25. märts 2012

Sidruni ja oliividega küpsetatud kalkun ja salat hernestest-ubadest

sidrunikalkun, kaunviljasalat ja peterselli-kodujuust/turkey with lemon, pea and bean salad, cottage cheese with parsley

Toskaanas on kevad täies hoos. Salatid, mangoldid, endiiviad, sparglid, artišokid, värsked herned ja põldoad, maasikad, ahhh... Ülimõnus oli tunda kasvõi korrakski tõelist kevadet ja värsket, uue hooaja köögiviljade maitset. Palun, pildikesi tavalisest väikelinna toidupoest:

supermarket in Figline, Tuscany

supermarket in Figline, Tuscany

Toskaanalased ise on on ka loomulikult rõõmsad ja vaimustunud  kõige hooajalise värske ja kevadise üle.
Järgmisel pildil üks eelroog Figline Valdarnos asuvast ristorantest Torre Guelfa: Pecorino juust värskete põldubade ja oliiviõliga. Lihtne onju. Aga püha müristus, millised maitsed! Pecorino Toscano sulas lihtsalt iseenesest suus, üliõrnad oad, imeline oliiviõli. Super!

pecorino with fava beans and olive oil, in Torre Guelfa, Tuscany

Sellel minu kalkuniroal pole tegelikult Itaaliaga mingit pistmist. Isegi oliivid olid Kreekast. Lihtsalt itaallaste kaunviljade armastus meenutas mulle, et ehkki pilt ammugi olemas, on miskipärast ununenud sellest väga mõnusast ja kergest toidust siin kirjutada. "Tiius" ilmus see retsept juba veebruaris.
Sedamoodi erinevatest ubadest-hernestest kokkumiksitud lisandeid ja salateid on näha olnud mitmel pool, Good Foodis ja Donna Hays ja internetiski erinevates blogides on nii mõnelgi korral silma jäänud. Ma lisasin hapuks marjaseks lisandiks jõhvikaid ja kohe tundus niimoodi, et India pähklid võiksid ka hästi sobida. Sobisidki! Ja ehkki praegu saame meie kasutada selle tegemiseks ainult külmutatud kaunvilju, pole hullu. Küll see suvi koos kõige värske kraamiga ka ükskord kohale jõuab!
  • Kalkun
700 g kalkuni kintsuliha
1 sidrun
peotäis tumedaid oliive
oliiviõli
soola-pipart

Lõika kalkuniliha umbes 6 x 4 cm suurusteks tükkideks, maitsesta soola ja pipraga. Määri ahjuvorm õliga. Lao kalkunitükid vormi. Viiluta sidrun ja tõsta viilud kalkunile. Nirista peale väheke oliiviõli. Küpseta 200 kraadi juures u 40 minutit. Kui lõpupoole tundub, et kalkun ja sidrun pruunistuvad liigselt, kata fooliumiga.

kalkun sidruni ja oliividega /turkey with lemon and olives
  • Salat
400 g erinevaid külmutatud kaunvilju (näiteks rohelised herned, aedoakaunad, suhkruherne kaunad, värsked põldoad)
2 sl oliiviõli
2 sl valge veini äädikat
1 purustatud või väga peeneks hakitud küüslauguküüs
40 g kuivatatud jõhvikaid
50 g India pähkleid

Keeda kaunvilju vähese soolaga maitsestatud vees u 5 minutit, mitte liiga pehmeks. Ikka tekstuuri peab tunda olema. Nõruta.
Sega  kastmeks omavahel oliiviõli ja valge veini äädikas. Lisa kaunviljadele kaste, purustatud küüslauk, jõhvikad ja eelnevalt kuival pannil kergelt röstitud india pähklid. Sega õrnalt läbi. Parim on see salat leigena või toatemperatuuril.

Ja väga hästi sobib siia toidu juurde veel lisaks kodujuust, mis maitse ja rohelised träpsud saanud petersellist.
  • Peterselli-kodujuust
400 g kodujuustu
peotäis värsket hakitud peterselli
soola

Lihtsamast lihtsam asjade käik: sega kodujuust peterselliga, maitsesta soola ja pipraga.

Neid kolme asja ei pea ju üldse tegelikult üheskoos ja samal taldrikul sööma. Kalkunit võib süüa hoopis mingi teise lisandiga ja kaunviljasalatit võib teha hoopis eraldi toiduks või mõne muu liha kõrvale. Ja sedamoodi kodujuust on jube hea lihtsalt leiva peal. Kui kalkunit pole, võib asemele võtta kana kintsuliha.

24. märts 2012

Kohupiimajäätis vahtrasiirupi ja Kreeka pähklitega

kohupiimajäätis kreeka pähklite ja vahtrasiirupiga/curd cheese ice cream with maple syrup and walnuts

Kas kohupiimast saab tõesti jäätist teha? Saab küll, ja väga hästi, selgus mõne nädala taguse katsetuse käigus. Eesti Päevalehel oli soov saada paar kerget ja kevadist retsepti, mis sobiksid ka saabuvate kevadpühade lauale. Eelmisel kevadel tegin mitmel korral rabarbri-mascarpone jäätist. Sellele maitsvale kogemusele toetudes segasin kokku ühe torutäie meie oma tavalist kohupiimapastat, koort ja piima ning maitsestasin segu vanilliga. Osa suhkrust asendasin loodusliku magustaja, vahtrasiirupiga ja krõmpsuvaks lisandiks said Kreeka pähklid. Natuke nagu jäätunud pasha, või mis:)

Igaljuhul, vaatamata munavabadusele ja jäätise kohta üsna tagasihoidlikule kalorsusele (kasutasin muuseas rasvavaba kohupiimapastat, ma pole üldse mingi rasvafoob, kaugel sellest, aga lihtsalt, et katsetada, kas õnnestub ka nii) sai jäätis väga kreemjas. Kohupiimast jäi jäätisesse õrnalt hapukat mekki ja vahtrasiirup oma pehme magususega sobis suurepäraselt.
Kreeka pähklid võib enne jäätisesse segamist kergelt kuumal kuival pannil läbi röstida ja sejärel jahutada, nii tuleb pähkli maitse rohkem esile ja nad jäävad krõmpsumad.

Kohupiimajäätis vahtrasiirupi ja Kreeka pähklitega:


kohupiimajäätis vahtrasiirupi ja kreeka pähklitega/curd cheese ice cream with maple syrup and walnuts2 dl 35%-list koort
1 dl suhkrut
400 g kohupiimapastat
1 dl piima
1 tl vanilliessentsi
1 dl vahtrasiirupit
50 g hakitud Kreeka pähkleid

Vahusta koor suhkruga pehmeks vahuks. Sega kohupiimapasta piima ja vanilliessentsiga. Lisa vahtrasiirup ja Kreeka pähklid. Sega hulka vahukoor.
Edasine sõltub köögi tehnilisest varustatusest. Mõlemat moodi, nii masinaga kui ilma,  tuleb jäätis mõnus.

Jäätisemasinaga:
Vala segu jäätisemasinasse ja valmista jäätis.Tõsta see karpi ja lase sügavkülmas lõplikult külmuda.
Jäätisemasinata:
Vala segu karpi ja pista sügavkülma. Sega iga poole-kolmveerand tunni tagant 3 korda. Seejärel lase lõplikult külmuda.

Nagu ikka kodutehtud jäätis, on seegi otse sügavkülmast võttes söömiseks liiga kõva. Nii et pool tundi enne söömist tõsta jäätis toasooja pehmenema.
Kui tahad, raputa serveerimisel soovi korral jäätisele veel hakitud Kreeka pähkleid ja nirista peale veidi vahtrasiirupit.

Ja suvi polegi enam kuigi kaugel!

