28. aprill 2011

Lõhecarpaccio

lõhe carpaccio/salmon carpaccio

Lõhecarpaccio õnnestumiseks on vaja ainult üht ja see on ülimalt värske lõhe. Valmistamine on juba lapsemäng. Oleks sobinud hästi see kukerpalle viskav purakas, keda me keskmise pojaga Sadama turu kalaletis nägime. Aga nii julge ma pole, et siplev kala kotis koju marsiksin ja siis kuidagi üritaksin talt viimastki elunatukest võtta. See jäägu ... teistele:)
Aga sobib hästi muidugi ka juba noh, enam mitte visklev, peaasi, et oleksid olemas värske kala tunnused, mis on kirja pannud Vladislav Koržets oma lehel opikook.ee :

Kuidas valida värsket kala?

- Esimeseks lihtsaks mooduseks on kala nuusutada - kala lõhn peab olema värske, milline on aga värske kala lõhn, seda peaks küll igaüks ise teadma.

- Kala lõpused on ilusat erepunast värvi, mida vanem on kala seda tumedamaks muutuvad ka lõpused.

- Kala silmad on selged ning punnis.

- Torgates kala näpuga on tema liha nõtke, võttes kiiresti tagasi endise kuju.

- Soomused peavad olema ilusad ning kaetud kerge läbipaistva limaga.

Kui osta juba valmis lõhefilee, siis loomulikult  jääb ära värskuse määramine lõpuste ja silmade järgi, küll aga saab kala nuusutada ja müüja käest küsida, kas on täna fileeritud ja letti pandud. Olen ise mitu korda nii teinud, küsinud ja öelnud, et tahan toorelt süüa ja kas on ikka piisavalt värske. Seni on oldud ausad, st öeldud ka, et vot selle panime eile juba siia välja ja siis ma muidugi ei osta. 

Kui aga lõhe on värske ja ilus, siis see on temast üks väärt roog!

Jagub 4-le

400 g lõhefileed
4 sl sidrunimahla
4 sl oliivõli
värskelt jahvatatud musta pipart
meresoola või soolahelbeid
1 punane sibul (soovi korral)
rukolalehti
parmesani laaste

Lõika lõhefileelt rasvased ääred.  Eemalda pintsettidega luud. Lõika filee nii õhukesteks lõikudeks kui võimalik. Laota lõigud ühe kihina neljale taldrikule. Sega kastmeks omavahel oliivõli ja sidrunimahl. Vala kaste ühtlaselt lõheviiludele. Raputa kalale meresoola või soolahelbeid ja jahvata värsket pipart. Lase marineeruda 15 minutit.
Vahetult enne serveerimist lisa portsjonitele soovi korral hästi peeneks hakitud punane sibul. Peale laota terved rukolalehed ja parmesani laastud.

Retsept ilmus ka Eesti Päevalehe lisas "Veinileht", märts 2011

27. aprill 2011

Lõkkekartulid

kartul tuhas/potato in charcoal

tuhas küpsetatud kartulid e lõkkekartulid/charcoal poatoes

Lapsena möödusid sügiseti kaks koolinädalat alati kartulipõllul. Odavat lapstööjõudu kasutades võeti ümbruskonna kolhoosides üles ENSV-d talvehooajal toitev kartul. Odavale lapstööjõule oli see muidugi meeltmööda, sest esiteks ei pidanud koolipingis istuma ja teiseks sai põllul palju nalja, lõket ja lõkkekartuleid ehk tuhas küpsetatud kartuleid!  Koju jõudes olime tööst ja värskest õhust väsinud, lõkkelõhnalised, küünealused ja näod tuhakriimulised (mingist fooliumisse keeramisest polnud me tollal kuulnudki).
Minu jaoks on seega lõkkekartuli maitse puhas flashback lapsepõlve ja sügisesele kartulipõllule.

Aga ka praegusel hoogsal kevadisel koristusajal, kui põlevad oksarisu ja leheprahi lõkked, on patt kasutamata jätta kuuma kohevat tuha- ja söehunnikut. See ei ole nüüd miski retsept ega õpetus, lihtsalt väike meeldetuletus sellest, kui head on ikkagi lihtsad asjad. Kui lõke on põlenud ja tuhk tulikuum, visake tuha alla mõned fooliumisse keeratud kartulid. Ühte fooliumisse võib keerata paar-kolm tükki.
Küpsetamise aeg sõltub tuhahunniku suurusest ja kuumusest. Mõistlik on üht kartulit seest igaks juhuks proovida enne, kui kõik lõkkest välja koukida. Kui kartuleid enne umbes 10 min keeta, küpsevad nad kiiremini.

Siis (ürdi)võid ja soola peale ja vaatamata sellele, et suu ja sõrmed kuumast tulitavad, on sealsamas lõkke ääres süües see tuha- ja suitsumaitseline kartul puhas õndsus!

