui kingituseks. Praegu on just õige aeg keeks "hakkama panna", sest ta peab 2-3 nädalat külmas seisma ja settima. Mis muidugi ei tähenda, et ta kohe süüa ei kõlbaks. Aga justnimelt peale pikka seismist maitseb ta lihtsalt oivaliselt. Kui mõnus on jõulu esimese või teise püha hommikul lõigata kohvi kõrvale üks viil alkoholis immutatud aromaatsetest puuviljadest rasket keeksi. Ja mis põhiline: niigi on söökidega sahmimist jõuluajal piisavalt, aga keeks, vot see on juba ammu enne suurt kiiret ära tehtud ja kapis ootel. Sobib suurepäraselt ka kingikotti või külla minnes kaasa võtmiseks.

Tarvis läheb:

250 g pehmet toasooja võid
200 g suhkrut (2.5 dl)
4 suurt muna
275 g nisujahu (5 dl)
2 tl küpsetuspulbrit
1.5 dl konjakit või
rummi
600 g kuivatatud hakitud puuvilju (umbes 1 liiter) -  rosinaid, ploome, kirsse, aprikoose ja ananassitükke, soovi korral ka pähkleid

Tükelda kuivatatud puuviljad ning vala peale konjak või rumm. Lase üleöö kuni 24 tundi maitsestuda.
Vahusta pehme või suhkruga heledaks vahuks. Jätka vahustamist, lisa ükshaaval munad.
Lisa küpsetuspulbriga segatud jahu, siis sega juurde alkoholis leotatud puuviljad.
Tõsta tainas võitatud 2-liitrisesse vormi.
Küpseta 175-kraadises ahjus umbes tund aega, kuni koogi keskele torgatud puutikk puhtaks jääb.

Jahtunud keeks keera tihkelt hõbepaberisse ja pane jahedasse jõule ootama.

Retsept on pärit nami-namist.

28. november 2010

Jõululõhna tuppa - magusad mandlid

magusad mandlid

Kas vahepeal oli suvi ka või? No ei tea, kuidagi väheks jäi, tundub. On kuulda nii siit kui sealt ja omalgi on selline tunne, et jälle see lumi! Ei tea, kas selline pilt kui täna hommikul kardinaid eest tõmmates avanebki nüüd kuni aprillini? Ilmatarkade ennustusi uskudes, karta on... 
Ega vist muud üle ei jää, kui nautida seda, mis antud on. Niisiis, olge tervitatud lumes mürgeldamine, punased põsed, lurisev nina, kelk ja suusad, lumelabidas, kaminatuli, soe tee ja jõuluhõng. 

Teate ju küll seda sooja magus-vürtsikat lõhna, mis vanalinnas jalutades Olde Hansa mandlimüüjate ümber heljub, mõnus... Ise samu mandleid teha on imelihtne. Sobivad maiustamiseks nii suurtele kui lastele, samuti on neid tore jõuluajal kenasse karpi pakendatult sõpradele kinkida.

Tegime Neemes NNRS jõulueelsel suurel ühiskokkamisel magusaid mandleid koos lastega ja nad said peaaegu iseseisvalt kõigega hakkama. Kilost magusatest mandlitest jäi õhtu lõpuks kandikule vaid veidi puru.

teeme lastega jõulumandleid/making swee tand spicy almonds with kids


Tarvis läheb:

300 g mandleid
1,5 dl suhkrut
1 tl kaneeli
1 tl piparkoogi maitseainet
noaotsaga soola
1 munavalge

