24. detsember 2011

Kauneid jõule! Stollen.

Soovin kõigile kauneid ja rahulikke pühi! Las seal õues olla sopane ja pime, valgus ja puhtus on ju meie kodudes ja südametes!

stollen

2 stollenit:

200 g rosinaid
100 g apelsinisukaadi
100 ml rummi, brändit või apelsinimahla
2 pk (2 x11 g) kuivpärmi
u 600 g nisujahu
100 g suhkrut
1 tl kardemoni
1 tl kaneeli
0,5 tl soola
1 sidruni riivitud koor
300 ml piima
1 muna
200 g pehmet võid
100 g mandleid
200 g martsipani
50 g sulavõid määrimiseks
tuhksuhkrut peale raputamiseks

Vala rosinad ja sukaad kaussi, lisa alkohol või apelsinimahl. Immuta senikaua kuni valmib tainas.
Taina jaoks sega omavahel kuivpärm, nisujahu, suhkur, kaneel, kardemon, sool ja riivitud sidrunikoor. Lisa piim ja sõtku tainas. Sõtkumise lõpuosas lisa lahtiklopitud muna ja pehme või.  Lase kaetult soojas kohas tund aega kerkida.
Sõtku kerkinud tainasse õrnalt immutatud rosinad ja sukaaditükid. Lisa ka mandlid.
Jaota tainas pooleks. Rulli kumbki tükk jahusel laual u 20x25 cm suuruseks ristkülikuks. Rulli martsipanist käte vahel kaks tainatüki pikkust toru ja aseta ristkülikute keskele. Jaga ristkülikud mõttes pikuti kolmeks ja tõsta äärmised osad vaheliti keskmise peale. Tõsta saiad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, murdekohad allpool. Lase puhta puuvillase rätikuga kaetult kerkida veel 45 minutit.
Määri stollenid pealt sulavõiga. Küpseta 190-kraadises ahjus 30-40 minutit
kuldpruuniks. Ahjust välja võttes määri stollenid taas sulavõiga ja kata tuhksuhkruga. Korda või-tuhksuhkru kihte 3 korda.Lase jahtuda.
Stollenit võib süüa kohe samal päeval, aga fooliumisse mässitult jahedas (10-15 kraadi) hoitult maitseb ta hästi ka veel nädala pärast.

häid pühi!/merry christmas!
Foto on tehtud 2009. a. detsembris Tallinnas Kadriorus.

23. detsember 2011

Loosimise tulemused: 3 raamatut ja 1 lisaauhind!

Raamatuloosis osalejaid oli kokku 110!
Tänan kõigi kommentaaride eest, need tähendavad mulle rohkem, kui oskate arvata. Printisin enne loosima hakkamist kõik välja ja lugesin ka paberil uuesti üle, et justkui veenduda, et see kõik on päriselt ka olemas. Suur-suur aitäh!

Loosimisel kasutasin random.org abi, kes etteantud numbrivahemikust (meie puhul siis  1-110) loosis välja 3 suvalist numbrit. Need olid:

  • nr. 24, Kertu, kommentaar jäetud 19. dets. 2011, kell 8.01
  • nr. 67, Anna, kommentaar jäetud 19. dets. 2011, kell 16.36
  • nr. 109, Marina, kommentaar jäetud 23 .dets. 2011, kell 7.22

Mu 10-aastane tütar, kes tegutses loosimise juures vabatahtliku abilisena, arvas, et me peaksime saatma raamatu KÕIGILE, kes kommentaari jätsid. Ja ma olen temaga absoluutselt nõus. Aga 110-t raamatut teele saata mul kahjuks ei ole võimalik, ükskõik kuidas ka ei sooviks. Küll aga loosisime võitjate hulgast väljajäänute vahel üllatusena veel ühe lisaraamatu, mille saab endale:

  • nr. 30, Kerttu, kommentaar jäetud 19. dets. 2011, kell 8.22

Kertu, Anna, Marina ja Kerttu! Palun saatke e-postile mariliis.ilover@gmail.com oma postiaadress, et saaksin pakid teele panna.

Imelisi ja maitsvaid pühi kõigile!

22. detsember 2011

Kingituseks küpsetamisrõõm: küpsisesegu purgis!

Ükskõik, kui varakult sa valmistuma ei hakka. Vaatamata sellele, et sul on nimekiri asjadest, mis on tarvis ära teha. Ja kõik need kollased märkmikusse kleebitud lipikud, mis on täidetud mõttevälgatustega kinkide, menüü ja retseptide osas. Ikkagi läheb lõpuks kiireks.

Aga tänaseks on kõik kiirustamised kiirustatud. Hommikusel turulkäigul sain veel kõige viimase ja tähtsaima: ilusa triibulise kamaraga küljeliha, millest valmib aeglaselt ja tasa-tasa ahjus meie laupäevane jõulupraad. Keskturu lihamaja letid olid täna nii ilusad, et peaaegu pisar tuli rõõmust silma. Letid lookas erinevate sealihatükkide all: koodid, seapead ja -jalad, karbonaadid, kaelaliha, küljetükid nii kontidega kui ilma. Lihunikud sealsamas leti taga pooliku lihakeha kallal seda parajaks tükeldamas. Kõik täiesti värske ja nii külluslik! Nagu välismaal, ma ütlen. Ja siis veel oli koduhane ja -parti, lammast igal moel, kodumaist küülikut ja ma ei tea mida kõike veel. Kaunis. Lihamajast väljudes oli hakanud langema lumehelbeid. Ja vot just sealsamas Tallinna keskturul, lihamaja trepil, räitsakaid silmast pühkides ja vaadates turuplatsil juba tuttavaks saanud nägudega tädikesi, kes külmast kohmetanud kätega toimetasid oma kurgi- ja seentepurkide, mandariinide ja kuuseokstega, tuli mulle lõpuks peale see õige JÕULUTUNNE.

Kauge kaarega sai alustatud, aga välja jõudsin nüüd siiasamasse: nii hea, et kiirustamise ja sahmerdamisega on ühel pool. Sellest on ainult kahju, et inglise jõulukeeks jäi kingitusteks õigel ajal küpsetamata. Ta tahab ju seista, et maitse täiustuks. Järgmisel aastal siis.

Magusa osas läheb meil kingikottidesse sel aastal hoopis küpsetamisrõõm! Purki valmislaotud ainetest valmivad imemaitsvad õhulised kaerahelbe - valge šokolaadiküpsised jõhvikatega. Kingi saajal tuleb purgi sisule lisada vaid võid ja muna, ahi sooja panna ja tuba magusa küpsetamislõhnaga täita.

cookie mix in a jar


Küpsisesegu purgis

Laduge kõik ained kihiti retseptis toodud järjekorras 1- liitrisesse purki.  Tihendage kergelt igat kihti pealt, et järgmine eelmise sisse ei vajuks.

Purki läheb alates alumisest kihist:

50 g suhkrut
50 g fariinsuhkrut
1 tl kaneeli
100 g nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl söögisoodat
0,5 tl soola
80 g kaerahelbeid
150 g kuivatatud jõhvikaid
200 g Odense valge šokolaadi glasuurnööpe

Valmistamisõpetus kleebi purgile või seo kinni kauni paelaga. Sildi võid kujundada täitsa ise. Aga väike soovitus: kauneid armsa sõnumiga Marju tehtud silte saab alla laadida ja välja printida tassike.ee blogist.  Nendesamade teisele poolele või omatehtud siltidele kirjuta küpsetamisjuhis:

Vala purgi sisu kaussi. Lisa 100 g hästi pehmet võid ja 1 lahtiklopitud muna. Sega ühtlaseks tainaks. Vormi märgade kätega väikesed lamedad pätsikesed ja aseta need 3-4 cm vahedega küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 200 kraadi juures 10–15 minutit, kuni küpsised on kuldsed.

