23. jaanuar 2011

Hapupiimapannkoogid

keefiri (või ka hapupiima-)pannkoogid/kefir pancakes

Tegelikult on need siin pildil keefiripannkoogid, sest hapupiim meie külmkappi väga sageli ei satu, keefir aga on seevastu kogu aeg olemas. Aga kuidagi harjunud olen nimetama neid hapupiimapannkookideks. Keefiripannkoogid... imelik öeldagi. Keefir ja hapupiim sobivad pealegi teineteist retseptides alati asendama. Sooda ja keefir koos kergitavad pannkoogid mõnusalt pontsakateks. Jahtudes see kohevus küll mõnevõrra kaob, seega peaksid pannkoogihuvilised moodustama oma taldrikutega pliidi kõrvale järjekorra ja haarama koogid krõbedate ja särisevatena otse pannilt:)

Sellest kogusest jagub parasjagu kuuele. Et mitte tervet pühapäevahommikut praadides veeta, teen pannkooke kahel pannil korraga. Vähema sööjate arvu puhul oleks mõistlik kogust vähendada.

4 muna
4 sl suhkrut
1 l keefiri või hapupiima
500 g jahu
1 tl soodat
1 tl soola
praadimiseks rapsiõli

Klopi munad suhkruga lahti.
Sega jahu sooda ja soolaga.
Lisa lahtiklopitud munadele vaheldumisi keefiri ja jahusegu, peale iga lisamist korralikult läbi vispeldades.

Jahud on erinevad. Kui tundub, et koogid pannil ikka üldse koos ei seisa ja tainas on liiga vedel, tuleks lisada jahu.

Küpsetamisest niipalju, et temperatuur peaks olema selline, et pannile pannes hakkavad koogid kohe õlis särisema. Samas ei tohi pealispind minna enne kõrbema, kui koogid on seest küpsed. Natuke katsetamise asi. Mul läheb esimene pannitäis alati aia taha:)

Just pannilt tulnud, kuumad ja krõbedad, lisaks lemmikmoos: ideaalne algus pühapäevale.

Aga võib-olla meeldivad sulle hoopis ülepannikoogid või sõrnikud?

5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Olen ka taasavastanud hapupiimapannkoogid. Need maitsevad eriliselt hästi, kuna just selliseid pannkooke lapsepõlves ainult sõimegi. Ise olen teinud päris hapupiimast, milleks olen ostnud 1-2 päeva varem Pajumäe toorpiima ning selle toatemperatuurile hapnema jätnud.

Mari-Liis ütles ...

Meil tehti ka peaaegu alati selliseid. Tagasi mõeldes tuleb siiani meelde lapsena hommikul vanaema juures ärgates pannkoogi lõhnade peale sooja kööki jooksmine, kus puupliit juba küdes ja koogid pliidil raudpannil küpsesid.Puupliit+pannkoogid= parimaid lõhnu maailmas!

pilaja ütles ...

Hapupiimapannkoogid on ka meie pere pühapäevahommikusteks äratajateks juba pikemat aega. Sinu postituse pealkirja nähes tekkis mõnus äratundmisrõõm ja meenusid ka mulle lapsepõlve pannkoogiajad;)

Raili ütles ...

Aitäh taaskord.. Mõtlen küll, et no pannkooke peaks ju igaüks oskama.. aga näe ei tule välja sellised nagu maitsemeel ootab. Järjekordne läbiproovimine peale õhukesi pannkooke ning ka need õnnestusid suurepäraselt. Tulid nii mõnusad pontsakad, ääred krõbedad, seest pehmed. Lastel ka hea süüa, suurematega on alati üks igavene plödistamine :)

Mari-Liis Ilover ütles ...

Raili, no täpselt samad mõtted mul - lastel on pisikesi palju mõnusam süüa. Ise nad mul tegelikult küll on pigem suuremate fännid, eriti kõige väiksem laps. Sest sellele saab suuuure näo moosiga peale joonistada :D Nii tore kuulda, et pannkoogid õnnestusid ja teie perele meeldisid!