26. aprill 2011

Banaanikeeks

banaanikeeks

Kui puuviljakaussi on jäänud mõned pruunitäpilised, lõheneva koore ja üldse, mõnede kodanike arvates üsna kahtlase välimusega banaanid, on selliste üliküpsete banaanide ärakasutamiseks hea võimalus teha banaanikeeks. Lastele on kõige suhupistetava esteetiline välimus teadupärast ülioluline, samas, olgugi mitte oma parimas vormis, on sellised banaanid maitse poolest mu meelest just parimad, aga see ongi maitse asi.
Suhkrut ei ole kuigi palju, küpsed banaanid on ise niigi magusad.

Tarvis läheb:

100 g heledat muscovado suhkrut
bananas, (too ripe)200 g nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
1 tl jahvatatud ingverit
1 tl jahvatatud kaneeli
3 M suurusega muna
100 g sulatatud ja jahutatud võid
4 keskmist küpset banaani

Sega omavahel kõik kuivained. Klopi lahti munad. Sega munad ja sulavõi kuivade ainetega. Vajuta banaanid kahvliga katki. Ei ole tarvis teha püreed, võib jääda kerkelt tükiline. Sega banaanid tainasse.

Võita keeksivorm. Vala tainas vormi. Küpseta 170 kraadi juures 45 minutit-1 tund, kuni keeksil on pruun koorik ja puutikuga küpsust proovides tuleb tikk keeksist puhtalt välja. Lase 10 minutit vormis jahtuda, kummuta välja.

Tegin seekord hästi lihtsa kaunistuste ja lisanditeta keeksi. Aga teinekord, kui on tahtmist ja viitsimist, võib keeksi sisse hakkida peotäie kreeka pähkleid ja jahtunud keeks valada üle šokolaadiglasuuriga:

1 dl 35%-list koort
100 g tumedat šokolaadi

Kuumuta kastrulis koor. Tõsta pliidilt. Tükelda kuuma koore sisse šokolaad, ku see sulab. Sega, siis sulab kiiremini ja glasuur jääb ühtlane. Enne keeksile valamist lase glasuuril veidi jahtuda. Ja siis lase glasuuril taheneda.

banaanikeeks/banana loaf

25. aprill 2011

Küpsetatud lambakints

küpsetatud tallekints/roasted leg of lambs

Vahetult peale lihavõttepühi lambakintsust kirjutada võib tunduda natuke nagu eilsed uudised. Aga esiteks tähistatakse pühi paljudes teistes maades, kasvõi näiteks nii meie põhja- kui lõunanaabrite juures, tänagi veel: on ju ülestõusmispühade 2. püha. Ülekohtune, kas pole, nii oleks meilegi ära kulunud veel üks päikesepaisteline kooli- ja töövaba kevadpäev.
Teiseks võib lambakintsu ju vabalt süüa ka igal muul ajal kui lihavõtted.
Et kõik alla 1-aastased lambad on talled ja viimasel ajal pea kogu müüdav lambaliha ongi talleliha, on ka siinne kintsuke talle oma. Meie viimaste aastate lambaliha on pärit kas Nõmme turu lambapildiga putkast või Sadama turult. Tollesama Nõmme lambaputka müüja rääkis mulle, et enamus on loomulikult rahul, et lambalihal enam kasukamaitset pole, kuid aeg-ajalt käivad neil ostjad, kes küsivad justnimelt nostalgilist "kasukat":). Igaühele oma.

Ma olen kintsu alati aeglaselt madalal temperatuuril küpsetanud. Nii jääb ta ülipehme ja vabandage nüüd klišeed ja pakkuge sünonüüme suussulavale, aga suussulav see liha saab.

küpsetatud tallekints/roasted leg of lamb

Tarvis läheb:

üks u 1,5 kilone lamba(talle)kints
5 küüslauguküünt
värske rosmariini "okkaid"
2 sl sidrunimahla
2 sl oliiviõli
meresoola
värskelt jahvatatud pipart

Lõika küüslauguküüned pikisuunas 3-ks viiluks. Tee noaga lihasse umbes 15 väikest lõiget, topi neisse küüslauk ja rosmariinilehti.
Sega omavahel sidrunimahl ja oliiviõli. Hõõru kints seguga kokku. Puista kintsule mõlemale poole soola ja pipart, patsuta ja hõõru nii, et liha oleks kõikjalt, ka külgedelt, ühtlaselt maitsestatud.
Keera kints toidukilesse. Jäta vähemalt 4 tunniks külmkappi maitsestuma.
Peale seismist võta liha külmast välja ja lase pool tundi toasoojas seista.
Pruunista kints kuumal pannil või grillil igas küljest. Rasvainet pole vaja lisada, sest liha on õline.
Pane liha ahjuvormi. Vala vormi põhja sentimeetri jagu vett. Kata vorm pealt fooliumiga.
Küpseta 130 kraadi juures 3 tundi.