21. detsember 2011

Pühadesai martsipani ja mooniseemnetega

magus sai martsipani ja mooniseemnetega

"Kena kuldne kringel...", nende sõnadega algas minu lapsepõlve iga-aastane stampetteaste jõuluvana ees. Ja kui nüüd, täiskasvanuna, tuleb mul jõuluvana ees seista, siis on ikka üks ja ainuke luuletus, mis mulle meenub, just seesama. Selles salmis küpsetas kringli üks tuttav ingel. Elu on aga näidanud, et inglitele lootma jääda vähemalt kringli osas ei ole suurt mõtet, kindlam on ikkagi härjal sarvist haarata ja oma pühadesai ise valmis küpsetada.
Tainaretsept on ema kaustikust ja selle järgi küpsetas kringleid mu vanaema. Ikka rosinatega! Et meie 5-liikmelisest perest kaks nokivad tunnustustvääriva järjekindlusega kringlitest rosinaid välja ja poetavad taldrikuäärele, siis tegin saia hoopis martsipaniga. Maitses nii hea!
Mina tegin palmiksaia või stritsli ja see sai hiiglama suur! Diagonaalis mahtus nibin-nabin ahjuplaadile ära. Kui soovite, saab aga täpselt sama retsepti järgi küpsetada ka pärja või kringli. Puhtalt vormistamise küsimus. Pärja või kringli jaoks tuleks tainaribad, mida täidad, rullida veidi pikemad kui palmiksaia puhul, et palmikut ikka korralikult kokku keerata annaks.

magus sai martsipani ja mooniseemnetega

Taigen:
650 g nisujahu
200 g võid
250 ml piima
50 g presspärmi
2 muna
1 tl soola
1 sl suhkrut
0,5 tl kardemoni
0,5 tl jahvatatud ingverit
1 sidruni riivitud koor
Kõik ained peaksid olema toasoojad.

Täidis:
300 g Odense küpsetusmartsipani
100 g pehmet võid
2,5 sl mooniseemneid

Peale:
määrimiseks muna
u 30 g mandlilaaste
50 g Odense valge glasuuri nööpe*
tuhksuhkrut

Murenda jahu ja või sõrmede vahel peeneks. Lahusta pärm piimas. Lisa jahu-või pudile. Lisa lahtiklopitud munad ja maitseained. Sõtku ühtlaseks tainaks. Seda võib teha köögikombainiga või käsitsi. Käsitsi sõtkumine võtab aega umbes 15 minutit. Võta seda aega kui puhkust. Mõtle häid mõtteid! Oleks hea, kui saad vaadata aknast välja, näiteks taevast ja sõtku, sõtku, sõtku...:) Kerkimiseks valmis taigen on elastne, mitte liiga vedel ja mitte liiga tihke ning eemaldub kergelt kausi servadest ja käte küljest.
Nüüd kata kauss tihedalt toidukilega ja lase tainal soojemas tuuletõmbuseta kohas kerkida 1 tund. Selle ajaga peaks tainas kerkima 2-2,5 kordseks.
Tõsta kerkinud tainas kausist lauale ja vajuta suuremad õhumullid välja. Jaga kolme ossa. Rulli kõik need osad võrdse suurusega piklikeks nelinurkadeks. 
Täidiseks sega omavahel martsipan, pehme või ja mooniseemned. Kõige mugavam on seda teha kätega.
Pudenda või määri täidis tainaribadele. Keera ribad rulli nagu kaneelisaiu tehes.
Tõsta ribad ahjuplaadile asetatud küpsetuspaberile üksteise kõrvale ja punu neist palmik. Vormi otsad ümaraks. 
Ikka veel ei ole kuhugi kiiret! Lase sellel kaunidusel nüüd seista rahus, vaikuses ja tuuleõhuta toasoojuses tund aega. Selline pikk plaadilkerkimise aeg on suure täidisega saia puhul väga oluline. Et taina sees on rohkelt võid ja mune, tahab ta kohevaks kerkimiseks aega.
Kui tund aega möödas, klopi lahti üks muna ja määri sai sellega pealt ja külgedelt kokku. 
Raputa peale mandlilaaste. Tõsta ellkuumutatud ahju ja küpseta 200 kraadi juures, pöördõhuga, umbes 25 minutit. Kui pöördõhu funktsiooni pole, peaks kuumus olema 210-215 kraadi.
Tõsta ahjust ja lase rätiku all jahtuda. Glasuuriks sulata valge šokolaadi nööbid kuumas vees selles samas kotikeses, millega neid müüakse. Lõika pisike nurgake koti servast ära ja kaunista sealtkaudu sulanud šokolaadi välja pigistades oma ilus ja maitsev sai veelgi kaunimaks. Kõige lõpuks raputa peale rohkelt tuhksuhkrut.

magus sai martsipani ja mooniseemnetega

* Odense pakk on 100 g, nii et võta pool šokolaadist enne sulatamist välja

20. detsember 2011

Seasisefilee singi kaisus, mee-rosmariini pastinaagid ja siidrikaste

Meil on siin käimas suur jõulueelne raamatuloosimine, loosiratta pöörlemiseni on tänasest veel 3 päeva. Nii et kes veel pole postituse alla oma kommentaari jätnud, siis veel jõuab!
Aga ega siis sellepärast veel toidupostitusi ootele saa panna. Eriti neid, mis jõuluks sobivad.
See siin pildil on üks väga maitsev notsukene, mis on enne ahju pistmist mässitud soolase Serrano singi (jamon serrano) teki sisse. Ja tema kõrval on sobivateks kaaslasteks mee ja rosmariiniga küpsetatud pastinaak (super asi ka omaette toiduna!) ja liha praeleemest ning õunasiidrist kokkukeedetud kaste.

pork loin with serrano ham and parnship with honey and rosemary, apple cider sauce

Oo jaa, pikalt ahjus haudunud rasvatriipude ja kamaraga seakülg on vastupandamatu. Vaadake kasvõi näiteks neid Juc'i, Tuuli või Meriti vesistama ajavaid postitusi.
Arvata on, et päris jõuluõhtul on ka meie pere laual üks KORRALIK seapraad. Pühadeaeg aga kestab ju mitu päeva, vahelduseks võiks proovida hoopistükkis sisefileest tehtud kiirelt valmivat ja kõhule kergemat rooga. Kui muidu võib juhtuda, et sisefilee jääb küpsetamisel kuivake ja tuimavõitu, siis selline singist "mähis"hoiab liha kuivamast, andes samal ajal mõnusat soolasust. Serrano asemel võib kasutada ka prosciuttot.
Ja need pastinaagid! Minu lemmikjuurikas saab üles astuda parimal moel, mesi rõhutab veelgi ta magusat olemist ja rosmariin on kui kirss tordil.

Seasisefilee:
1 seasisefilee, u 700 g
musta pipart
100 g viilutatud Serrano sinki või prosciuttot

Pastinaagid:
500 g pastinaaki
2 sl võid
2 rosmariinioksa
1 sl mett
meresoola

Siidrikaste:
praeleent
2,5 dl õunasiidrit
soola

Maitsesta filee pipraga. Mässi singilõigud tihedasti ümber filee. Kinnita tikkudega. Vajadusel seo lisaks nööriga. Kinnituskoht jäta alla. Küpseta 175 kraadi juures 45 minutit. Mässi ahjust võttes filee fooliumisse ja lase 15 minutit puhata.

Lõika kooritud pastinaagid juurviljakoorija või juustunoaga laastudeks. Sulata pannil või, lisa rosmariinioksad, mesi ja veidi soola. Tõsta pastinaagilaastud pannile ja sega hoolikalt, et kõik pastinaagid maitseid saaksid. Küpseta 10 minutit.

Vala ahjuvormi, kus liha küpsetati, 1 dl siidrit. Sega hoolsalt lusikaga põhjast kraapides, et praevedelik seguneks siidriga. Vala kaste potti ja lisa ülejäänud siider. Maitsesta soolaga. Keeda ilma kaaneta tugeval kuumusel umbes 7 minutit, kuni kaste pakseneneb.

