29. veebruar 2012

Raekoja platsi maitseringist ja rõõmsast eestlasest

glad estlanderMillal te viimati Raekoja platsi või selle lähiümbruse restoranides käisite? Ma mõtlen lihtsalt, omal algatusel, et lähme ja sööme täna näiteks Kaerajaanis, Olde Hansas, Maikrahvis või Rae restoranis? Üldise arvamuse järgi kuulub vanalinna süda turistidehordidele ja ükski normaalne kohalik ju ometigi oma jalga üle ühegi turistilõksu ukse ei tõsta, toidu maitsmisest rääkimata. 
Muidugi, suures osas ongi Raekoja platsi restoranid turistile suunatud. Seda tingib juba nende asukoht. Aga see ei tähenda, et kohalikku rahvast sinna ei oodata, vastupidi! 
Selle tõestuseks on kaheksa Raekoja platsi restorani algatanud ettevõtmise, mida kutsutakse maitseringiks. Missugused Raekoja platsi söögikohad on, mida seal pakutakse, kes seal töötavad ja üldse, mis värk tegelikult on, seda on muidu ka, aga eriti nüüd, maitseringi ajal, võimalik ilma igasuguse tobeda eelarvamuseta uurima minna. Restorani tutvustav roog maksab igas osalevas söögikohas 5 eurot,  sisaldab söögiampsu ja sellega sobivat jooki.
Maitseringi pakkumised kehtivad 18. märtsini. Kes teab, võib-olla peale esimest tutvust hakkategi Raekoja platsis söömas käima? Mul on enda suhtes küll kuri kahtlus selles osas. 

Osalejad:

III Draakon Põdrasupp pirukaga ja maja naps
Maikrahv Karamellikastmes lambakarree
Rae Sea abaliha ja Cabernet Sauvignon
Turg Lamba ribi maja napsuga
Vana Toomas Crème Brûlée  ja Vana Tallinn
Liisu juures Sea šnitsel ja Saku Originaal
Kaerajaan Hanemaks ja Saku Mõdu
Glad Estlander Vähisabasupp ja tops majaviina

Mul õnnestus maitsta neist kolme (III Draakon, Liisu juures, Glad Estlander) pakkumisi. Lähemalt viimasest.
Nimi Glad Estlander (rõõmus eestlane?) pani esialgu kulme kergitama. Aga igaljuhul väga rõõmsate ja rahuolevatena, ja endiselt eestlastena, me restoranist hiljem lahkusime, nii et nimi ei rikkunud meest üldse kohe mitte.
Lumevalgest Vana-Turu kaelast treppi mööda alla keldrisse laskudes peavad silmad kõigepealt pimedusega harjuma, sest valgusallikaks on Glad Estlanderis ajastutruult suures osas küünlad. Meid vastuvõttev perenaine ja teisedki teenindajad on keskaegselt riietatud. Mis on ju täiesti OK! Igas enesest lugupidavas söögikohas käib üldise imidži juurde ju ka teenindajate riietus. Oleks üsna totter, kui nii Sfääri, Gloria kui Glad Estlanderi teenindajad oleksid kõik ühtemoodi või hoopis suvaliselt riietatud.
Glad Estlander on avatud olnud vaid paar kuud, sellepärast on andeksantavad mõned konarused sisustuses. Milleks näiteks kohvimasinale paksust kardinakangast drapeering ümber seotud on, jäi küll arusaamatuks. Ilma maskeeringuta looks just laheda kontrasti kõrvalseisvate savitotsikute ja puukastidega.

glad estlander

glad estlander, drinks and candlelight

Siiralt ja pealetükkimatult lahke perenaine toob meile toidu, mis on suurepärane, kohe päris tõsiselt hea. Koorene ja rammus vähisabasupp on liigsete viguriteta, aus ja ehe. Toit kui muiste! Kõrvale serveeritav sai väärib muidugi omaette komplimente. Krõbedakoorelist õhulist sooja saia küpsetatakse kohapeal. Kui ilusasti käituda ja perenaise meele järgi olla, saab pätsi koju kaasa ka osta. Toiduportsu juurde kuulub topsike särtsakat ja soojendavat kadakaviina.

glad estlander, fish soup and bread

Glad Estlander kuulub Olde Hansa restoranide gruppi koos Olde Hansa, III Draakoni ja Clazziga. Võib olla kõik ei tea, et kõigi nende toiduvalikul hoiab oma valvsat silma peal teada-tuntud belglasest peakokk Emmanuel Wille ehk Manu. See on kvaliteedimärk ja Glad Estlanderis toidu kvaliteedi ja maitse osas juba järeleandmisi ei tehta.

glad estlander

Toidu- ja interjöörifotod tegi Lauri Laan, õuepiltidega sain ise hakkama.