Kõrvale sobivad meelepärased köögiviljad ja kastmeks praeleem, mida võib paksendada sutsu jahuga ja lisada (hapu)koort või keeta kokku sortsukese punaveiniga.

küpsetatud tallekints/roasted leg of lamb

20. aprill 2011

Puuviljane toorjuustukook sidruni, viina ja mooniseemnetega

puuviljane toorjuustukook sidruni, viina ja mooniseemnetega/ lemon, vodka and poppy seed cheesecake with fruit

Ongi selline pikk pealkiri, aga vähemalt on kõik tähtsamad asjad kohe üles loetud. Värske, särtsakas ja mitte eriti magus kook. Mooniseemned põhja sees on eriti mõnusad.
Pilk jäi sellele kooslusele Kitchen Aidi blenderiga kaasa tulnud retseptiraamatut lapates. Kui koogi nimi on Vodka Cheesecake, siis peab ju selle ometi ära proovima! Seda ei maksa karta, et pärast koogitüki söömist ei saa autorooli istuda või lastele koogitükki keelata, alkohol aurab 1-tunnise küpsetamise ajal ära. Aga mõnus touch jääb.

Kohendasin koguseid ja muutsin veidi tegevuskäiku. Lisasin peale veel ka puuviljad ja need, kes sõid, ainult kiitsid. Mina kaasaarvatud:)

Mul ei ole lahtilõigatud koogist pilti seekord, sest võtsin koogi tervena kaasa ühele koosviibimisele. Aga uskuge, ta on siidine ja kreemjas nagu üks toorjuustukook olema peabki.

Põhi:
160 g Digestive küpsiseid (10 tk)
3 sl mooniseemneid
65 g võid

Täidis:
200 g suhkrut
5 muna (M)
20 g nisujahu
600 g maitsestamata toorjuustu
3 sl viina
2 sidrunit: riivitud koor (kollane osa!) ja väljapressitud mahl
400 ml hapukoort

Peale:
3 apelsini
2 kiivit
1 tl Grand Marnier'd või Cointreau'd
1 sl mett

puuviljane toorjuustukook sidruni, viina ja mooniseemnetega/ lemon, vodka and poppy seed cheesecake with fruit

Purusta küpsised, sega mooniseemnete ja sulavõiga. Kata 23 cm koogivormi põhi küpsetuspaberiga. Vajuta purusegu põhjale.

Täidise jaoks võta toorjuust ja munad paar tundi varem toasooja. Sega kõik koostisained (va sidrunimahl- ja koor) hoolsalt kokku. Oluline on, et segu oleks hästi ühtlane. Hea on kasutada mikserit. Kõige lõpuks lisa sidrunimahl- ja koor ja nüüd sega ainult niipalju, et need jaotuks ühtlaselt.

Vala täidis koogipõhjale. Küpseta 180 kraadi juures (kui pöördõhk, siis 160 kraadi) 40-50 minutit (oleneb ahjust). Täidis võib veel kergelt võdiseda, ta tahkub seistes. Võta kook ahjust (ära ahju välja lülita), lase 5 minutit seista ja määri peale hapukoor. Tõsta kook veel 5-ks minutiks ahju, et hapukoor muutuks tugevamaks.
Tõsta kook ahjust, jahuta täielikult toatemperatuuril ja tõsta vähemalt 12 tunniks külma seisma.

Katteks koori apelsinid nii, et lõikad ära ka koorealuse valge osa. Lõika õhukesteks ratasteks, eemlada seemned. Sega apelsinid õrnalt tsitruslikööriga, lase seista 10 minutit. Koori kiivid ja lõika samuti seibideks. Lao puuviljad koogile. Nirista koogile vedelat mett.

Kui soovid, puista veidi mandlilaaste ka peale.

apelsinid ja kiivid koogi peal

Kevad! Rabarbri-beseekook ja grillihooaja avamine: antrekoot


kevad


Möödunud nädalavahetuse märksõnadeks on nii meil kui ilmselt paljudel teistel silmi kissi ajav päikesepaiste, viimased väsinud alistuvad lumetörtsakad, nende alt välja sulanud keltsane maa, riisumisest rakkus peopesad ja selle kõige kohal ja hinges lõkkelõhnaline kevadehõng.

vesirotid/ water voleMeie lume alt välja sulanud õu on kohati täiesti jubedas olukorras: mügrid on lume all soojas olnud maas hullanud ja pillerkaaritanud nii, et vähe ei ole. Olen nende käike varasematelgi aastatel märganud, samuti on nahka pistetud tulbisibulaid, peete ja porgandeid. Aga sellises ulatuses kahju pole varem olnud.