Serveerimiseks eemalda seafileest puutikud ja nöör. Lõika terava noaga viiludeks. Serveeri koos pastinaagi ja kastmega.


See retsept ilmus ka Eesti Päevalehe eriväljaandes Veinileht, 16. dets. 2011.

19. detsember 2011

Head uudised ja selle puhul raamatute jagamine!

Kulinaarsete kroonikute kokaraamat/Culinary Chronicles

Muidugi mõista ei ole "Kulinaarsete kroonikute kokaraamatu" ilmumine ise ammugi enam mingi uudis.
Trükist tuli ta ju novembri lõpus juba. Hästi tore esitlus toimus Rahva Raamatus 7. detsembril.
Aga täna jõudis mu kõrvu vahva ja olgem ausad, üllatav uudis, et "Kulinaarsete kroonikute kokaraamat" on Rahva Raamatu kokaraamatute TOP-is kolmandal kohal! Eespool on Evelin Ilvese "Kingitud maitsed" ja koogikorüfee Nadežda Kaarma "Nadja koogid". See oleks ikka päris imelik, kui me neid edestaksime: esimesele ei saa me prominentsuse osas ligilähedalegi ja teise koogid on ju lihtsalt liiga isuäratavad. Nii et mida veel tahta, super üllatus ju!

Kulla blogilugejad, teie olete selle raamatu ilmumises ja edus väga suured osalised. Ilma teieta ei oleks seda raamatut ülepea olemaski. Muidugi, toidublogi kirjutatakse ka iseendale, nii päeviku kui retseptikogu mõttes. Aga see ei ole enam ammu piisav, vähemalt minu kirjutan küll postitusi ikkagi mõeldes ka neile, kes teispool ekraani siinset blogi lugemas, pilte vaatamas ja retseptiideid piilumas käivad. Ja on ütlemata hea meel, et teid on nii palju! Seda, et toidublogisid hinnatakse ja loetakse, näitab ka toidublogijate kokaraamatu kõrge koht TOP-is. Et oma tänu lisaks sõnadele arvutiekraanil ka vahetumalt edasi anda, on teile kingituseks ootel kolm "Kulinaarsete kroonikute kokaraamatut".
Ega ma muud moodust nende jagamiseks välja ei mõelnud, kui vana hea loos. Nii et kes aga soovivad ühte ilusat roosatriibulist südamega kirjutatud (jah, ka raamatukaanel ilutseb ilus küpsetatud südameke) kokaraamatut oma riiulisse, jätku aga lahkesti endast siia postituse alla märk maha. Te võite mulle lihtsalt raamatusoovist märku anda või öelda, mida aga ise soovite. Loosimises osalevad kõik selle postituse alla jäetud kommentaarid. Kes tahab niisama midagi mulle raamatu või millegi muu kohta öelda, aga raamatut ennast ei soovi (näiteks on juba olemas), andke siis teada, eks.
Teeme ikka enne jõulu selle loosimise ära, nii et aega end üles anda on kuni kella 20-ni 23. detsembri õhtul. Raamatud päris jõululaupäevaks enam kohale ei jõua, aga siis on vähemalt teada, et kingitusi on tulemas veelgi. Raamatud saadan postiga ise kohale.

Kulinaarsete kroonikute kokaraamatu autorid on:

Liina Karron "Aglio e olio"
Elis Toompuu "Elis köögis"
Piret Hanson "Puhas rõõm"
Priit Vahar "Profa toitub"
Tuuli Mathisen "Ise tehtud, hästi tehtud"
Mari-Liis Ilover "Siit nurgast ja sealt nurgast"
Marju Randmer "Tassike elu topelt koorega"
Aet Trisberg "Aet köögis"
Ülle Jukk "Tiramisust ja Fata Morganast"
Juta Raudnask "What a Wonderful World"

10. detsember 2011

Kilutrühvlid, kindla peale minek



kilutrühvlid

Mingi sügav ja seletamatu tõmme on ikka selle vana hea kilu-rukkileiva-muna koosluse järele.
Hiljuti ühele äärmiselt toredale üritusele suupistelaua preksusid (armas murdekeelne sõna suupiste-ampsude kohta) meisterdades meenusid mulle kilutrühvlid. Ja hiljem, laua ääres, tuligi selgitusi anda ja retsepti jagada just nendesamade üllatajate kohta. Üdini eestlastlikult maitsedes sobivad kilutrühvlid imehästi igale pidulauale. 24. veebruariks peaks need kuulutama lausa kohustuslikuks:)
Olgu see retsept siiagi kirja pandud, tegu ju tõeliselt mõnusate ampsudega. Välimus ja pakendamine võib muidugi täitsa ära petta: väike lapsekäeke tardus "kommi" haarates poolel teel, kui kuulis, et tegu hoopis kilupallikestega.

Väga maitsvad, väga lihtsad teha, kindel hitt!

Tarvis läheb: 
(u 40 tk)

150 g vürtsikilu fileed või kilust tehtud "anšooviseid" õlis
200 g toorjuustu
2 keedetud muna
pundike tilli ja murulauku
veeretamiseks riivleiba

Haki noaga või vajuta kahvliga kilud peeneks. Haki till ja murulauk, peenesta kahvliga keedetud muna. Sega  toorjuustuga ühtlaseks massiks.
Võta peopessa väike portsuke valminud segu, vormi pallike. Veereta pallikesi taldrikule raputatud riivleivas. Hoia serveerimiseni külmas.

Tänud inspiratsiooni eest lähevad Elisele ("Elis köögis") ja Angelica Udeküllile.

5. detsember 2011

Taldrikutäis glamuuri ja gurmeed Mack-is: Bling-Bling!

Kes Mack Bar-b-Que's söömas käinud, teab, et tegu on ameerikapärase söögikohaga. Miski, alates suurtest punastest polsterdatud diivanitest, mänguautomaatidest, pikast ja värvilisest baariletist kuni  sõbralike (aga mitte ülevoolavalt, ikka eestipäraselt sõbralike, jumal tänatud) teenindajate ja nende poolt serveeritud hiiglaslike toiduportsjoniteni, ei lase seda hetkekski unustada. Toit ise on ka muidugi ameerikalik: grill, BBQ, Ameerika pitsad, tex-mexi ka sekka. Suppidest on põnev gumbo, Lousianast pärit paks-tummine supp krevettide, bbq liha ja kanaga. On juustuga täidetud jalapenosid, quesadillasid, sandwiche ja burgereid. Jube hea on Pulled Pork Sandwich: saia vahel on BBQ sealiha, mis on n-ö käristatud, st ta on nii pehmeks küpsenud, et ribastub juba iseenesest. Sandwichi juures taldrikul on friikad ja loomulikult ei puudu coleslaw. 

mack bar-b-que
Eelkõige tasuks mu meelest Mackis siiski panustada lihale. Vastupandamatu lihaisu korral on see söögikoht kindla peale minek. Ja kui see lihaisu Macki minnes nii väga vastupandamatu polegi, saab ta selleks menüüd lugedes. Vürtsikad ja veidi kondi küljes kinni põrsaribid, suitsutatud veiseribid, pork belly ehk "Texase peekon",  fillet mignon. Ja need on ainult mõned valikud! Hää liha tagamaid pole Mackis muidugi vaja ei tea kust kaugelt lombi tagant otsida. Peakokk on meie oma Priit Toomits, kelle spetsialiteet ja kirg on olnud juba pikka aega liha, grillimine ja BBQ.  See oli juba aastaid tagasi, kui sain proovida Priidu tehtud tule kohal vardas küpsetatud tervet põrsast ja lammast. Nüüd tagantjärgigi veel neile mõeldes hakkab suu vett jooksma...:)

Macki toidud on lihtsad, ausad ja üleelusuuruste portsjonitena serveeritud. Aga kõike muud kui kaunilt kujundatud ja ega seda ju tegelikult ei oodatagi: taldrikul on lihtsalt kõik see, mida sa süüa tahtsid ja jutul lõpp. Ei mingit gurmaanitsemist, ilutilulilu, täppe ega triipe.