Klopi munavalge lahti. Sega suhkur maitseainete ja soolaga. Sega kõik mandlitega. Vala mandlisegu küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta eelkuumutatud ahjus 160 kraadi juures umbes 25 minutit. Sega küpsemise ajal mõned korrad. Ahjust võttes lase mandlitel plaadil jahtuda, siis vala kaussi. Omavahel kokkukleepunud mandlid saab kergesti lahti murda.
Me küpsetasime kilojagu mandleid ja neid oli terve suur plaaditäis. Samas kui on soov ise krõbistada ja kingikotti ka pakkida, on just paras nii palju korraga teha. Pealegi säilivad mandlid kinnises purgis mitu nädalat.
Maitsva krõbiseva kausitäie tegemiseks võib kasutada lisaks mandlitele ka muid pähkleid, väga hästi sobib lisada näiteks Kreeka või India pähkleid.

magusad jõulumandlid/sweet and spicy almonds

21. november 2010

Baba ganoush

...ehk baklažaani- või pommupüree, dipikaste või määre. Baba ganoushi idee on röstitud baklažaani suitsuses (kõige õigem on baklažaani röstida lahtisel tulel, siis saab roog õige suitsuse meki, aga asja ajab ära ka väga kuum ahi) ja tahiini pähklise maitse kombinatsioonis, mida ühendab hapu sidrunimahl. Lihtne ja võluv.

baba ganoush

Esimest korda maitsesin seda mõnusat püreed  NAMI-NAMI  Liibanoni köögi õhtul. Viitan siinkohal Vernanda vastavale postitusele, ise olen olnud vilets koolituste ülestähendaja. Ma üldse armastan igasugu dippe, kastmeid, segusid (dukkahi retsept on ka lisamise ootel), mida saab lisada lihale, köögiviljadele, määrida saiale või kasta pitat, köögivilju või tegelikult ükskõik mida nende sisse. Baba ganoush oli selles vallas midagi uut, aga võitis kohe mu südame. Toit, mida proovid korra ja jäädki lõksu. Juba selle nime hääldamine teeb tuju heaks.

Tarvis läheb:

1 keskmine baklažaan
1 purustatud küüslauguküüs
noaotsaga soola
2 tl tahiinit (seesamipasta)
2 sl sidrunimahla
¼ tl jahvatatud vürtsköömneid (soovi korral)

lemon, garlic, aubergine

Torka baklažaanile
kahvliga mõned augud sisse ja küpseta ahjuplaadil 230-kraadises kuumuses 30-40 minutit. Keera paar korda küpsemisaja jooksul. Koor võib veidi söestuda.

Enne....

aubergine


...ja pärast:

roasted aubergine


Lase baklažaanil veidi jahtuda. Lõika pooleks ja kraabi lusikaga viljaliha koore seest välja. Katsu vahetult koore alt ka kõik kätte saada, seal on maitse kõige suitsusemaks küpsenud. Lase viljalihal 10 minutit sõelal nõrguda. See on tähtis, liigsest vedelikust tuleb lahti saada, sest vesine baba ganoush ei ole see, mis meile meeldiks.

Purusta baklažaani viljaliha kahvliga. Parim on seda teha justnimelt kahvliga, mitte mõne purustava köögimasinaga. Baba ganoush peab olema struktuurilt veidi tükiline, kalamarja meenutav, mitte sile püree. Kui kasutada purustajat või blenderit, siis võimalusel pulse-funktsiooniga, et baba ganoushile mitte liiga teha. Sega hulka küüslauk, seesamipasta, sidrunimahl ja soovi korral vürtsköömned. Nirista serveerimisel püreele oliiviõli ja raputa peale jahvatatud paprikat või vürtsköömneid ja hakitud peterselli- või koriandrilehti. Serveeri näiteks pitaga.

Siin pildil on stseenike meie mezze lauast: esiplaanil olev "puru" on dukkah (seemnete ja pähklige röstitud ja maitsestatud segu), kastmed on baba ganoush ja hummus. Tagapool on näha dolmad, pita ja selle kefta kebabi retsepti järgi tehtud lihapallid, lambahakklihast. Pisikeses kausis on lihtsalt oliivõli.

mezze: dukkah, baba ghanouj, hummus, dolma, pita, kefta

Muide, kel soovi, saab retsepte nüüd välja printida. Köögis on ilmselgelt mugavam toimetada paberilehekese kui arvutiekraaniga. Iga postituse lõpus on "Print" nupuke, sinna vajutamisel luuakse prinditav versioon postitusest, kus ülal paremas ääres oleks mõistlik teha linnuke kasti "Remove images". Vast on selline abimees kellelegi kasulik.