26. veebruar 2012

Täidetud vutt ja kõrvitsaorsoto

roasted  stuffed quail

Vabariigi aastapäeva eelsel Sadama turu avamisel rändas järgneva päeva pidulaua katmiseks korvi palju head ja paremat: Ristemäe talu Presidendi kilud, seenesalat (need kaks meie laual sel tähtsal päeval juba teist aastat järjest), soolatud puravikud, Kai võrratu rukkileib, Vana-Torokse suitsulihakraami ja pardimaksapasteet ning veel üht ja teist. Muuhulgas võtsin ka paki Järveotsa vutikesi. Järveotsas kasvatatud vutid on muuseas täiesti kodumaine värk, isegi tõug on Eestis aretatud!
Et kõik Agu Sihvka kombel ausalt ära rääkida, pean ütlema, et tegin vutte esimest korda elus. Aga kindlasti mitte viimast! Magus ja õrn vutiliha on võrratu! Järveotsa vutte on turuletis mitmel moel, ma valisin toote nimega grillifilee, sest oli plaan linnud täita ja pakkuda pidulaua põhikäiguks koos orsotoga**. Hind muuseas, on neil grillfileedel väga mõistlik, 4 vutti maksis mu mäletamist mööda midagi 4.30-4.50 vahel. Veidi segadusttekitava nime taga peidab ennast terve puhastatud linnuke, koivad ja tiivakesed küljes, sisemised luud eemaldatud. No nagu vuti pinnalaotus või nii. Just täpselt see, mida on tarvis, kui soov vutti täidetult küpsetada.
Täidise tegin ühest teisest sulelisest, kellel seda va lihakest rohkem, jätkub ka vutile jagamiseks. Vajamineva koguse, 150 g, saab ühest keskmisest kana rinnafileest. Igal juhul soovitan teha täidises vajamineva hakkliha ise. Sest esiteks ei tea keegi täpselt, mis valmis kanahakkliha sees on ja me ei taha ju oma vutikesi solvata mingi põrsaga kotis. Teiseks, kui ostagi näiteks hoopis valmis hakitud kalkuni kintsuliha (mis sobiks ka iseenesest väga hästi täidiseks ja mille puhul teame vähemalt, millisest kalkuni osast hakkliha tehtud), on seda pakendis lihtsalt liiga palju ja ülejäänud hakklihale tuleb kiiresti kasutus leida. Nii et kõige mõistlikum on osta poest üks kanafilee ja teha sellest paras ports neljale vutile jaguvat täidist.

Täidetud vutid:

4 vutti, kontidest puhastatud (Järveotsa grillfileed)
oliiviõli
1 sibul
150 g peeneks hakitud kanaliha
1 sl hakitud peterselli
2 sidruniviilu
soola, pipart

Alusta täidise tegemisest. Haki sibul peenikeseks ja kuumuta pannil oliiviõlis läbipaistvaks. Jahuta. Lase kanafilee hakklihamasinast läbi. Võib purustada ka köögikombainis.
Sega kanahakkliha sibula ja hakitud peterselliga. Maitsesta soola-pipraga. Laota vutid alusele, nahapool all.  Jahvata neile veidi soola ja pipart. Aseta igale vutile portsuke täidist. Keera vutt täidise ümbert kokku ja kinnita kõhu pealt puutikuga. Kinnita puutikuga ka pea poolt. Pepu juurest pole tarvis, sinna saab sidudes koivad ette tõmmata. Sidumiseks võib kasutada kööginööri, mul seda parasjagu polnud ja kasutasin paksu puuvillast niiti. Alustada tuleks koibade juurest. Võta niit kätte ja seo selle keskmine osa ümber koibade. Nüüd jääb mõlemalt poolt võrdne jupp niiti. Vii niidid kõhu pealt risti ja siis ümber tiibade. Allpool, ahjuvormis tehtud fotolt on vast veidi näha, kuidas see sidumise asi võiks olla.