Aga STOPP siinkohal! Vaadake palun järgmist fotot, mille tegi Lauri. See glamuurne üllatuskülaline on Mack's Bling-Bling Platter! Taldrikul saab väikeste valitud palakestena näha ja maitsta läbilõiget Mackis pakutavast. Kauniteks lisanditeks toidumaailmas laineid lööv tapiokk (maniokist tehtud teraline tärklis), rukkililleõied, must sool, kastmetriibud. Bataaditšipsid. Joogiks pokaalides Saku Kuld. Portsjon on kahele ja mõeldud kõiki meeli hõlmavaks nautimiseks.

mack bar-b-que

Kõige lahedam ongi asja juures Blingi lauale saabudes tekkiv vau!-emotsioon, mis tekib kontrastist tavapärase Macki serveerimislaadiga. Mulle nii meeldivad sellised üllatused. Teades, kuhu sa sööma lähed ja mis sind seal ees ootab, oledki valmistunud täpselt selleks ja ei mitte millekski enamaks. Ja siis nagu välk selgest taevast saabub sinu ja su kaaslase ette taldrikutäis puhast toidukunsti. Nii maitsete kui väljapaneku mõttes. On näha ja tunda, et peakokas ja tema kogemuste pagasis on peidus nii mõndagi... Ja kas saab leiutada tabavamat nime:) Tõeline bling-bling, sädelus ja glamuur Macki harjumuspäraste roogade vahele.

Macki Bling-Blingi sööma minnes tuleks teada, et seda saab ainult tööpäeviti kell 15-18. Selleks on kaks põhjust: esiteks soovitakse ärgitada eestlasi pidama nn. social hour'it, tulema tööpäeva teises pooles korraks kontorist välja, jagama toitu, suhtlema, lõõgastuma. Et see aeg pole enam lõuna- ega ka veel mitte õhtusöögi aeg, sobib just selline mitte liiga suur näksitaldrik. Teine põhjus pidi olema Toomitsa sõnul see, et õhtuti ja nädalavahetusel on maja nii täis, et Bling-Blingi kui eripakkumist lihtsalt ei jõuta teha. Ja kiirustades ja ülejala sellist taldrikut juba ei meisterda, eksole.

Bling-Bling Platterit saab Tartu mnt. Mack'is veel selle nädala lõpuni. Nii et kiirustage, kodanikud liha- ja glamuurisõbrad!

mack bar-b-que

Nii Mack Bling-Bling Platter kui paljud teised põnevad pakkumised ilmutavad end Tallinna, Tartu ja Pärnu erinevates söögikohtades Eesti Maitsed Täna projekti raames. Tegu ei ole kindlasti mitte tavapäraste lõunapakkumistega. Osalevad söögikohad on peakoka ja joogispetsialisti koostöös välja töötanud hea toidu sõbrale mõistliku (kohati isegi uskumatult odava) hinnaga taldrikutäie valitud, just sellele söögikohale omaseid maitseid ja valinud sinna juurde sobiva joogi. Need "komplektid" on tõesti erilised ja mõeldud ühel taldrikul edasi andma söögikoha eripära parimal moel. Iga roog on saadaval piiratud aja jooksul ja pakkumised muutuvad pidevalt. Nendega kursis olemiseks on kõige mõistlikum laikida Facebookis lehte Eesti Maitsed Täna.

Loe lisaks Silja lugu Troikas käigust ja nende suupistetaldriku maitsmisest.

28. november 2011

Troopiline keeks

troopiline keeks/tropical loaf

No ei mõelnud paremat nime välja. Aga foto sain kätte veel viimasest jupikesest, see oli kõik, mis õhtul küpsetatud keeksist hommikukohvi kõrvale õnnestus jätta. Ja sai kohe peale jäädvustamist ka nahka pistetud. Nii hea oli!
Ja miks troopiline? Sest seal sees on banaani, apelsini, kookost, rummi, demerara suhkrut ja lihtsalt et ilus täpiline oleks, mooniseemneid kah veel.

Tarvis läheb:

3 muna
0,25 dl valget suhkrut
0,25 dl demerara suhkrut
1 tl vaniljesuhkrut
2 tl küpsetuspulbrit
0,25 tl soola
1 dl kookoshelbeid
0,25 dl mooniseemneid
4 dl nisujahu
2 väga küpset banaani
1 suure apelsini koor ja mahl
2 sl rummi
1 dl sulatatud võid

Vahusta munad suhkrutega. Sega omavahel vaniljesuhkur, küpsetuspulber, sool, kookoshelbed, mooniseemned ja nisujahu. Sega õrnalt munavahu hulka.
Purusta kahvliga banaanid. Sega need , apelsinimahl ja riivitud koor, rumm ja sulavõi tainasse. Vala tainas võitatud keeksivormi.
Küpseta 180 kraadi juures 30- 45 minutit, kuni keeksil on pruun koorik ja puutikuga küpsust proovides tuleb tikk keeksist puhtalt välja. Lase 10 minutit vormis jahtuda, kummuta välja. 
Puista enne söömist üle tuhksuhkruga.

27. november 2011

Hiina köök Nami-Nami kokaklubis

Nami-Nami kokkamisõhtud toimuvad harva, aga  head asja peabki ju vähe saama, muidu pole enam see. Olen osalenud kõigil rahvusköökide üritustel, mis siiani toimunud: Gruusia, Liibanon, Kreeka. Ja nüüd oli kavas avastada põhjalikumalt hiina kööki. Nii kui eelmised ettevõtmised, toimus seegi Nõmmel Toiduakadeemias.
Olgu kohe ära öeldud, et ketšupises tärklisekastmes ehk "hiina kastmes", nagu lapsedki seda tunnevad, toite me ei teinud, neid saab niigi igast kiir-hiinakast. Tegelikult, ega sel "hiina kastmel" ju miskit viga pole, see kultusroog näiteks on väga maitsev! Lihtsalt seda on juba söödud ka:) Pille valitud menüü oli kokku pandud nii, et hiina köök sai minu jaoks küll uue tähenduse. Kavas olid: 

munaõiesupp: loomulikult ei ole munal õisi, aga lahtiklopitud ja puljongi kuumuses kalgendunud muna peaks meenutama allikal õitsevaid liiliaid
potikleepsud (pot-stickers): jällegi eksitav nimi, miski ei kleepu, tegu hoopis pisikeste maitsvate sealihatäidisega pirukatega
dim sum (väikesed aurutatud pirukad), 
aurutatud kala (meil oli koha) Kantoni stiilis
seahakklihaga täidetud pommutaskud
krevetid tšillikastmes
Kung Pao kana
vokitud sealiha talisibulatega
vokitud veiseliha austrikastmega
hautatud lammas pekingi moodi,mmmmm kui hea! 
vokitud maks vürtsikas kastmes
tofuhautis hakklihaga
vokitud brokoli,  
hautatud Hiina kapsas (tegelikult on selle köögivilja, mida me nimetame Hiina kapsaks, õige nimi hoopis Pekingi kapsas),
sibulapannkoogid ingveridipiga.

Hiina köök, Nami-Nami kokaklubi/Chinese kitchen, Nami-Nami Cooking Club

Hiina köök, Nami-Nami kokaklubi/Chinese kitchen, Nami-Nami Cooking Club

Siin valmivad potikleepsud:

Hiina köök, Nami-Nami kokaklubi/Chinese kitchen, Nami-Nami Cooking Club

Väga iseloomulik töökoht: toiduplekiline retseptileht, nuga, nobedad näpud, maitseained, kausikesed jne....

Hiina köök, Nami-Nami kokaklubi/Chinese kitchen, Nami-Nami Cooking Club

Nn. Hiina kapsas, tegelikult Pekingi kapsas, näitas end õhtu üllatajana uuest ja väga maitsvast küljest: seni üsna mõttetuna tundunud ja minust alati poeriiulile jääv "salat" oli maapähkliõlis vokitult, puljongis hautatult ja küüslauguga maitsestatult suurepärane! Siin fotol on ta muidugi veel enne täielikku mutatsiooni, st toorelt.