Ehkki, nagu üks multikakangelane on öelnud :"Ребята, давайте жить дружно", läksin ja ostsin täna hirmsad sinised Brody vesiroti mürgi kuubikud. Kogu süütunde juures mügride ees mõjus positiivsena mürgikarbi tekst: "Sööda manustamisel surevad närilised /.../ just nagu loomuliku vananemisprotsessi tulemusel - see tähendab vaikselt ja valutult ning alarmeerimata liigikaaslasi". Tänan selle info eest, Pest-Chemical! Ja andestage, mügrid! Minge ja elage kraavi ääres oma pesades edasi ja ärge tulge meie õue peale kaklema!

kevadveed kraavis

Ilusama poole pealt: pihlaka all murus õitsevad krookused ja kaskede all on nina välja pistnud sillad, mis pühadeks kindlasti teevad oma sinised õienupud lahti.

krookused

sillad

Tundub, et talv on olnud taimedele soodne. See roos siin on lausa igihaljas, lume alt tuli nähtavale pargiroosi "Hansaland" täies elujõus leheke!

igihaljas roos?/evergreen rose? :)

Pungad juba pakatavad minu lemmikutel, kurdlehistel roosidel. Neid kasvab aia kõige liivasemas osas läbisegi valge- ("Alba") ja roosaõielisi ("Rubra").

kibuvitsa oks pungadega

Nartsissi- ja tulbiotsad on ka maast väljas.

nartsissid

tulbid

Jätsin sügisel terrassi äärde trepi kõrvale tühjendamata poti, kus kasvas toidupoe ürdiriiulist ostetud, lõpuni kasutamata jäänud ja potti susatud meliss. Ja üllatus-üllatus! meliss on isegi lillepotis lume all ellu jäänud ja kasvatab jäätükikeste vahel juba uusi lehekesi.
Peenras näitavad elumärki küüslauk, rabarber, murulauk ja salvei.

meliss


küüslauk

rabarbribeebid

murulauk/chives

salveist saab ka asja

Tore oli peenart sodist ja lehtedest puhastades leida sügisest mahajäänud porgandeid, mis näisid seal kevade kontekstis veidi kohatuna, aga olid täiesti söögikõlbulikud ja värsked, nagu väga külmas sahvris seisnud.
sügisel koristamata saak:)

Kaskedele tuleb suur aitäh öelda mahla eest. Nende juured saadavad üles pungadesse maast võetud ja toitainetega rikastatud vett, et pungadel oleks jaksu lehtedeks kasvada. Ja siis meie oma pulkade, voolikute ja purkidega oleme ennast vahepeale sättinud nagu parasiidid, et kasepungade arvelt ka endale midagi napsata. Aga see nektar on hea! 

kased/birches

kasemahl/birch water

Loodusest saab oma söögilauale napsata juba võilillelehti, naati ja jänesekapsaid.

sööme ära!let's eat!

Aga Pirre ja Räägu ajad on möödas ja ainult kasemahlast ja maltsast meie enam söönuks ei saa. Niikui vähegi kannatab, on vaja välja kraamida grill, teha tuli alla ja alustada sügiseni kestvat grillihooaega.

Me grillisime alustuseks antrekooti. See veise turjatükk sobib grillimiseks ideaalselt, sest tahab vaid korraks mõlemalt poolt kõrget kuumust ja ongi valmis. Kenasti läbikasvanud ja pehme, ei tohi mingil juhul antrekooti üle küpsetada, siis kaotab ta oma võlu. Poes on müügil pakendatud Eesti lihaveise antrekoot, kohtab ka muid antrekoodi tükke, nii naturaalseid kui marineerituid.

Tarvis läheb:

antrekooti
võrdses koguses oliiviõli ja sidrunimahla
soola, pipart

Lõika antrekoodi liha 1,5 cm paksusteks lõikudeks. Sega omavahel oliiviõli ja sidrunimahl. Jahvata lõikudele pipart ja soola, vala peale oliivõli-sidrunimahla segu. Mudi liha, siis imenduvad maitsed kiiremini ja liha saab veel pehmem, aga antrekoodi masseerimisega ei tohi eriti hoogu minna, liha on nii pehme, et võib katki minna. Nii et tundega, tundega! Jäta pooleks tunniks seisma.

antrekoot

Grilli kuumal grillil liha mõlemalt poolt kaks minutit. Tõsta alusele, kata fooliumiga ja lase 10 minutit rahuneda.

antrekoot grillil

Antrekoodi peale sobib väga hästi törtsuke küüslaugu-petersellivõid. Selle tegemiseks tuleb võtta u 50 g toasooja võid, purustada küüslauguküüs, hakkida petersellilehti, lisada soolahelbeid ja kõik see segada. Siis panna külmkappi tahenema, et kuumale antrekoodile saaks tükikese mõnusasti sulama panna.

grillitud antrekoot

rabarber/rhubarb


Kooki ka! Oma rabarbri nupsud on nii tited alles, aga rabarbrikooki tahaks ju ikka kohe saada. Käiku läks hollandi rabarber.