stuffing quails

Tõsta linnud selg allpool ahjuvormi. Maitsesta ka pealtpoolt soola-pipraga. Tõsta igale vutile poolik sidrunilõik. See ei ole kohustuslik, aga annab mõnusat hapet ja sobib peterselliga kenasti. Pealegi annab sidruniviilakas hea võrdlusmomendi ja rõhutab, kui pisike ja nummi vutt ikkagi on:)
Küpseta 200 kraadi juures 25 minutit.
Eemalda muidugi enne söömist puutikud ja niidid.

roasted  stuffed quail

Kõrvitsaorsoto:

1 sibul
2 küüslauguküünt
1 sl oliiviõli
1 sl võid
200 g odrakruupe
1 dl Põltsamaa Kuldset
7 dl köögiviljapuljongit
2 dl kõrvitsapüreed*
80 g kitsejuustu
1 sl värske tüümiani lehti
soola, musta pipart

Haki sibul ja küüslauk. Kuumuta paksupõhjalise poti põhjas oliiviõli ja või. Hauta selles madalal kuumusel sibul ja küüslauk läbipaistvaks. Lisa kruubid ja kuumuta segades koos sibula-küüslauguga läbi. Vala peale vein. Lase veinil kruupidesse imenduda.
Puljongit lisa mitmes osas nagu traditsioonilise risotogi puhul: järgmine sortsakas vala kruupidele, kui eelmine on imendunud ja peale iga puljongi lisamiskorda sega hoolikalt. Niimoodi valmib kreemjas ja aromaatne orsoto. Koos viimase puljongiportsuga sega orsotosse kõrvitsapüree.
Kruubid küpsevad parajalt krõmpsuks 30-40 minutiga. Tõsta orsoto tulelt. Sega hulka kitsejuust ja tüümianilehed. Kui seni toimus kogu tegevus kaaneta, pane nüüd kaas potile peale ja lase orsotol 5 minutit tõmmata. Maitsesta lõpuks soola (kui tarvis) ja pipraga.

roasted  stuffed quail

*Kasutasin sügisel sügavkülma pistetud kõrvitsapüreed. Kui seda pole, rösti lihtsalt üks suuremat sorti viilakas kõrvitsat ahjus ja püreesta seejärel viljaliha.
**Muidugi mõista ei pea orsotot ilmtingimata vuti kaaslaseks pakkuma. Samahästi passib kartulipuder, värske salat või midagi muud, mis endale meeldib ja tundub sobivat.

23. veebruar 2012

Kamatrühvlid

kamatrühvlid

Kilutrühvlid proovitud ja ehk lausa homsele pidulauale juba valmiski tehtud? Võtsin lisaks kilutrühvlitele  ette aastapäevaeelsed katsetused kamatrühvlite teemal. Suuremat sorti kamatrühvlite laine käis vist blogidest üle juba 3 aastat tagasi, kui Nami-Namis toimus kamateemaline kooskokkamine. Tollal kamatrühvlid mind miskipärast ei kõnetanud, aga eks ma arenen ka:)
Proovisin nii- ja naasuguseid ja minu lemmikud on need siin. Kodumaise mascarponega tehtud täidis on mõnusalt kreemine, Vana Tallinnas väikese supluse teinud hapud jõhvikad ei lase sellel liiga magusaks minna. Kama kommide sees on tõeliselt maitsev ja ühtlasi teeb täidise tihedamaks. Külmkapis hangub pehmet mascarponet ümbritsev šokolaadiglasuur mõnusalt krõmpsuvaks. Mida päev edasi, seda paremad kommid on! Säilitamise osas tuleks lähtuda mascarpone karbil märgitud kuupäevast.

Tarvis läheb:
kamatrühvlid

50 g kuivatatud jõhvikaid
immutamiseks Vana Tallinna likööri
250 g mascarponet (kasutasin Vigala oma)
3 sl kamajahu
3 sl suhkrut

150 g 70%-list šokolaadi (kasutasin Odenset)

Kaunistuseks kuivatatud jõhvikaid ja saialille või rukkilille kuivatatud õielehti.