Hiina köök, Nami-Nami kokaklubi/Chinese kitchen, Nami-Nami Cooking Club

Hiina köök, Nami-Nami kokaklubi/Chinese kitchen, Nami-Nami Cooking Club

Hiina köök, Nami-Nami kokaklubi/Chinese kitchen, Nami-Nami Cooking Club

Pahh! Ja aurupilves väljub ahjust Kantoni koha:

Hiina köök, Nami-Nami kokaklubi/Chinese kitchen, Nami-Nami Cooking Club

Krevetid tšillikastmes:

Hiina köök, Nami-Nami kokaklubi/Chinese kitchen, Nami-Nami Cooking Club

Hiina köök, Nami-Nami kokaklubi/Chinese kitchen, Nami-Nami Cooking Club

Ja loomulikult söödi kõik valmistatu lõpuks üheskoos ära. Ahh, see kõik oli maitsev!
Esiplaanil kausikestes kõik vokitud kraam:

Hiina köök, Nami-Nami kokaklubi/Chinese kitchen, Nami-Nami Cooking Club

Aurutatud koha Kantoni moodi:

Hiina köök, Nami-Nami kokaklubi/Chinese kitchen, Nami-Nami Cooking Club

Väga aromaatne ja väga hea lambahautis Pekingi moodi, läheb kindlasti peagi kordamisele:

Hiina köök, Nami-Nami kokaklubi/Chinese kitchen, Nami-Nami Cooking Club

Esiplaanil sibulapannkoogid ja ingveridipp (taas superhea asi!), taga vokitud veiseliha austrikastmega:

Hiina köök, Nami-Nami kokaklubi/Chinese kitchen, Nami-Nami Cooking Club

Hiina köök, Nami-Nami kokaklubi/Chinese kitchen, Nami-Nami Cooking Club

Oli väga inspireeriv, järgmiste kordadeni!

21. november 2011

Piparkoogipõhjal toorjuustukook pohlakattega

first snow

Täna hommikul oli tuul terrassi äärde keerutanud õhukesed lumetriibud. Ilmselt sellest inspireerituna tiris mu tütar panipaigast välja kastid jõuluvidinatega, mille ma küll liigvaraste pääsukestena lasksin tal nurina saatel tagasi kokku pakkida. Küll jõuab! 
Samas, ega ma ise targem pole. Nädalavahetusel valmis kook, kus esindatud nii piparkoogid kui pohlad. 
Tegelikult tuli kooki teha olude sunnil, sest mul oli kodus juba paar nädalat tagasi tehtud piparkoogitainaste testist (tulemused detsembri Tiius) jäänud veel mõned piparkoogid, mis ei toimetuseperele ega ka minu oma perele enam sisse ei mahtunud. Toorjuustukoogi põhjaks sobisid nad aga suurepäraselt!
Demerara suhkur ja linnasesiirup andsid täidisele ekstra hea karamellise maitse.

piparkoogipõhjal toorjuustukook pohlakattega/cheesecake with gingerbread and lingonberries

Põhi:
140 g piparkooke
75 g võid

Täidis:
400 g maitsestamata toorjuustu
200 g hapukoort (20%)
3 muna
100 g demerara suhkrut
1 sl linnasesiirupit (Dansukkeri leivasiirup)
1 sl tärklist

Kate:
3 dl vedelamat pohlamoosi
1,5 želatiinilehte

Sulata või. Purusta piparkoogid peeneks puruks ja sega sulavõiga. Suru segu tiheda kihina vormi põhja.
piparkoogipõhjal toorjuustukook pohlakattega/cheesecake with gingerbread and lingonberries
Täidise jaoks sega omavahel toasoojad toorjuust, hapukoor ja lahtiklopitud munad. Lisa suhkur, linnasesiirup ja tärklis, sega läbi.
Küpseta kooki 160 kraadi juures umbes 50 minutit - 1 tund. Valmis kook peaks keskelt veel veidi võdisema, aga kui täidis ikka täitsa loksub (ebatõenäoline peale 1 tundi!), küpseta veel 10 minutit.
Lase koogil praokil uksega ahjus pool tundi seista, tõsta välja ja jahuta vormi sees täielikult.
Katte jaoks leota želatiinilehti külmas vees 5 minutit. Soojenda potis moos, lisa leotatud ja kuivemaks pigistatud želatiinilehed. Sega hoolsalt, et želatiin täielikult kuumas moosis lahustuks. Jahuta leigeks.

Kui kook on jahtudes vormi servadest lahti löönud, vajuta kergelt kätega peale, et pealmine osa oleks ilusti äärte vastas. Muidu lihtsalt voolab vedel kate koogi ja vormi vahele. Vala kate koogile, tõsta külma ja lase paar tundi tarretuda.

Kui miskipärast želatiin ei ole vastuvõetav (taimetoitlased või lihtsalt ei meeldi tarretised või ei viitsi teha katet), siis võib vabalt serveerida kooki lihtsalt pohlamoosi veidi peale niristades.

19. november 2011

Kitsejuustuorsoto peedi ja peekoniga

kitsejuustuorsoto peedi ja peekoniga/orsotto, beetroot and bacon


Kruubid, peet ja sealiha-puhas Eesti toit! Sügis-talve sobib selline tummine taldrikutäis nagu maasikad vahukoorega kesksuvesse.
Peedile ei ole lisatud ei soola ega pipart, aga polegi vaja, sest mõnusa maitse saab ta hoopis peekonist väljasulanud soolasest suitsumaitselisest searasvast. Lisaks flirdib peediga orsotosse segatud kitsejuust ja tüümianist tuleb aroomi, mis seob kogu roa ühte.
Retseptis toodud peedikogust voib orsototeost ule jaada. Kasuta see ära muudes roogades, naiteks balsamicoga maitsestatult peedisalatis koos rukola, kitsejuustu ja röstitud seedermanniseemnetega.



Peedid:
800 g tooreid peete
2 küüslauguküünt
1 sl punast veiniäädikat
1 tl kuivatatud tüümiani v 1 sl värske tüümiani lehti

Orsoto:
200 g odrakruupe
2 sl oliiviõli
2 sl võid alguses + 2 sl võid lõpus
1 sibul
100 ml valget veini
1 l köögiviljapuljongit (kõike ei pruugi vaja minna)
100 g pehmet kitsejuustu

Veel:
200 g suitsupeekonit (parem on tükk kui viilutatud)
Serveerimiseks salatilehti ja värsket tüümiani
meresoola(helbeid), värskelt purustatud musta pipart

1. Pese peedid puhtaks ja kuivata. Mässi ühekaupa fooliumisse ja lao ahjuvormi. Küpseta ahjus 200 kraadi juures tund aega.
2. Küpsemise ajal valmista orsoto.
Selleks pese kruubid jooksva vee all hoolega puhtaks. Haki sibul. Kuumuta paksupõhjalise poti põhjas 2 sl oliiviõli ja 2 sl võid. Hauta selles madalal kuumusel sibul läbipaistvaks. Lisa kruubid ja kuumuta segades koos sibulaga läbi. Vala peale vein. Lase veinil kruupidesse imenduda.
Vala kruupidele peaaegu kogu  puljong korraga ja hauta vaiksel tulel pool tundi, kuni kruubid on al dente. Sega aeg-ajalt. Kui kogu puljong on kruupidesse imendunud, aga kruubid tunduvad ikka liiga kõvad, lisa veel puljongit ja hauta veel veidi aega.
Tõsta tulelt ja sega hulka veel 2 sl võid ja kitsejuust. Klopi lusikaga labi. Maitsesta soola ja pipraga.
3. Tükelda peekon väikesteks ribadeks. Prae pannil krõbedaks. Tõsta köögipaberile nõrguma. Koori ja tükelda kupsetatud peedid. Lõika küüslauguküüned hästi õhukesteks viiludeks. Tõsta pannile peekonirasva sisse pannile küüslauk, peeditükid, veiniäädikas ja tüümian. Kuumuta segades 5 minutit.
4. Tõsta taldrikule orsoto, lisa peedilõigud ja peekoniribad. Kaunista mõne ribastatud salatilehe ja tüümianiga. Soovi korral maitsesta valmis portsjonit veel meresoola ja paari keeru pipraga.



kitsejuustuorsoto peedi ja peekoniga/orsotto, beetroot and bacon

16. november 2011

Gruusia köögi retseptid

Gruusia köögi ürdid ja vürtsid/georgian herbs and spices
Gruusia ürdid ja maitseained. Vasakult ülalt: petersell, münt, till, ahtalehine peiulill, koriander, koriandriseemned ja jahvatatud koriander, barbariss, estragon, kuivatatud aed-piparrohi, lambalääts. 