Tahtsin teha kooki, kus beseealune rabarbrikiht oleks nagu paks kissell. Et siis ülevalt alla võttes oleks pehme beseevaht, hapu paksu rabarbrikisselli kiht ja lõpuks küpsisene muretainas.
Tärklist ma kapist ei leidnud ja paksendasin täidise hoopis jahuga. Väga hästi õnnestus ja kardetud jahumaitsest polnud valmis koogi juures jälgegi. Hoidsin beseekihiga kaetud kooki tavapärasest veidi kauem ahjus, et beseele moodustuks peale krõbe koorik.

Rabarbri-beseekook

Põhi:

100 g võid
2,5 dl nisujahu
1 sl suhkrut
noaotsaga soola
3 sl vett

Täidis:

300 g tükeldatud rabarbrit
1,5 dl suhkrut
1 dl vett
2 sl nisujahu

Beseekate:

2 munavalget
noaotsaga soola
1 dl suhkrut

Põhja jaoks haki või näpi külm või kuivainetega puruks. Lisa vesi ja sõtku tainaks. Määri 20 cm lahtikäiv koogivorm võiga. Rulli tainas lahti ja tõsta vormi, nii et ka äärtele ulatuks paari cm kõrguselt. Vajuta tainaääred fooliumiga vormi külge, sis ei vaju nad eelküpsetamise ajal alla. Tõsta vorm pooleks tunniks külmkappi. Seejärel torka kahvliga põhja mõned augud ja eelküpseta 200 kraadises ahjus 15 minutit.

Täidise jaoks haki rabarber ja sega tükid potis suhkru ja nisujahuga. Vala peale vesi. Lase keema , sega hoolsalt, et jahuklimpe jääks ja lase 5 minutit podiseda.

Beseekihi jaoks vahusta munavalget kergelt noaotsatäie soolaga. Nüüd jaokaopa (3- s osas)  suhkrut lisades vahusta tugevaks vahuks, nii kõvaks, et et ei valgu kaussi tagurpidi pöörates sellest välja.

rabarbri-beseekoogi tegemine

Vala täidis eelküpsetatud põhjale ja määri peale besee. Küpseta 150 kraadi juures u 35 minutit, kuni besee on beežikas.
Lase koogil jahtuda ja vabasta vormist.

rabarbri-beseekook

rabarbri-beseekook/rhubarb and meringue cake

Ja niimoodi voolab talv vulinal kevadisesse merre!

kevadveed suunduvad merre

18. aprill 2011

Peedi-kitsejuustupirukas

peedi-kitsejuustupirukas(beetroot and goat cheese tart)

Enne piruka juurde minemist pean ka siin näitama pilti, mis mu kodu nüüd ehib. Sest see on täiesti blogikeskne nii tänu sõnumile kui kinkijatele, keda mul on rõõm tunda ainult tänu toidublogi pidamisele. Esimestest arglikest kommentaaridest üksteise blogides on lumepallina kasvanud soe, pingevaba ja tihe läbisaamine.
Kas saab olla üks sünnipäevakingitus veel lahedam? Võib-olla kõik, kes praegu siia sattunud lugema, ei tea, ja ei peagi teadma, miks peaksid räimed üldse rokkima. Saate teada, kui proovite teha seda toitu:) Rokkivateks nimetas neid räimi esimest korda Anu ja nii see ongi jäänud.
Ave Nahkur on ise öelnud, et eided on vanad, paksud ja rämedad. Käivad mööda pidusid ning söövad ja joovad kõik ära, kiusavad mehi."Kutsu meie küla eided ka oma pidudele. Tuleme rõõmuga ja rikume su koosolemise ära,” kõlab eitede hüüdlause. 
Meie viimatipeetud pidu muidugi oligi mõeldud selleks, et kõik ära süüa ja juua, nii et eided tundsid end täiesti omas elemendis. Meest, keda kiusata, polnud enamus aega õnneks kodus.
Aitäh, Tuuli, Aet, Liina ja Piret! Nemad aplodeerivad vasakul. Mina olen teises laua otsas valgepõlleline rõõmus eit. AC/DC vestiga rokkiv siga on ka oma prototüübi juba leidnud, samuti kitarriga kass. 4 lammast ja kaks pääsukest on veel vabad:)

a painting by Ave Nahkur

Nüüd lubatud pirukas.