19. november 2010

Keeks, õuntega

õuntega keeks/loaf with apples on top

Tahaks õudselt küpsetada, aga täpselt ei tea ka, mida. Igaljuhul midagi lihtsat, kiiret ja et soojalt ka süüa saaks. Pärmi ei ole, võid on pool pakki, hapukoort ka veidi.  Küpsetuspulber on otsas, see-eest on kapis sooda ja see ju peaks koos hapukoorega kergitavalt mõjuma küll. Kolm õuna ootavad ka puuviljakausis oma saatust.
Niimoodi sündis õunakattega keeks. Maitses väga hästi nii soojalt kui külmalt. Kellel on ja meeldib, võib veel rosinaid ka sisse panna.

3 muna
1,5 dl suhkrut
100 g võid
1 dl hapukoort
200 g nisujahu
1 tl soodat

Katteks:
3 keskmise suurusega õuna
2 sl kaneelisuhkrut või 1,5 spl suhkrut ja 0,5 sl kaneeli


õuntega keeks/loaf with apples on top


Vahusta munad suhkruga. Sega omavahel jahutatud sulavõi, hapukoor, jahu ja sooda. Lisa ettevaatlikult, aga hoolsalt segades munavaht. Vala tainas võitatud keeksivormi.
Eemalda õuntelt südamik ja koori. Viiluta. Lao õunatükid keeksile, aga mitte väga tihedasti, et küpsev tainas saaks õunatükkide vahelt välja kerkida. Raputa üle kaneelisuhkruga.
Küpseta 180 kraadi juures 40-45 minutit. Kontrolli küpsust vanal heal puutiku meetodil: lükka puutikk (hambaork sobib hästi, ainult ettevaatust: koogi sisse uppumise oht!) keeksi sisse. Kui välja tõmmates on tikk puhas, on keeks valmis.
Lase 15-20 minutit (või rohkem, kui kohe sööma ei taha hakata) vormis jahtuda-taheneda ja siis kummuta välja. Raputa peale tuhksuhkrut.


õuntega keeks/loaf with apples on top

17. november 2010

Kiiksuga kaerahelbepuder

oatmeal with olive oil, cheese and salt flakes/kaerahelbepuder oliivõli, juustu ja soolahelvestega

Tavaliselt on meie hommikupuder kaerahelvestest. Või siis neljaviljahelvestest. Minu lemmik on võisilma ja soolaga odrajahupuder, aga kahjuks mu vaimustust ei jaga ülejäänud punt.

Et kõik saaksid putru süüa nii nagu neile meeldib, keedan kaerahelbed vees pehmeks ja siis tõstan osa "kiiksuga pudru" jaoks kõrvale. Laste jaoks lisan potti jäänud kaerahelvestele piima ja soola ja lasen korraks keema. Siis veidi võid sisse segada ja valmis ongi. Moos käib ka kindlasti peale ja eelistatud on alati punast värvi moos. Moosisilmaga puder aga ei ole just see toit, mis ka minul hommikuti silma särama lööks. Üldse, magus või ükskõik millise magusa lisandiga puder, ka piimaga keedetud puder, on mu hommikusöökide edetabelis viimaste seas.

Et mul viimase 19 aasta jooksul on laste pärast tulnud pea igahommikuselt pudrupott tulele panna, olen õppinud putru ka enda jaoks maitsvaks tuunima. See versioon võib tunduda esmapilgul kummaline ja ega ma ilmselt ei olekski oma juustu-kaerahelbepudrust bloginud, kui poleks sooja äratundmisrõõmuga lugenud Epicuriouse artiklit ja linkinud sealt edasi Penny de Los Santose toidu- ja fotograafiablogisse Appetite. Heureka! Minu kaerahelbepuder!

Tuleb tunnistada, et olen süüa pidanud tegema ka ajal, kui keegi siin ei teadnud, mis imeloomad on oliivõli ja parmesani juust, rääkimata sellest, et seda poest saaks. Hea, kui mingi juustu kätte said. Niisiis lisasin varem enda hommikupudrule võid (ja mitte vähe), soola ja riivitud juustu. Nii on ka maitsev.

Nüüd juba pikemat aega on minu lemmikpuder hommikuti selline kui pildil ja see ongi "retsept":

keedetud kaerahelbed
oliivõli
soolahelbed
parmesani juust

Kõike maitse järgi.

Soovitan väga proovida, aga samas hoiatan, et oht selle maitsekoosluse lõksu langeda on suur.

10. november 2010

Dolma

dolma

Samahästi võiks selle pealkirjaga postituse sisuks olla ka meie oma armsad kapsarullid, sest "dolma" tähendab tegelikult täidetud köögivilja. Enamasti seostub see nimetus siiski täidetud ja rulli keeratud viinamarjalehtedega. Viinamarjalehtede täidiste versioone on palju, nii lihaga kui lihata. Dolma kodumaa(de)l süüakse lihaga versiooni soojalt, lihata külmalt. 

Siin üks populaarsemaid, riisitäidisega dolma. 

Soolatud purgistatud viinamarjalehed on meil poes muide täiesti saadaval. Tallinnas vähemalt küll. Kõige levinuimad on ilmselt Gourmante 450-grammised purgid. Alevis üles kasvanuna ja pool aastast maal elavana olen püüdnud Tallinna-kesksusest kõrvale jääda ja blogis üldiselt vältinud väga eripäraste ja raskesti hangitavate toorainete kasutamist. Isegi Tartus ja Pärnus on kaubavalik poes nigelam kui Tallinnas, rääkimata väiksematest kohtadest. Mis ei tähenda seda, et Tallinnast väljaspool elavad inimesed ei tahaks põnevalt ja maitsvalt süüa saada, eksole. Tean omast käest suveks maale kolides, milline tagavara peab olema igasugu maitseaineid, erinevaid riise, õlisid ja muud taolist, et pealinnast eemal "ikkagi inimeseks" jääda. Seega, armsad blogilugejad, kelle lähedalasuvas poes soolatud viinamarjalehti ei müüda, aga dolmaisu vastupandamatu, nõudke-nõudke nõudke! Ja kõige tipuks, miks ei peaks täitmiseks sobima ka meie oma aia viinamarjade lehed? No seda muidugi vähe soojemal ajal kui praegu. Aga aitab lobast, teeme parem dolmat!

Tarvis läheb:

umbes 35 soolatud viinamarjalehte

Täidis:

2 dl lühikeseteralist riisi (katsetatud, et nii nii arborio (risotoriis) kui ka kodumaine pudruriis sobivad hästi)
1 sibul
2 tl hakitud siledalehelist peterselli
2 tl kuivatatud münti (kui kuivatatud mündi leidmine osutub problemaatiliseks ja pole ka suvest kuivatatud münti või piparmünti, kasuta piparmünditee kotikeste sisu-see puhas piparmünt! Kahe koti sisust piisab siin)
0,5 tl kaneeli
soola
pipart

Hautamisleem:

4 küüslauguküünt
0,75 dl oliivõli
0,75 dl vett
1 sidruni mahl
1 tl suhkrut

Kõigepealt valmista täidis

sibul, vürtsid/onion and spices

Vala riis kausis üle keeva veega, sega ja nõruta. Loputa seejärel sõelal külma vee all. Sega riis hästi peeneks hakitud sibula, peterselli, kuivatatud mündi ja kaneeliga. Maitsesta soola ja pipraga.