Sellist nalja pole küll varem olnud, et siia blogisse ilmub ühekorraga 9 järjestikust postitust. Küll ma nuputasin, kuidas seda asja paremini ja lugejale mugavamalt korraldada, aga no ei mõelnudki midagi paremat välja. See postitus siin on aga lihtsalt kõiki neid viimaseid gruusia köögi teemalisi postitusi kokkuvõttev kirjatükikene.

Ei teagi, kas on see mingi geneetiline omapära või lihtsalt maitse-eelistustega seotud, aga gruusia köögi maitsed on minu jaoks lihtsalt vastupandamatud. Uhmris üheskoos purustatud küüslauk, koriander ja Kreeka pähklid... ainuüksi see lõhn ajab hulluks.
Gruusia toitude ise tegemisega puutusin esimest korda põhjalikumalt kokku poolteist aastat tagasi Toiduakadeemias toimunud Nami-Nami Gruusia õhtul. Seal läbiproovitud toite olen hiljem kodus mitmeid kordi järele teinud ja isu ei rauge:)

Alustades köögitoimetajana ajakirjas "Tiiu", valisin esimese numbri rahvusköögi rubriigi staariks loomulikult oma suure lemmiku Gruusia. Seda lugu koostada, peenralt ürte valida (oli augustikuu), süüa teha, pildistada oli tõeline rõõm! See Gruusia teema oli ka üldse kõige esimene lugu, mida ma köögitoimetajana ajakirja tegin, nii et minu jaoks suure tähendusega.

Loomulikult ei hakka ma siin Tiius ilmunud loost kopipeisti tegema, aga retseptid panen küll kirja!
Kui on soov teha lauale midagi gruusiapärast või kasvõi katta terve suupistelaud, selline nagu alloleval pildil, valige lihtsalt kõrvalt teemadest "köök: gruusia" ja kõik retseptid on järjest teie ees.
Või klikake siinsamas järgmise foto all olevatele linkidele.

Gruusia road/Georgian food

Hatšapuri ehk mõnus pirukas Suluguni juustuga
Tkemali, kaste hapudest ploomidest
Pommuhautis ehk adžapsandali
Gruusia lihapallid ehk abhazura
Azelila ehk munasalat Kreeka pähklitega
Peedisalat küüslaugu ja Kreeka pähklitega ehk charklis mhali
Oad ürtidega ehk lobio mtsvanilit
Pähkli-meemaiustus ehk gozinaki
Kõik retseptid peale tkemali on pärit Nami-Nami koolituselt.

Kreeka pähkli-mee maiustused ehk gozinaki

Magustoidud ei ole Gruusias kuigi tavapärased. Pole ka midagi imestada: kohalikud värsked puuviljad on paremad kui ükskõik mis kook või komm. Pidupäevadel tehakse siiski ka uhkeid kooke ja suussulavaid maiustusi. Gozinaki on seal traditsiooniline aastavahetuse maiustus, aga nii head asja ei saa ju lubada endale vaid kord aastas.

gozinaki, georgian dessert with walnuts and honey


500 g hakitud Kreeka pähkleid
250 g mett
neutraalise maitsega õli ahjuplaadi määrimiseks

Rösti pähkleid 170-kraadises ahjus umbes 10 minutit, siis haki jämedalt.
Kuumuta mesi sügavas potis keemiseni. Siis tõsta pott tulelt ja lase maha rahuneda. Kuumuta uuesti keemiseni, lase jälle rahuneda. Tee nii 2-3 korda.
Sega juurde pähklid ja kuumuta keskmisel kuumusel 8 kuni10 minutit pidevalt segades, kuni segu pakseneb.
Vooderda ahjupann küpsetuspaberiga, määri see kergelt õliga kokku.
Kalla peale mee-pähklisegu, silu pealt ühtlaseks (segu peaks olema umbes 1 cm paksune).

Gozinaki

Lase jahtuda ja taheneda, siis lõika väikesteks rombideks või ruutudeks.

Retsept ilmus ajakirjas Tiiu, oktoober 2011
Allikas: Nami-Nami

Hatšapuri

Hatšapuri.... superpirukas! Gruusias kuulub see kohustusliku osana nii argipäeva- kui pidulauale. Seda tehakse seal matsonist, mis on väga sarnane jogurtiga. Selle asendamiseks sobib meil hästi 20%-line hapukoor. Hatšapurit tehakse mõnel pool ka pärmitainast.
Hatšapuri suurde perre kuuluvad ka lobiani (täidiseks purustatud punased oad), kartopliani (kartulitäidisega), pkhlovani (kapsaga) ja kubdari (vürtsika hakklihaga). Oa- ja hakklihaga hatšapurisid teeb ka Georgia Pagar. Loodan väga, et nende lett jääb uuenenud Sadama turule ikka alles.

hatšapuri/khachapuri

Tainas:

250 g hapukoort
150 g sulatatud ja jahtunud võid
1 kergelt lahtiklopitud muna
350 g e umbes 6 dl nisujahu
noaotsatäis soola
0,5 tl söögisoodat

Täidis:

250 g jämedalt riivitud Suluguni juustu
1 muna
2 sl hapukoort
2 hakitud küüslauguküünt

muna määrimiseks

Sega hapukoor sulatatud võiga. Klopi juurde muna, siis lisa soola ja soodaga segatud jahu. Sõtku tainas läbi, pead saama üsna pehme taina.
Jaota tainas kaheks võrdse suurusega (ümaraks) tainalatakaks.
Riivi juust jämedalt, sega klopitud muna ja küüslauguga segatud hapukoorega. Pane täidis ühe tainalataka peale ja kata teise tainalatakaga. Määri servad munaga ning suru tainaservad kõvasti kinni. Torka kahvliga pealmisele tainalatakale mõni riburida auke.
Määri pealt munaga ja küpseta hatšapuri 220-kraadises ahjus kuldseks.

NB! Kui Suluguni ei ole,  võib asendada näiteks halloumi või brõnsaga või muu sõreda valge kõvemat tüüpi juustuga.

Retsept ilmus ajakirjas Tiiu, oktoober 2011
Allikas: Nami-Nami

Gruusia oasalat ehk lobio mtsvanilit

Lobio mtsvanilit ehk punased oad ürtidega/kidney beans with herbs

Oad on gruusia köögis väga tähtsad, neid kasutatakse palju. Sõna lobio tähistabki kõikvõimalikke oaroogi. Lihtne, kuid väga maitsev toit on lobio mtsvanilit ehk punased oad ürtidega.

250 g punaseid kuivatatud ube või
2 purki punaseid konservube (kidney beans)
vett ja soola ubade keetmiseks
Serveerimiseks:
6 sl oliiviõli
2 sl õuna- või veiniäädikat
1 tl uhmris peenestatud koriandriseemneid
2 kuni 3 dl hakitud värsket maitserohelist, nt
koriandrit
peterselli
basiilikut
tilli
soola
musta pipart

Pane punased oad eelmisel õhtul külma veega likku.
Järgmisel päeval nõruta ja loputa oad, pane värske veega potti, lisa teelusikatäis soola. Kuumuta keemiseni ning keeda tasasel tulel umbes tund aega, kuni oad on pehmed. Nõruta.
Sega veel soojade ubade hulka ülejäänud ained, maitsesta soola-pipraga.
Serveeri toasoojalt.

Kui kasutad konservube, siis nõruta ja loputa need enne maitseainete lisamist.

Retsept ilmus ajakirjas Tiiu, oktoober 2011.
Allikas: Nami-Nami

Gruusia peedisalat ehk charklis mhali. Küüslaugu, ürtide ja Kreeka pähklitega.

Sõna “mhali” tähistab gruusia köögis köögiviljapüreed, mille maitset täiendavad Kreeka pähklid ja eri ürdid. Mhalit võib teha spinatist, peedilehtedest, rediselehtedest, peedist nagu siinne versioon ja muudest köögiviljadest. Hea mhali saladus pidavat grusiinide järgi olema korralikus käsitsi valmistamises. Mhali peab olema hapukas, ent kindlasti mitte äädikane, nii et timmi maitset ettevaatlikult!

Charklis mhali ehk peedisalat küüslaugu ja Kreeka pähklitega

500 g peeti
100 g Kreeka pähkleid
3 kuni 4 küüslauguküünt
1 tl soola
1 dl hakitud värsket peterselli
1 dl hakitud värsket koriandrit
purustatud musta pipart
0,5 tl kuivatatud aed-piparrohtu
0,5 tl jahvatatud koriandriseemneid
2 kuni 3 tl valget veiniäädikat või õunaäädikat

Kui kasutad tooreid peete, siis keera pestud peedid fooliumisse ja küpseta 180-kraadises ahjus 1-1,5 tundi, kuni peedid on küpsed. Lase jahtuda, siis koori ja riivi peenelt.
Aga võid kasutada ka keedetud peeti. Siis lihtsalt riivi need.
Samal ajal pane Kreeka pähklid, küüslauguküüned ja sool uhmrisse ning tambi ühtlaseks pastaks (mõni väiksem tükk võib sisse jääda). Lisa hakitud koriander ja petersell ning uhmerda veel veidi.
Sega kausis riivitud peedid, küüslaugu-pähkli-ürdipasta ja ülejäänud ained. Äädikat lisa hästi ettevaatlikult. Äädika kogus sõltub peetide magususest.
Tõsta kaussi, lase 2 tundi jahedas maitsestuda.
Serveeri toatemperatuuril, garneeri ürtidega.

Retsept ilmus ajakirjas Tiiu, oktoober 2011
Allikas: Nami-Nami

Gruusia lihapallid ehk abhazura

Nagu nimigi ütleb, on tegu Abhaasiast pärit retseptiga. Lihapallidele hapukat  maitset andev barbariss kasvab meil parkides ja mõnedes aedades vast ka, punased piklikud marjad on ju kõigile tuttavad. Meil kasvas kukerpuu (see ongi barbariss) isegi lasteaia aias, mäletan siiani, kuidas käisime kasvataja eest salaja hapusid marju näppamas.
Originaalse retsepti järgi peaks lihapallid keerama võrkkelme sisse, mis hoiaks neid koos ning samal ajal annaks maitset. Võrkkelme kättesaadavusega on aga lood meil veel kehvakesed, st üldse pole teda. Õnneks maitsevad lihapallid head ka selleta. Lisandiks sobib suurepäraselt tkemali kaste.

Abhazura e Gruusia hakklihapallid/Georgian meat balls

800 g seguhakkliha (siga+veis)
1 hakitud sibulat
4 küüslauguküünt
0.5 tl Cayenne'i pipart
0.5 tl jahvatatud musta pipart
0.5 tl jahvatatud koriandriseemneid
0.5 tl jahvatatud lambaläätse seemneid, saab Piprapoest
0.5 tl kuivatatud aed-piparrohtu, kättesaadavus sama, mis eelmisel:)
2 tl soola
2 sl jahvatatud kukerpuumarju (“barbariss”) või
sumahhi. Nii üht kui teist saab ka Piprapoest.

Serveerimiseks:
tkemali-kastet

Abhazura tegemine

Sega kõik komponendid hoolikalt, parim on seda teha käte abil, sest lusikaga segades ei jagune maitseained ühtlaselt.

Abhazura tegemine

Küpseta pallid 200-kraadises ahjus küpseks, selleks kulub umbes 20 minutit.

Retsept ilmus ajakirjas Tiiu, oktoober 2011
Allikas Nami-Nami

Adžapsandali ehk pommuhautis Gruusia moodi

See roog läheb samasse "patta", kus ka Prantsuse ratatouille ja Itaalia caponata. Kreekas ja Araabimaades tehakse samuti palju taolisi pommuhautisi. Adžapsandalis (lahe nimi, onju!) on lisaks sees kartuleid ja ürtidest huvitav kooslus till-koriander-petersell-basiilik. Väga mõnus toit! Sobib söömiseks soojalt, mulle melldib kõige rohkem toatemperatuuril.

Adžapsandali ehk vürtsikas pommuhautis/spicy aubergine stew

2 kuni 3 pommut e baklažaani (umbes 1 kg)
2 suurt kartulit
2 sl õli
1 keskmise suurusega sibulat
1 rohelist paprikat
4 kuni 5 küüslauguküünt
500 g tomatipüreed (nn passata)
1 tl soola
1 tl suhkrut
3 sl hakitud värsket tilli
3 sl hakitud värsket koriandrit
3 sl hakitud värsket peterselli
3 sl hakitud värsket basiilikut
1 tl paprikapulbrit
0.5 tl Cayenne'i pipart
purustatud musta pipart

Tee pommule kahvliga mõned augud sisse. Pane ahjupannile ning küpseta 200-kraadises ahjus umbes 45 minutit, kuni pommu on pehme. Lase jahtuda, siis koori ning lõika pommu suurteks kuubikuteks.
Koori samal ajal kartulid ning keeda soolaga maitsestatud vees pehmeks. Lase jahtuda, siis lõika suurteks kuubikuteks.
Kuumuta potis õli, lisa sibul ja paprikakuubikud ning hauta umbes 7-8 minuti, kuni sibul hakkab pehmenema.
Lisa küüslauk ning kuumuta veel paar minutit.
Lisa tomatipüree, maitsesta soola-suhkruga. Kuumuta umbes 10 minutit, kuni tomatikaste pakseneb veidi.
Lisa roale pommu- ja kartulikuubikud, seejärel hakitud maitseroheline, paprikapulber, Cayenne’i ja must pipar. Sega läbi ja lase veel 5 minutit haududa.

Retsept ilmus ajakirjas Tiiu, oktoober 2011
Allikas: Nami-Nami

Azelila ehk Gruusia munasalat Kreeka pähklite ja ürtidega

Salati nimi tuleb gruusiakeelsest sõnast “segama”. Munasalatit võib serveerida ka väikestel röstsaiadel, nii me tegime Nami-Nami gruusia köögi õhtul ja oli väga maitsev. Kui soovid veel särtsakamat salatit, sega hulka 1 sl adžikat.

Azelila e munasalat kreeka pähklite ja ürtidega/Georgian egg salad

4 suurt muna
4 sl pehmet võid
4 sl jahvatatud (uhmris peenestatud) Kreeka pähkleid
2 sl hakitud värsket tilli
2 sl hakitud värsket koriandrit
2 sl hakitud värskeid sibulapealseid (valget osa)
noaotsatäis soola

Kaunistuseks:
granaatõuna seemneid

Keeda munad kõvaks, jahuta külma vee all, koori. Suru munad kahvliga katki, sega pehme võiga.
Sega juurde hakitud ürdid ja Kreeka pähklid, maitsesta soolaga.
Tõsta kaussi, kaunista granaatõunaseemnetega.