Tarvis läheb:

Põhi

100 g külma võid
2 dl nisujahu
0,5 dl rukkijahu
3/4 tl soola
1 tl kuivatatud tüümiani
3 sl külma vett

Täidis

u 300 g keedetud või küpsetatud peeti
110 g pehmet kitsejuustu (kasutasin Soignon'i torukest, võib olla maitsestamata või ürtidega)
1 dl hapukoort
2 suurt muna
musta purustatud pipart
veidi mannat pirukapõhjale raputamiseks

Peale

balsamico kreemi
värsket tüümiani
soovi korral ka röstitud piinia- või päevalilleseemneid

peedi-kitsejuustupiruka tegemine/making of beetroot and goat cheese tart

Taina jaoks sega omavahel kõik kuivained, haki sisse külm või ja pudista näppude vahel või haki pika noaga puruseks. Lisa külm vesi ja suru tainaks. Seda on mugav teha köögikombainis: haki lõiketeradega kuivained ja või teraliseks, lisa vesi, töötle tainaks. Vajuta tainapall lapikuks, keera toidukilesse ja pane tunniks külmkappi.

Täidise ained (peedi puhul pole temperatuur tähtis) võta juba paar tundi varem külmkapist välja, toasoojana segunevad nad omavahel paremini.
Klopi munad lahti. Hõõru omavahel kitsejuust ja hapukoor ühtlaseks massiks. Sega munadega. Köögikombainis segades vala kõik kombaini kaussi ja sega ühtlaseks. See on täitsa ok, kui mõned kitsejuustutükid sisse jäävad. Maitsesta musta pipraga.

Lõika peet õhukesteks ratasteks.

Puista rullimisalusele nisujahu, tee ka tainarull jahuseks ning rulli tainas õhukeseks, u 3 mm paksuseks. Võita vorm. Tõsta tainas vormi, nii et ka ääred oleksid kaetud.

Raputa pirukapõhjale imeõhuke kiht mannat, nii supilusikajagu. Manna maitset pärast tunda ei ole, aga ta imab endasse peedist ja täidisest tuleva liigse niiskuse ja ei lase põhjal lödiks muutuda. See on hea nipp kõigi vedela täidisega pirukate puhul.

Laota tainale kihiti peet. Vala peale täidisesegu.

Küpseta 180 kraadi juures u 30 minutit, kuni tainaääred on krõbedad ja täidis kuldne (vt mosaiigi alumine vasakpoolne pilt). Kui küpsetamise lõpuosas tundub, et täidis hakkab liiga pruuniks minema, kata pirukas fooliumiga.

Tõsta vorm ahjust ja lase veidi jahtuda, eemalda pirukas vormist. Nirista peale balsamico kreemi ja puista üle värske tüümiani lehtedega. Kui soovid, raputa peale veel kuumal pannil hetke röstitud piinia- või seedermänniseemneid.

Kõige maitsvam leigelt või külmalt koos värske rohelise salatiga.

peedi-kitsejuustupirukas(beetroot and goat cheese tart)

15. aprill 2011

Gratineeritud sinimerekarbid

gratineeritud sinimerekarbid/mussels gratiné/cozze gratinate

Ma ei mäletagi täpselt, kus ma esimest korda karpe maitsta sain. Aastaid tagasi sügiseses Amsterdamis populaarses pisikeses nurgataguses söögiputkas vakstuga kaetud laualt otse suurest potist? Mõnel neljapäeval (või oli see kolmapäev, kui karpe pakuti) Controvento algusaegadel? Kes seda enam mäletab, ehkki võiks ju. Sest ega karbid pole ju Eestis teab mis tavapärane või ammuilma tuntud toit. Selge see, et nõukaajal ei valminud pereemal punasetäpiliste kuivainetotsikutega dekoreeritud köögis õhtusöögiks potitäis moules marinière'i. Seda mäletan küll, et esimesed omatehtud karbid valmisid umbes 5 aastat tagasi Stockmannist ostetud sinimerekarpidest. Esimest korda neid ise tehes värisesid nii hing ja kui käed parasjagu, sest see tundus paraja raketiteadusena: karbid puhastada, "habemed" eemaldada, siis enne pottipanekut visata ära need, kes ei sulgu (ei ela) ja peale keetmist need, kes ei avane (ka juba enne pottipanemist surnud). Nüüdseks on sinimerekarpe saada kogu aeg ja mitmetes poodides, nii et ainult kojutoomise vaev.
Kindlasti on vahe sinimerekarpidel ja sinimerekarpidel. Et kust vetest, kuidas kasvatatud, mis aastaajal jnejne. Mina tavatarbijana ostan seda, mida poest saab ja olen oma karpidega siiani igati rahul olnud.

Gratineerituna (st krõbeda katte all) on karbid mõnusad ampsud eelroaks või niisama veini kõrvale nokitsemiseks. No mis mõnusad, tegelikult ikka võrratud! Neid niimoodi süües on suvest puudu veel...noh, õige vähe:)

Tarvis läheb:

1 kg sinimerekarpe

Gratineerimiseks:

3 küüslauguküünt
3 tl siledalehelise peterselli lehti
4 tl riivsaia

Veel:

oliivõli
soolahelbeid
paar cm vedelikku poti põhja. Eriti hea aroomiga karbid saab, kui kasutada valget veini. Võib ka vett-veini pooleks. Lihtsalt veega saab ka hakkama.