Viinamarjalehtede täitmine. Olen lugenud soovitusi küll viinamarjalehtede pesemiseks, küll keetmiseks enne täitmist. Põhjuseks liigse soola eemaldamine. Nende meil müüdavate viinamarjalehtede puhul ei ole ma näinud põhjust seda teha, täitsa paraja soolasusega on niisamagi, vähemalt mulle tundub nii. Mässamist on niigi, seega pesemisest/keetmisest viilin. 
Aseta viinamarjalehed ükshaaval enda ette lauale, rootsude paksem pool pealpool. Kui lehevars on küljes, eemalda see.Pane umbes 1 tl täidist lehe keskele alla varrekoha kohale. Keera kõigepealt lehe alumised küljeosad täidise peale. Seejärel rulli lehte alt üles külgi samal ajal sisse keerates kuni lehe lõpuni. Ehkki esialgu on tunne, et tegu on tuumafüüsikaga, on rullimine peale paari esimest dolmat käkitegu! Ehk on esmakordsetele dolmarullijatele abiks väike fotoseeria:






Vooderda sügavam pann katkiste või ebastandardsete viinamarjalehtedega. Lao nende peale tihedalt üksteise kõrvale rullikesed. Pista rullide vahele pikkupidi pooleks lõigatud küüslauguküüned ja vala üle hautamisleemega, mille tegemiseks sega lihtsalt kõik loetletud ained (va küüslauguküüned, mis on juba rullide vahel). 

dolmad pannil/simmering dolmas

Kata pann kaanega ja hauta vaiksel tulel umbes tund aega. Küpsev riis imab vedeliku endasse, seega jälgi, et pann ei muutuks kuivaks. Kui vedelik on imendunud, lisa klaasitäie kaupa vett juurde.
Lase toidul pannil jahtuda. Serveeri külmalt. 

dolma

Vaata siia ka: 

3. november 2010

Kanafilee jõhvika-apelsinikastmes

kanafilee jõhvika-apelsinikastmes/chicken breast with cranberry-orange sauce

Algussõnad tuleb laenata Piretilt, kes ühe oma lihapalliteemalise postituse alustuseks teatas, et hakkliha teda üldiselt eriti inspireeri. Niisiis, kanafilee mind üldiselt eriti ei inspireeri. Kanaliha (eriti maks, süda, kintsuliha) iseenesest on väga mõnus. Tervelt ahjus küpsetatud kana on üks õige pühapäevane kodune toit, millest lutsutatakse puhtaks viimane kui kont. Kanafilee aga pole kaugeltki parim osa kanast, kipub jääma kuiv, tuim ja maitsetu.
Kirjutasin paar nädalat tagasi "Päevalehele" jõhvikateemalist artiklit ja sinna oli vaja üht soolast toitu, kus on kasutatud jõhvikaid. Ameerikas on jõhvika-apelsini kooslus populaarne nii soolastes kui magusates toitudes. Inspiratsioon selleks toiduks sündiski teistpoolt ookeani maitsete ja oma külmkapi sisu revideerimise kombinatsioonist.
Ja üllatus-üllatus: kanafilee jäi hapukas jõhvika-apelsinimahla segus hautatuna pehme ja väga maitsev, kohe tõega! Selle retsepti lisan kohe rõõmuga blogisse. Iga-reedeses Päevalehe toiduleheküljes on olnud veel üht-teist mõnusat, mis ootab, et siinsel blogardil tekiks rohkem aega sellele nii mõnigi postitus pühendada.Ajalehes kirjutamise stiil on ilmselgetel põhjustel üsna kuiv ja isikupäratu, mu toimetaja koristab kõik hüüumärgid, õhkamised ja viimasegi kui  emotsiooni. Õnneks blogis saan rääkida asjadest nii nagu nad tegelikult on:) Iga siinavaldatud toit peab kätte saama talle väärilised hüüumärgid.