Retsept ilmus ajakirjas Tiiu, oktoober 2011.
Allikas: Nami-Nami

Tkemali, särtsakas Gruusia ploomikaste

Tkemali on hapukas-vürtsikas ploomikaste. Hapud, mõrkjad, teravad ja soolased maitsed üheskoos on kui äratus uinunud maitsemeeltele. Sobib suurepäraselt kõigi Gruusia liharoogade juurde ning kuulub sageli ka hartšo koostisesse. Tkemali valmistatakse alõtšadest, aga neid kasvatatakse meil vähe. Täitsa ok on kasutada hapukaid poolküpseid ploome.

tkemali, georgian plum sauce


1 kg alõtšasid või hapusid poolküpseid ploome
8 küüslauguküünt
1 tl terveid koriandriseemneid
1 dl vett
3 sl hakitud tilli
3 sl hakitud koriandrilehti
3 sl hakitud münti
1 tl Cayenne’i pipart
2 sl suhkrut
1 tl soola

Poolita ploomid, eemalda kivid. Pane koos veega potti ja hauta 15 minutit, kuni ploomid on pehmed. Lisa küüslauk ja koriandriseemned ning püreesta (näiteks saumikseriga). Vala püree potti tagasi ja keeda kaaneta umbes 5 minutit, kuni segu pakseneb veidi.
Lisa ürdid ja maitseained. Sega läbi ja tõsta kaste pliidilt.
Jahuta ja hoia külmkapis. Pikemaajaliseks säilitamiseks vala kuumalt steriliseeritud purkidesse ja kaaneta õhukindlalt.

Retsept ilmus ajakirjas Tiiu, oktoober 2011

12. november 2011

Estragoniga kana, lihtne ja väga maitsev panniroog


"Kirjuta üles, mis sa sinna panid ja palunpalunpalun, tee järgmine kord täpselt niisamuti!", nõuti pärast viimse kui kanakondi puhtakslimpsimist. Aga palun, kirja pandud see kõik nüüd saab! Fotod, need on täpselt sellised nagu ühel pimedal novembriõhtul koduses lambivalguses olla saavadki. Aga ega roog seepärast kehv pole, et pildid nigelad! See, mida estragon, hää vorst ja õun üheskoos ühe lihtlabase kanakesega teha suudavad, on imeline.
Kõige lihtsam ja mugavam on teha seda toitu pannil, mida sobib pista ka ahju. See tähendab, panni küljes ei saa olla plastmassjubinaid, mis võivad  ahjukuumuses lihtsalt ebaviisakalt käituda. Kui sellist panni pole, tuleb alustada toiduga pliidil panni peal ja valmis küpsetada ahjus kaaneta ahjuvormis.

  • 1 sl võid ja 1 sl oliiviõli
  • 6 naha ja kondiga kanakintsu
  • u 100 g õhu käes kuivatatud sealihavorsti. Mitte valmisviilutatud, vaid ikka tervet juppi, kust saab ise parajaid tükke lõigata. Kasutasin Hispaania Elpozo Fuetec salaamit, sealt kulus selline 15cm-ne jupike. Vabalt võib olla ka chorizo. Lõika 3-4mm paksusteks viiludeks
  • 1 suurem sibul, viilutatud
  • 3 küüslauguküünt, noaseljaga lamedaks vajutataud ja hakitud
  • 1 suurem porgand, tükeldatud
  • 2 tl valget veiniäädikat
  • 1 õun, puhastatud ja kuubikuteks lõigatud
  • 2 tl kuivatatud estragoni
  • u 300 ml kanapuljongit
  • meresoola, värskelt jahvatatud musta pipart

Pane ahi 200 kraadi peale sooja. Kuumuta pannil õli ja või, lao sellesse ühe kihina kanatükid ja prae mõlemalt poolt kuldseks. Lisa vorstiviilud, sibul, küüslauk, porgand.  Maitsesta soola ja pipraga. Prae 5 minutit. Piserda peale veiniäädikas, lisa õunatükid ja estragon, sega läbi. Vala peale kanapuljong, nii et see kataks poole peale kanakintsusid  Tõsta pann ahju ja küpseta ilma kaaneta pool tundi.
Kes soovib, keedab juurde riisi. Puhas comfort food.


3. november 2011

Keefirismuuti banaani ja maasikatega

DSC_0980

Postitusi nagu see on aeg-ajalt tarvis teha kasvõi iseendalegi meeldetuletuseks, kui head on lihtsad ja igapäevased, ilma retseptis järge vedamata tehtavad asjad.
Smuuti on maitsev võimalus endale ja lastele hommikuti sisse joota tervislik klaasitäis piimatoodet, puuvilju ja marju veel pealekauba.

Meie pere lemmik:

3 dl keefiri
1 banaan
3 sl maasika-toormoosi või mõned külmutatud (suvel värsked) terved maasikad
0,5-1 sl mett

Kõik blenderisse ja minuti pärast on valmis 2 klaasitäit pehmeroosat uduste hommikute äratajat.

Vaata ka kliidega banaanikokteili.

1. november 2011

Kõrvitsa-läätsesalat feta juustuga

kõrvitsasalat läätsede ja fetaga/pumpkin salad with lentils and feta

Kui fetat poleks, sobiks see salat igati veganite päeva tähistamiseks. Vot just täna, 1. novembril, selline päev ongi!
Mis imeloom see vegan üldse siis on? Vegan on taimetoitlane, kes ei söö peale liha ka mune, piimatooteid ega mett. Vegani toidulauale kuuluvad hoopis köögiviljad, puuviljad ning marjad, pähklid, oad, herned, seened ning teraviljad ja muu ainult taimset päritolu toit.
Veganiks olemise põhjused on tavaliselt eetilised, usulised, keskkonnaalased või tervislikud. Minul enda tõekspidamiste ega tervisliku seisukorra juures ei ole ühtegi põhjust, et vegan olla. Ja kuidas saabki vegan olla inimene, kellel lähevad põlved nõrgaks ainuksi turuletis kauni lihatüki nägemisest.
Aga maitsvate köögiviljade ja muud taimset päritolu toiduainete vastu ei ole mul ka absoluutselt mitte midagi. Ja ammugi mitte veganite või ükskõik milliste eritoiduliste kodanike vastu.
Ja põhjuse söömiseks leiab ju alati, olgu see siis kasvõi veganite päev! Järgnev salat, nagu juba öeldud, pole vegan-toit, sest juust on piimatoode. Aga sügisene ja oma lihavabadusele vaatamata toitev on ta küll, maitsev ja tervislik pealekauba.

Tarvis läheb:

3 õhemat kõrvitsaviilu
1-2 sl oliiviõli
1 dl pruune läätsesid
3 dl vett
paar suurt peotäit (beebi)spinatilehti
100 g tükkideks murendatud feta juustu
soola, pipart

Salatikaste:

3 sl oliiviõli
1 sl valge veini äädikat
näpuotsaga soola
musta pipart
1 tl suhkrusiirupit või suhkrut
1 tl paprikapulbrit

Koori kõrvitsaviilud ja lõika väiksemateks tükkideks. Laota ühe kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, nirista peale oliiviõli ja maitsesta soola ning pipraga. Küpseta 200 kraadi juures 20 kuni 25 minutit, kuni kõrvitsatükid on pehmed, aga ei lagune veel. Röstimise ajal keera kõrvitsatükke üks kord ümber. Jahuta.
Samal ajal valmista ette läätsed. Pese need sõelal. Vala keevasse vähese soolaga maitsestatud vette, keeda 20 minutit. Nõruta ja loputa külma veega. Nõruta taas ja jahuta täielikult. NB! Ära sega läätsesid keemise ajal ega loputades, nii ei lähe need pudruks.
Salatikastmeks pane kõik koostisained kaanega purki ja raputa hoogsalt, kuni need on omavahel korralikult segunenud.
Aseta spinatilehed suurde madalasse salatikaussi ja sega poole koguse salatikastmega. Laota spinatile jahtunud röstitud kõrvitsatükid, läätsed ja feta juust. Kõige peale nirista ülejäänud salatikaste.

Retsept ilmus ka ajakirjas "Tiiu", oktoober 2011.