15. märts 2012

Iiri lambalihahautis

irish lamb stew/iiri lambalihahautis

Patrikupäeva hakati Eestis tähistama hiljuti seoses Iiri pubide levikuga. Kuidas seda päeva õieti tähistatakse ja kes see Patrik üldse oli, ei tea siiski ilmselt paljud. Kartmatu paganluse vastu võitleja Patrik (ka Padraig või Patrick) elas 387.–461. aastani. Pärast usuõpinguid alustas ta misjonitööd ja asutas mitu pühakoda. Pühameestega on alati seotud legende, Patrik olla kihutanud Iirimaalt välja maod ja kasutanud esimesena ristikulehte kui Isa, Poja ja Püha Vaimu kolmainsuse sümbolit. Seepärast kujutataksegi teda piltidel sageli ristikheinalehe ja maoga.
Patrikupäeva paraadide ja karnevalide tava sai alguse Ameerikasse rännanud iirlastelt. Sealt jõudsid pidustused omakorda Iirimaale, kus patrikupäeval korraldatakse paraade, süüakse köögivilja-lihahautist, juuakse Guinnessi õlut, kantakse ristikut nööpaugus või mütsil ja austatakse rohelist värvi. Arvatakse, et õnn ootab neid, kes patrikupäeval kannavad veidigi rohelist rõivastes. Vana Iiri kombe kohaselt võib ristikheinavärvita inimest kogu päeva jooksul näpistada.

See on naljakas jah, aga ma nüüd tsiteerisin niimoodi kursiivis iseennast:) Tekst ajakirjast "Tiiu".
Ütlen ausalt, et  17. märts, St. Patrick's Day ehk eesti keeles patrikupäev pole mu jaoks kunagi varem mingit tähtsust omanud. Teadsin küll, et iirlastel selline püha on ja rohelise värviga on mingi värk neil sel päeval ja et juuakse palju õlut. Selle päeva tausta uurimise ja muidugi iiri lihahautise juurde viiski mind "Tiiu" igakuine rubriik, kus luubi all mõni käesoleva kuu rahvakalendri või muu maailma tähtpäev, mida ka toiduga seostada saaks.
Uurisin neid iiri hautiste retsepte ja ajalugu ja sain teada, et täitsa ok on lambaliha asemel kasutada veiseliha. Kruubid võib välja jätta, aga mina seda ei teeks, sest hautis saab neist veelgi tummisem ja noh, mulle isiklikult lihtsalt kruubid väga maitsevad ka.
Õlu on ideaalis Guinness, aga kui seda ei ole, siis stout-tüüpi õllele meie omadest kõige lähedasem on vast Saku Porter, sellega saab ka väga hea toidu.
Viimane nädal on nii ilus ja päikeseline olnud, kevad on kohe kohal. Patrikupäev koos oma legendide ja kommetega jäägu vast ikka iirlastele endile, aga see nende hautis on küll üks väärt roog. Nii et andkem pajaroogadele veel viimane võimalus. Varsti sööme juba hoopis teistsuguseid, värvilisemaid ja värskemaid toite!

Iiri lambalihahautis

500 g taist lambaliha
3 sibulat
2-3 sl toiduõli
soola
1 sl nisujahu
10 pipratera
loorberileht
300 ml õlut
500 ml veisepuljongit
8 kartulit
8 porgandit
3 sl odrakruupe
peterselli

Tükelda liha kuubikuteks. Koori sibulad ja lõika sektoriteks. Kuumuta haudepoti põhjas õli ja pruunista selles lihatükid. Maitsesta soolaga. Lisa sibul ja prae koos veel 5 minutit. Puista peale nisujahu, sega läbi. Lisa pipraterad ja loorberileht. Vala potti õlu ja 300 ml veisepuljongit. Kata kaanega ning hauta vaiksel tulel 60–90 minutit, kuni liha on peaaegu pehme. Tükelda kooritud kartulid ja porgandid. Lisa need koos pestud kruupide ja ülejäänud puljongiga hautisele. Hauta veel 45–60 minutit.
Enne söömist raputa toidule värsket hakitud peterselli.

12. märts 2012

Meeporgandid sidruni ja tüümianiga. MAFFIA!

meeporgandid/honey-glazed carrots

Nähes postkastis kirja Porgandimaffialt, ei olnud tarvis kaua mõelda, kas nende aktsioonis osaleda või mitte. Kui asi on maailma päästmises, olen alati käsi! Kasvõi maffia kaastöölisena. Kui õiget ja head asja aetakse sellise rõõmsalt positiivse sõnumiga tavapärase boikoteerimise, tigetsemise ja virisemise asemel, ei saa kõrvale jääda.