Vala jõhvikatele nii palju likööri, et nad oleksid kaetud. Lase paar tundi seista. Siis nõruta jõhvikad ja haki väiksemateks tükkideks. Sega täidise jaoks mascarpone, jõhvikatükid, kama, suhkur.
Vormi saadud massist klassikalise trühvli suurused pallikesed. Seda on mugav teha laual, lahtise peopesaga pallikesi veeretades. Tõsta pallid fooliumile ja sellega külmkappi umbes pooleks tunniks tahenema.
Veel poolpaljad kommid, aga ka niimoodi väga head:

kamatrühvlid

Kui šokolaad on poodi ununenud või ei viitsi sulatada ja glasuurida, siis neidsamu pallikesi võib ju hoopis veeretada ka näiteks kama-suhkru-kaneeli segus, nagu soovitab Ragne.
Aga šokolaadikatte tegemiseks sulata šokolaad veevannil või mikros, nii kuidas harjunud oled. Panen igaks juhuks šokolaadi sulatamisest paar sõna kirja, ehk keegi võtab nüüd kamatrühvleid tehes selle asja esmakordselt ette:

1. Šokolaadi sulatamine veevannil
Võta kuiv ja puhas kuumakindel kauss ja tükelda sinna šokolaad nii peeneks kui võimalik. Kuumuta kastrulis vett auramiseni. Tõsta kastrulile šokolaaditükkidega kauss. Jälgi, et kausi põhi ei puutuks veega kokku, šokolaadi sulatab ainult kuum aur! Sega šokolaadi sulamise ajal spaatli või lusikaga. Kohe kui šokolaad on sulanud, tõsta kauss kuuma auru kohalt ära.
2. Šokolaadi sulatamine mikrolaineahjus
Kuumuta tükeldatud šokolaadi kausis kõige madalamal võimsusel. Iga 30 sekundi järel lülita mikrolaineahi välja ja sega. Kui peaaegu kogu šokolaad on sulanud, võta kauss välja ja sega, kuni saad ühtlase vedela šokolaadimassi.

Šokolaad sulatatud, kasta sellesse ükshaaval külmast võetud pallid ja tõsta küpsetuspaberile hanguma. Kaunista soovi kohaselt. Et mul oli käepärast kuivatatud jõhvikaid ja saialille õielehti, kasutasin neid. Hoia komme külmkapis.

ILUSAT HOMSET PIDUPÄEVA KÕIGILE JA PALJU ÕNNE MEIE ARMSALE EESTILE!

Edit veebrauar 2014. Vaata ka edasiarendatud retsepti kamatrühvlitest, lisandiks on valge šokolaad! 

20. veebruar 2012

Tsitrusräimed

Rahvuskala ei väsi üllatamast. Sedamoodi apelsini ja laimiga kihiti laotud hõbedased iludused jäid silma "Eesti á la carte" raamatust.
Esimese marinaadiga küpseb kala valgeks ja muredaks, teine annab maitse. Kui 24. veebruari õhtul näiteks tahate seda mõnusat ampsu lauale panna, tuleks ettevalmistustega alustada päev varem ja tõsta  hommikul sillerdavad fileed äädikalahusesse "küpsema". Selle protsessi käigus muutuvad nad valgeks ja muredaks. Õhtul, peale 12-tunnist seismist saavad õrnad kalad endale seltsi värskusepommid apelsini ja laimi, veidi tšillipipart ja kahte sorti sibulaid. Siis üheskoos külmkappi maitsestuma, et 24 tunni pärast päikeseliselt laual särada.

tsitrusräimed/pickled baltic herring

300 g räimefileesid

I marinaad:
250 ml vett
50 ml 30%-list äädikat
0,5 sl soola

II marinaad
100 ml apelsinimahla
3 sl sidrunimahla
3 sl laimimahla
100 ml vett
1 sl õunaäädikat
3 sl mett
0,5 sl soola