Tarvis läheb:

4 kanafileed
1 dl nisujahu
1 tl soola
 ¼ tl pipart
2 sl võid
2 dl vett
2 dl jõhvikaid
1 dl pruuni suhkrut
1 apelsini mahl ja riivitud koor
noaotsatäis jahvatatud muskaatpähklit

Sega nisujahu soola ja pipraga. Veereta selles kanafileesid ja pruunista seejärel pannil kuumas võis. Tõsta kõrvale.
Vala samale pannile vesi, jõhvikad, pruun suhkur, muskaatpähkel, apelsinimahl ja riivitud koor. Keeda viis minutit.
Tõsta kanafileed kastmesse ja hauta vaiksel tulel kaane all umbes 25 minutit. Kasta aeg-ajalt kanafileesid kastmega.
Serveeri kanafileed riisipadjal kastmega ülevalatult, lisandiks ahjus küpsetatud sibulad. Nende valmistamiseks koori mõned sibulad ja lõika pikkupidi neljaks sektoriks. Pane ahjupannile või -vormi, lisa veidi õli, soola ja soovi korral rosmariini. Küpseta 200 kraadises ahjus u 20 minutit.

1. november 2010

Röstitud kõrvitsaseemned

vürtsikad röstitud kõrvitsaseemned/spicy roasted pumpkin seeds

Kõrvitsatoite tehes läheb enamjaolt käiku ainult viljaliha, pehme sisemine osa koos seemnetega eemaldatakse ja ....   lennutatakse prügikasti. 
Kõrvitsaseemned on täiesti söödavad. Kasulikud ja maitsvad pealegi. Ühest keskmisest kõrvitsast saab vähemalt paar peotäit seemneid, mida röstituna saab kas riputada supile, lisada salatisse või näksida niisama kasvõi telekavaatamise või raamatulugemise kõrvale. 
Poes müüakse ju ka kõrvitsaseemneid, on nii kooritud rohelisi (naturaalsed) kui koorimata valgeid (tavaliselt röstitud ja soolatud). Poe omadest meeldivad mulle kooritud rohkem, teised on vaatamata röstimisele kuidagi maitsetud ja puised. Ise tooreid värskeid seemneid röstides muutub koor mõnusalt krõbedaks ja maitsvaks. 
Maitsestamise osas on piiriks fantaasia. Soovid klassikat, vali lihtsalt sulatatud või ja sool. Itaaliapäraste krõbuskite tegemiseks rösti seemned oliivõliga ja seejärel sega veel kuumade seemnete hulka riivitud parmesan ja purustatud küüslauk. Indiapärase maitse saad, kui enne röstimist segad seemned sulavõi ja garam masalaga. Ja nii edasi.

Siin hiljutisest reisist inspireeritud araabipäraste vürtsikate röstitud kõrvitsaseemnete retsept:

u 150 g tooreid kõrvitsaseemneid (sain selle koguse ühest väiksemast kõrvitsast)
1 tl peenikest meresoola
1/4 tl jahvatatud koriandriseemneid
1/4 tl jahvatatud vürtsköömneid
1/4 tl jahvatatud kardemoni
1/4 tl tšillihelbeid
1,5 spl rapsiõli

Pese seemned sõelal voolava vee all kõrvitsast korralikult puhtaks ja kuivata köögirätikuga või lase küpsetuspaberil ühe kihina laotatult kuivada. Köögipaber kipub seemnete külge kleepuma, seega pole kuivatamiseks hea variant.

Sega puhtad kuivad seemned kausis maitseainete ja õliga. Laota ühe kihina ahjuplaadile, küpsetuspaber ka ikka alla. Küpseta 160 kraadi juures umbes pool tundi, kuni seemned on kuldsed. Ära ehmata, kui ahjust kostuvad helid meenutavad lahingut, kuuled plaksumist ja näed seemneid hüplemas. See action käib asja juurde. Kuumuse mõjul võib mõne seemnekese koor lõheneda ja kõrvitsaseeme "plahvatab". 

Kui seemned röstitud, lase neil plaadil jahtuda ja siis head krõbistamist!