Porgandimaffia on ülemaailmne  tarbijate võrgustik, eesmärgiks toetada ettevõtteid, mis teevad sotsiaalselt kõige vastutustundlikumaid otsuseid.  Tehtud on päris suuri asju ja neist saab lähemalt lugeda Carrotmob lehel. Eesti porgandimafioosnikute tegemistel saab silma peal hoida ka Facebooki vahendusel.

Eesti esimene Porgandimaffia aktsioon toimub 16. märtsil Tallinnas, Tornimäe Mamos (Tornimäe 5, Swissoteli maja). Mamo lubab 80% Porgandimaffia tuludest investeerida valgustuse säästmisesse ning paigaldada abiruumidesse energiasäästlikud liikumissensorid. Nii ei pea tuled kõigis ruumides ja koridorides kogu aeg põlema, vaid süttivad automaatselt vaid siis, kui keegi seal kõnnib, st vaid reaalsel vajadusel. Ei mingit raiskamist. Nii et kui sel päeval valida kõigist võimalikest söögikohtadest einestamiseks justnimelt Mamo, saab maailmast veidi ilusam ja parem paik! Ja et sellele kaasa aidata, ei olegi ju tarvis teha väga palju, lihtsalt minna ja süüa:


estonian carrot maffia ad


Ja üks mõnus porganditest tehtud toit ka. See mõjub kui teraapia kõigile, kel on lasteaias või mõnes muus kohas maitsetutest lödiks keedetud porganditest saadud trauma, millest välja kujunenud raskekujuline porgandipõlgurlus. Krõmpsud porgandid magusa mee, särtsaka sidruni ja maitset täis tüümianiga teevad selliste õnnetutega imet! Ja need, kellel porgandite vastu niigi midagi pole, teeb see toit lihtsalt rõõmsaks.

porgandid/carrots

500 g porgandeid
1 küüslauguküüs
2 sl oliiviõli
1 sl võid
2 dl vett
2+2 sl vedelat mett
poole sidruni mahl ja riivitud koor
4 tüümianioksakest
meresoola+meresoolahelbeid

Puhasta ja tükelda porgandid. Küüslauguküüs viiluta võimalikult õhukeselt.
Kuumuta pannil oliiviõli ja või. Vala porganditükid ja küüslauk pannile ja prae aeg-ajalt segades umbes 7 minutit, kuni juurviljad hakkavad kuldset värvi saama.
Vala pannile vesi. Lisa mesi, sidrunimahl (koor läheb lõpus) ja tüümian. Maitsesta soolaga. Hauta porgandeid kaane all vaikselt seni, kuni nad on krõmpsküpsed. Aega kulub selleks olenevalt porganditest ja tükkide suurusest 5-7 minutit.
Nüüd võta kaas pannilt ja lase vulinal keema. Keeda seni, kuni peaaegu kogu vedelik on aurustunud. Põhja peale võiks veidi, aga tõesti väga vähe, 1-1,5 supilusikatäit kastmeks jääda.
Lisa lõpuks porganditele veel 2 supilusikatäis mett ja riivitud sidrunikoor. Sega kuumal pannil läbi, nii et kõik porgandid oleksid justkui glasuuritud. Kui kasutasid terveid tüümianivarsi, eemalda need enne söömist.
Serveerimisel raputa igale taldrikutäiele veel veidi meresoolahelbeid.
See toit on nii hea ja maitseid täis, et sobib suurepäraselt omaette söögikorraks. Klaas riislingit teeb asja ainult paremaks.

Porgandid sobivad oamette toiduks või lisandiks mõnele mahedamaitselisele lihale, näiteks kana- või seafilee kõrvale. Ka neid kahte viimast on võimalik väga maitsvateks tuunida, muide. Aga sellest mõni teine kord.
Elagu kõigi maade porgandisõbrad!