Veel:
80 g marineeritud pärlsibulaid (320 g-st purgist u pool, nõrutatult)
pool punase tšillipipra kauna
1 sibul
1 apelsin
1 laim

tsitrusräimed/pickled baltic herring

1. Lao räimed kaussi. Sega omavahel kõik esimese marinaadi ained ja vala kaladele. Lase külmkapis seista 12 tundi. Nõruta sõelal.
2. Pärlsibulad kasta korraks kuuma vette, nii muutuvad nad mahedamaks. Võib ka mitte blanšeerida, siis on tulemus lihtsalt äädikasem.  Puhasta tšilli seemnetest ja lõika väikesteks õhukesteks ribadeks. Koori ja viiluta sibul. Koori tervelt apelsin ja laim nii, et ka lõikad ära ka valge koorealuse osa. Lõika tsitruseliste viljaliha õhukesteks viiludeks.
3. Sega kokku teise marinaadi ained.
4. Lao räimed kihiti purki, vahele pista sibulaid, tšilli- ja tsitruseliste tükke. Vala peale marinaad. Lase külmas ööpäev maitsestuda.

Sellest kogusest tuli üks pooleliitrine purgitäis ja lisaks üks pisem purgike. Teist marinaadi jäi veidi üle, aga ma ei hakanud koguseid muutma, sest eks see kulu veidi oleneb, kui tihedalt räimed laduda ja millist purki või hoopistükkis kaussi marineerimiseks kasutatakse.

Tsitrusräimede retsept on kodustele oludele kohandatud raamatust Eesti á la carte, kus seda jagas Timo Ruuto (restoran Gloria).

19. veebruar 2012

Pastinaagi-õunasupp

Pastinaagiga sain tuttavaks alles täiskasvanuna. Ei teagi, kas seda ei kasvatatud meil varem või ei tehtud lihtsalt meie kodus või mis temaga oli. Päris esmakordne kokkupuude ei meenu (ärge naerge midagi, mäletan muidu täitsa mitme "uuema" toiduaine puhul, kus ja kuidas valmistatult ma seda esimest korda maitsesin), küll aga saan pastinaaki nüüdseks pidada üheks oma lemmikjuurikatest. Üheaegselt magus, pähkline ja veidi mõrkjas, midagi porgandi ja juurselleri vahepealset, mis eriti mõnusaks muutub ahjus röstides.
Lapsed, vähemalt minu omad, tast paraku suurt ei pea. Ükskord ahjujuurikate hulgast pastinaake välja koukides teatas üks järeltuleva põlve esindajatest, et "see kartul on vist pahaks läinud". Nojah.
pastinaagi-õunasupp krõbedate rukkihelvestega/parsnip and apple soup with rye crisps

Selle supi tarbeks ma röstisin pastinaagi ja küüslaugu enne ahjus peaaegu pehmeks. Röstitud juurviljade magusus ja õuna hape moodustavad vägagi nauditava koosluse. Mida hapum õun, seda parem! Antoonovka oleks super, aga seda mul ei õnnestunud saada. Kasutasin hoopis Granny Smithi, mis sobis ka kenasti.
Kreemjuustu võib ka lõpuks sisse segada, saab toitvama ja tummisema supi. Mulle maitseb juustuta versioon rohkem, see on hästi puhta maitsega ja värske. Aga see on tõesti maitseasi.
Krõbedaks lisandiks röstisin veidi rukkihelbeid (need, millest putrugi tehakse) ja puistasin vahetult enne söömist supile.

ganny smith


roasted parsnip and garlic
600 g pastinaaki
4 koorimata küüslauguküünt
1 sl rapsiõli
soola
1 suur hapu õun
u 700 ml köögivilja- või kanapuljongit
1 tl kuivatatud tüümiani
1 sl võid
purustatud musta pipart
(soovi korral 100 g toor- või sulatatud juustu)

Röstitud rukkihelbed:
1 sl võid
2 sl rukkihelbeid
soola

Koori ja tükelda pastinaak. Lao koos küüslauguküüntega küpsetuspaberiga kaetud ahjupaadile. Piserda peale õli, veidi soola ja sega läbi. Rösti 180 kraadi juures 25 minutit, kuni pastinaak on peaaegu küps. Tõsta küpsetatud pastinaagitükid potti, lisa koorest väljapigistatud küüslaugusisu ja tükeldatud õun. Vala esialgu peale kolmveerand puljongikogusest (vajadusel lisa pärast püreestamist vedeldamiseks juurde). Lisa tüümian ja keeda 10 minutit. Püreesta. Sega hulka või. Maitsesta purustatud musta pipra ja kui tarvis, siis ka soolaga. Lisa soovi korral sulatatud või toorjuust ja sega kuuma supiga ühtlaseks.
Rukkihelbepuru tegemiseks sulata pannil või, prae selles rukkihelbed krõbedaks, maitsesta vähese soolaga.
Vahetult enne söömist lõika supi sisse veel mõned imeõhukesed õunaviilud. Raputa peale röstitud rukkihelbeid.