Gratineerimissegu on väga mugav teha köögikombainis purustamisterade abil: pane lihtsalt küüslauguküüned, petersellilehed ja riivsai sisse ja surista ühtlaseks puruks. Teine võimalus on küüslauk pressiga purustada, petersell hästi peeneks hakkida ja siis kõik see riivsaiaga segada.

Pese karbid voolava vee all. Puhasta pealt kõigest võimalikust sodist. Kui mõni karp ka koputamise peale ei sulgu, viska ära.
Lase vedelik potis keema. Lisa karbid. Kata pott kaanega. Keeda u 7 minutit. Raputa karpe vahepeal paar korda.

Kõik karbid, mis keetmisel ei avanenud, viska ära.

Murra karp liitekohast lahti. "Kaas" viska ära. Laota alumised karbiosad koos karbilihaga ahjupannile või ahjuvormi põhja. Pane igale karbile veidi küüslaugu-peterselli-riivsaia segu. Nirista peale veidi oliiviõli.. Küpseta 200-210 kraadi juures umbes 10 minutit, kuni gratineering muutub krõbedaks ja hakkab värvi võtma.
Raputa valmis karpidele soolahelbeid.

Paku kohe.

gratineeritud sinimerekarbid/mussels gratiné/cozze gratinate

9. aprill 2011

Mandlikattega kohupiimakook

kohupiimakook mandlikattega/curd cheese tray cake

Hakkan mina tänaseks ilusaks laupäevaõhtuks kooki küpsetama, plaanis üle pika aja teha kohupiima-plaadikooki. Aga palju mu lemmikus, mandlikattega koogis, kohupiima nüüd täpselt oligi ja kuidas see põhi nii õige jäi? Vaatan blogisse- retsepti pole! Ja ma ju olen seda kooki nii palju teinud, pildidki olemas, aga retsept? Lõpuks leidsin oma retsepti googeldades:))) Ilmus Päevalehes tuunitud retrotoitude artikli juures ja blogisse polnudki veel siiani jõudnudki.
See viga tuleb küll nüüd kiiresti parandada, sest pole paremat kohupiimakooki, kui seesama, nostalgiahõnguline "nagu vanasti kohvikus" põhjaga, aga palju rohkema kohupiima ja kõige peal krõbeda mandlikattega kook. Maitseb hästi jahtunult, parim järgmisel päeval.

Põhi

150 g võid
1,5 dl suhkrut
noaotsaga soola
1 muna
3 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit

Kohupiimatäidis

1 kg maitsestamata kohupiima
2 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
3 muna
4 sl nisujahu
4 sl sulatatud ja jahutatud
võid

Kate

50 g võid
50 g suhkrut
1 sl nisujahu
1 sl piima
50 g mandlilaaste

kohupiima-plaadikook, mandlikattega/curd cheese tray cake

• Mikserda toasoe pehme või suhkruga heledaks. Lisa sool, muna ja küpsetuspulbriga segatud jahu. Suru tainas poolele suurest ahjuplaadist või vastava suurusega plaadile. Võib kasutada ka madalate servadega ahjuvormi, mille suurus on u 34x24 cm.
• Küpseta 200-kraadises kuumuses 10 minutit, tõsta ahjust välja.
• Sega omavahel hoolikalt kõik täidise ained. Vala eelküpsetatud põhjale ja küpseta kooki 180-kraadises ahjus 25 minutit.
• Katte jaoks sega väikeses potis kuumutades kõik koostisained, keeta ei ole tarvis. Määri kate koogile ja küpseta 200-kraadises ahjus veel 10–15 minutit.

kohupiimakook mandlikattega/curd cheese tray cake

Ahjutursk tomatite ja tapenade'iga, orsoto ka

11 päeva! Nii pikka vaikust  pole siin blogis vist varem olnudki. Aga on olnud tegemisi ja toimetusi vahepeal, peamiselt ikka toiduga seotuid, mis mind mulle nii armsast blogardlusest eemal hoidsid. Nüüd siis teen kõik heaks!
Alustuseks eelmise,  tapenade'i postitusega haakuv kalatoit. 
Tursk on kaladest üks mu lemmikuid. Tihke valge lihaga, mis õiges küpsuses on just-just helbeliseks muutumas, aga veel kergelt vetruv. Praegu on turgudel ja poodides turska täitsa kenasti saada, nii terve kalana kui fileeritult. 
Olen aru saanud, et tursk pole mitte alati Eestis hinnatud kala olnud. Kui me turska teeme ja tema headust taevani kiidame, siis näiteks mu Saaremaalt pärit ämm teeb suuri silmi ja ei jõua kunagi me vaimustust ära imestada. Neil oli see lapsepõlves olnud nagu prügikala, mida keegi õieti ei tahtnud. Turska oli Läänemeres palju. Maitselt olla olnud tuim ja olemuselt kummine (see muidugi võis tulla lihtsalt ülekeetmisest).
Lugesin lisaks Koržetsi "Kalaraamatust", et tegelikult tursale kui algupäralt süvamere kalale Läänemere soolsus ja muud olud üldse ei sobi ja sellepärast olla siit püütud turskadel olnud sageli anomaaliaid: liiga lühike selgroog, mis teeb kala kehast niigi suure tursa pea kõrval väikese imeliku jupikese ja üksainus silm (muidugi mitte kõik tursad polnud sellised Quasimodod). Veel 70 aastat tagasi peeti turska nuhtluseks, kes lõhkus räimevõrke. Tursa hindki oli odavam kui räimel. 
Siis kui turska meie vetes veel oli, peeti teda prahikalaks. Nüüd, kus turska osatakse hinnata ja temast on saanud vääriskala, teda siin enam pole või kui, siis ülivähe. Pea kogu meil müüdav tursasaak pidi tulema Islandi ja Norra vetest. Tühja sest, peaasi, et saab, onju! Ega see ühesilmaline ja jupikehaline polekski teab mis isuäratav:)

Tarvis läheb:
(nii kalast kui orsotost jagub kahele)

2 tursafileed (u 300 g)
oliiviõli
200 g (kirss)tomateid
1 sibul
1 tl kuivatatud oreganot e punet
1 sl valge veini äädikat
paar tl tapenade'i
meresoola
värskelt jahvatatud musta pipart

Kõigepealt küpseta ahjus tursk:   

Kuumuta ahi 230 kraadini. Määri  ahjuvorm õliga. Lao sinna fileed. Tilguta kalale veidi oliiviõli ja raputa peale meresoola ja pipart. Küpseta kala 15 minutit, kuni ta on küps ja hakkab helbeliseks muutuma. Ettevaatust, ära üle küpseta!

Sel ajal, kui kala ahjus, haki sibul ja kuumuta pannil sortsuke oliiviõli. Kuumuta sibulat madalal temperatuuril, kuni ta muutub läbipaistvaks, 5-7 minutit. Lisa sektoriteks lõigatud tomatid, oregano ja valge veini äädikas. Kuumuta kõike koos u 5 minutit, kuni äädikas aurustub ja tomat pehmeneb.
Tõsta kala ahjust ja aseta taldrikule. Tõsta kalale tapenade (igale fileele u 1 tl) ja soe tomati-sibulasegu.

Ma serveerisin turska viimati orsotoga. Esmapilgul ootamatu kooslus kruupidest ja oliivisest-tomatisest kalast oli väga hea!

Orsoto:

100 g odrakruupe
1 sl oliiviõli+1 sl võid+2 sl võid
1 väike sibul
1 küüslauguküüs
100 ml valget veini
400 ml kanapuljongit
2 sl riivitud juustu (soovi korral)
soola (oleneb puljongi soolasusest) ja pipart

Haki sibul ja küüslauk. Kuumuta paksupõhjalise poti põhjas 1 sl oliiviõli ja 1 sl võid. Hauta selles madalal kuumusel sibul ja küüslauk läbipaistvaks. Lisa kruubid ja kuumuta segades koos sibula-küüslauguga läbi. Vala peale vein.Nuusuta, see lõhn, mis potist nüüd tuleb, on imeline! Lase veinil kruupidesse imenduda. 
Edasine sõltub maitse-eelistustest ja sellest, kui laialt pliidi ees seismise aega on. 

1. Kanapuljongit võib lisada mitmes osas nagu traditsioonilise risotogi puhul: järgmine sortsakas vala kruupidele, kui eelmine on imendunud ja peale iga puljongi lisamiskorda sega hoolikalt. Niimoodi valmib kreemjam ja aromaatsem orsoto.

2. Veidi teistsugune, aga üldse mitte halb versioon sünnib nii, kui valada kruupidele kogu kanapuljong korraga ja hautada vaiksel tulel, kuni kruubid on pehmed. Sega aeg-ajalt, et vältida põhjakõrbemist. Sel moel tuleb orsoto sõmeram.

Kruubid küpsevad parajalt krõmpsuks 40 minuti-1 tunniga. Lõpuks sega hulka veel 2 sl võid ja soovi korral 2 sl riivitud juustu. Maitsesta soola ja pipraga.  Soolaga tasub olla ettevaatlik, sest puljong ja juust sisaldavad seda niigi.

Serveeri kala orsotopadjal. Kui keegi kruupe pelgab, siis sobib siia hästi ka igati turvaline kartulipuder.