7. märts 2012

Lihtsalt lihapallid

Kunagi tundus mulle, et hakkliha on üliigav ja liiga tavaline. Kõlbab ainult selleks, et hallil argipäevaõhtul mingi kiire kõhutäide, mida järgmisel päeval enam keegi ei mäletagi, valmis visata. Asja ei teinud paremaks mu suurema söögihuvi algusega samal ajal, kusagil 2000. a. paiku eetris olnud kokasaated, mis peale tervitust televaatajatele jätkusid krapsaka proua eestvedamisel liiga sageli sõnadega: "Kõigepealt võtame paki hakkliha".

lihapallid/meatballs

Hakklihal ja hakklihal on tegelikult väga suur vahe. Kui toit on tehtud kvaliteetsest korralikust hakklihast, siis ei ole hakklihatoit millegi poolest kehvem kui mingi muu lihatoit. Loomulikult igasugused kummalised ollused, milles on lihale lisaks veel kõiksugu muud värki alates veest ja sojavalgust kuni naatriumglutamaadini välja, tuleb jätta ostmata. Selge see, et parim hakkliha sünnib oma valitud lihatükist koduses hakklihamasinas. Kõigil aga hakklihamasinat kodus pole. Oleks ju suurepärane, kui poe ja turu lihaletid laseksid su oma valitud lihatüki sealsamas läbi hakklihamasina. Äkki kusagil juba on selline võimalus? Ei tea.
Nii et ei ole hakklihal iseenesest häda midagi, asi on kvaliteedis. Ja kui palju kasutusvõimalusi! Kastmed, kotletid, vormiroad, panniroad, supid, pirukad, erinevad rahvusköögid...jne. Ja muidugi LIHAPALLID! Laste poolehoid ja respekt sinu kokanduslike oskuste osas on garanteeritud, kui kord nädalas viitsid veeretada maailma kõige tavalisemaid lihapalle.
Kui ma muidu kunagi retsepte üks-ühele ei järgi, siis vot neidsamu lihapalle teen ma näpuga järge vedades. See on muidugi jabur, et see retsept kõigi nende aastate jooksul juba pähe ei ole jäänud. Ilmselt suhtun sellise kohusetundega lihapallide valmistamisse sellepärast, et olen teinud katsetusi nii- ja naamoodi, aga alati on just NEED lihapallid need, mille kohta ei tule ühtegi kobinat! Võib-olla mängib selles oma osa ka asjaolu, et retsept ise pärineb lastelavastuse "Karlsson katuselt" (see Anu Lambiga) DVD kaanelt:). Ma ei ole seda ümber ka kirjutanud. Kergelt rasvaplekiline oranž paber on köögisahtlis oma kindlal kohal. Viimane aeg, enne kui ta päris jubedaks muutub, on retsept siia blogisse ümber kribada. Märkustena ainult niipalju, et mulle meeldib nendes pallides hakkliha, mille koostises on 70% veise- ja 30% seahakkliha. Kuidagi paras on see suhe. Ja küpsetan lihapalle alati praeahjus, mitte pannil. Esiteks kõik need pritsmed ja siis ajakulu mitu pannitäit järjest praadides ja pidev keeramine ja...ühesõnaga, ahjus on palju mugavam. Lihapallid lähevad esialgu hästi kuuma ahju, et nad hakkaks kohe küpsema, mitte vett välja ajama. 10 minuti pärast võib temperatuuri alandada, et pallid pealt kõrbemata seest korralikult läbi küpseksid.

Lihapallid

400 g hakkliha 
1 hästi peeneks hakitud sibul
1 saiakannikas (või 2 viilu röstsaia või 1 dl riivsaia)
1 muna
1 tl soola
0,5 tl pipart

Vala saiale vett nii, et sai on kaetud. Leota pehmeks.
Kuumuta hakitud sibul pannil rasvaines kergelt läbi.
Sega kõik ained, lisa leotatud sai koos vedelikuga. Sega hakklihamass hoogsalt ja korralikult ühtlaseks ja kohevaks.Vormi käte vahel väikesed lihapallid. Tõsta need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 220-kraadises ahjus 10 minutit. Sega lihapalle. Langeta ahju temperatuur 180-le ja küpseta veel 10 minutit. 
Nii lihtne see ongi.