11. veebruar 2012

Toidublogide TOP 2011

Eile oli see päev, kui Perenaine.ee ja Naisteleht avaldasid eelmise aasta postituste põhjal kokku pandud Eesti toidublogide TOP-i.
Loomulikult ma teadsin, et see TOP on tulemas. Juba eelmisel nädalal helistati Naistelehest ja teatati, et TOP on peagi ilmumas ja et see ei jääks lihtsalt kuivaks nimekirjaks, palusid nad blogijatel valmistada mõned temaatilised sõbrapäeva toidud. Sellest kõnest järeldasin, et ju mu blogi siis esimesse kümnesse mahtus. Aga retsepti ja foto osas ütlesin esialgu ära, sest esiteks ei ole see tähtpäev minu jaoks oluline ja teiseks oli hullult kiire nädal seoses Terevisiooni ja Tiiuga. Toimetaja veenmisoskus (ilma saladust reetmata, mida nad ilmselt selleks hetkeks ju juba teadsid) oli siiski muljetavaldav ja viimasel hetkel saatsin ära oma kohvilikööriga šokolaadikohvi retsepti ja foto. Ärasaatmise hetkel muidugi meenus, et paluti hoopis soolase toidu retsepti! See on see asi, kui teed kogu aeg sada asja korraga. Jook õnneks siiski kvalifitseerus:)
No ja siis eile hommikul bensukasse Naistelehte ostma minnes, et vaadata, kuidas pilt välja näeb ja mis teised tegid, nägin ma leheservas ka TOP-i. Siit nurgast ja sealt nurgast oli seal täitsa eesotsas. No ikka kohe täitsa eesotsas! 
Jahmatus oli suur, ma polnud selleks üldse valmistunud. Sain oma tunnustuse eelmisel aastal ju juba kätte! Olin üsna kindel, et esimesed on Marju ja Tuuli ja siis juba teised... Aga näed siis, kuidas seekord läks.
Seesama Naistelehes ilmunud kuum šokolaadikohvi sobis turgutuseks ja asjade üle järele mõtlemiseks suurepäraselt.

shokolaadikohvi1


200 ml 10%-list rõõska koort
150 g tumedat šokolaadi
200 ml musta kohvi
2 sl kohvilikööri
100 ml 35%-list koort
apelsinikoore ribasid

Haki šokolaad väikesteks tükkideks. Kuumuta 10%-line koor potis kuumaks. Lisa šokolaaditükid ja sulata need segades kuumas koores. Vala hulka kuum kohvi ja kohviliköör. Sega ühtlaseks, hoia soojas. Vahusta 35%-line koor.
Vala kuum šokolaadikohv tassidesse. Tõsta peale vahukoort ja kaunista apelsinikoore ribadega.
Tassi kõrval on komm, mille sees on Odense Nougat pähklikreem, ümber šokolaadiglasuur. Ja peal veel, kuna küll küllale liiga ei tee, üks valge šokolaadi südameke.

Et ehmatus pole veel päriselt üle läinud, ei oska ma muud tarka öelda, kui et SUUR AITÄH KÕIGILE! Kõigile, kes toidublogisid loevad ja väärtustavad, kõigile kaasblogijatele, kellest osadest saanud head sõbrad. Aitäh žüriile tunnustuse eest ja Perenaine.ee-le südikuse eest, et nad vaatamata seinast seina suhtumistele on TOP-i juba kolm aastat viitsinud kokku panna. 
Ja kõik olekski suurepärane, kui poleks seda va tõrvatilka meepotis. Sõna "eemaletõukav" on väga eemaletõukav. Blogi, mille kohta seda kasutatakse, on minu jaoks üks kutsuvamaid üldse meie toidublogide pikas ja kirjus reas.
Nii et lõpetakski üleskutsega mitte võtta ükskõik millise valdkonna pingeridu ja toppe liiga tõsiselt ja põhjapanevalt. Muidugi on põnev on lugeda, mida teised arvavad, aga igaühele jäägu ikka omad lemmikud ja omad topid.
Palju inspireerivaid hetki oma lemmiktoidublogide seltsis!

5. veebruar 2012

Riivleivakook kohupiima ja õuntega

riivleivakook kohupiima ja õuntega/cake with grated rye bread, curd cheese and apples

On reede. Olen köögis, kui telefon heliseb.
"Tere, kas Mari-Liis?"
"Jah, mina kuulen."
"Helistan Terevisioonist."
Süda hakkab kiiremini lööma, istun.
"Jah?"
"Oleksime rõõmsad, kui oleksid nõus järgmisel nädalal alates esmaspäevast hommikuti meie saates süüa tegema?"
Mõttes: Nii. Nüüd see siis juhtuski. Mu õudusunenägu otse-eetris kokkamisest on tõeks saanud. Oli mul tarvis seda blogi üldse pidama hakata.
"Oi. Selline ootamatu ettepanek. Ma võtan tunni mõtlemisaega, kas sobib?"
Ja nüüdseks on see tehtud tehtud, ma olingi nädal aega telekokk!!!

seasabad terevisioon

Kõik tehtud toidud maitsesid saaterahvale väga, lemmikuks sai aga neljapäeval tehtud riivleivakook. Ja see on tõepoolest hästi mõnus! Sattusin lugema hiljuti ilmunud "Esimest Eesti kokaraamatut", kus valik retsepte esimesest eestikeelsest kokaraamatust, mis ilmus aastal 1781. Kui keegi vaatab Terevisiooni klippi koogi tegemisest ja kuuleb seal minu suust mingit teist aastaarvu, siis ärge pange tähele, ma pole kell 7 hommikul just kõige teravam pliiats:) Muuhulgas näiteks said televaatajad ühel hommikul minu suu läbi teada, kuidas odrakruupidest saab nisujahu:DDD.
See selleks, koogi juurde tagasi. Mainitud raamatus on retsepti koostisainete nimekiri täpselt selline:

Sa vajad:
õunu, suhkrut, rukkileiba, võid, veini.

Mis siis ikka, võtsin kõike seda. Lisaks kohupiima, hapukoort, mune ja tegin selle koogi niimoodi ära:

riivleivakook kohupiima ja õuntega/cake with grated rye bread, curd cheese and applesRöstitud leib:

300 g riivleiba
3 sl võid
3 sl suhkrut

Kohupiimatäidis:

250 g kohupiima
200 g hapukoort
2 muna
150 g suhkrut

Ja veel:

800 g õunu
100 ml Põltsamaa Kuldset
tuhksuhkrut
serveerimiseks pohlamoosi ja vahukoort

Kõigepealt rösti riivleib kolmes jaos pannil suhkru ja võiga läbi. Selleks sulata iga kord pannil 1 sl võid, lisa 100 g riivleiba ja 1 sl suhkrut. Kuumuta segades u 3 minutit, kuni suhkur on sulanud ja riivleib krõbe.
Tõsta röstitud leib ootele.
Sega omavahel kohupiim, hapukoor, munad ja suhkur.
Puhasta õunad ja riivi.
Kata 24 cm lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga ja määri servad võiga. Tõsta vormi kihid altpoolt alates: riivleib, kohupiimasegu, õunad, riivleib, kohupiimasegu, õunad, riivleib. Kui õunad on väga hapud, puista õunakihtidele suhkrut. Kõige pealmine riivleivakiht võiks olla veidi õhem kui teised riivleivakihid.
Nirista koogile ühtlaselt Põltsamaa Kuldne.
Küpseta 180 kraadi juures 40 minutit. Lase vormis 15 minutit taheneda.
Eemalda kook vormist ja jahuta.
Raputa kook üle tuhksuhkruga. Väga kenasti sobib koogi peale tõsta lisaks pohlamoosi või mõnd kodust kompotti. Vahukooretörts ei tee ka paha.
Kõige paremini maitseb küpsetamisele järgneval päeval, kui on öö läbi külmkapis saanud seista.

riivleivakook kohupiima ja õuntega/cake with grated rye bread, curd cheese and apples

Kuidas kook otse-eetris valmis, saab vaadata siin.
Teisi Terevisioonis tehtud toite saab vaadata nendelt linkidelt: