29. juuli 2012

Salat maasikate, aprikooside ja sinihallitusjuustuga

maasikasalat

Mulle tohutult meeldib Eesti suvi ja varem on tundunud täiesti arusaamatu, kuidas raatsitakse sellisel imelisel ajal siit üldse ära minna. Veel hullem, sõidetakse puhkama kusagile soojale maale. Meil on ju kõik see olemas, mida otsitakse: soojus, meri, päike, lokkav loodus. Aga et veel paar nädalat tagasi oli see va ilmavärk siin ikka täitsa trööstitu (12 kraadi ja lausvihmad), olin täitsa rõõmus, et sõbrad orgunnisid meile keset suurt suve puhkuse kuumal Korful.  Üht meie noort reisikaaslast parafraseerides oli kõik lihtsalt fan-tas-ti-li-ne! Esimene asi, mida sa oma toast välja tulles näed, on hunnitult sinine Joonia meri, mis silmapiiril lõpeb Albaania mägedega. Mäenõlvad täis hallikaid oliivisalusid ja nooljaid küpresse. Pilvitu, merega ühte sulav sini-sinine taevas. Kõige selle taustaks tsikaadide hele kisakoor, mis tundus lõpuks juba imeliku rütmina tuiklevat terves kehas. Sa tead, et hommikuks sööd kreemist Kreeka jogurtit värskete puuviljadega ja kohaliku meega, lõunaks  horiatikit (no ok, Kreeka salatit), tzatzikit ja taramasalatat mõnusalt koreda Kreeka maaleivaga. Ning õhtuses valikus on midagi imelist meie oma grillilt (ohh, see dorada ja ohh, see lammas!). Või võtad ette hoopis 5-minutise Ameerika mägesid meenutava sõidu mööda imekitsast kiinu-käänulist mägiteed alla pisikesse Agni külla, kus otse rannal, vaid paari meetri kaugusel laisalt randa loksuvatest lainetest ootavad superhead söögikohad taverna Nikolas, ühe pere poolt peetav taverna Agni ning kuulus mereandide restoran Toula's.  Ohhjahh. Nüüd läksin hoogu, see ei olnud nii mõeldud. Korfu oma looduse, inimeste ning söökide-veinidega väärib eraldi postitust, nii et siin see heietus nüüd lõpeb.
Tegelikult tahtsin hoopis rääkida, et mu kõige suurem mure eemal viibides oli aed. Et ikka kõik kasvab rohtu ja vihm peksab lilled maha või hoopis äkki ei saja üldse ja kõik kuivab. Et linnud söövad maasikad ära või mädanevad nad lihtsalt. Et marjad pudenevad põõsastelt. Et ürdid lähevad liig vara õitsema. Ühesõnaga, muretseja nagu ma olen, palusin vähemalt maasikate eest, st nende ärasöömise eest hoolitseda naabrilastel. 
Tagasi tulles oli kõik enam-vähem nii nagu minnes. Olin ära ju vaid nädala, no ma ei tea kohe, misasja ma muretsesin nii kangesti. Mustsõstrad ja tikrid on täitsa valmis. Ürdid ja salatid lokkavad peenrakastis nii mis hirmus. Roosid, liiliad ja kõik muud lilled on oma ilu tipul. Nii mõnus oli tagasi tulla oma armsasse suvisesse aeda. Ja vau mis ilmad, ei mingit aklimatiseerumiseprobleemi. Täna on näiteks meil siin põhjarannikul sama kuum kui nädal tagasi Korful. Meri, kurjam, on ainult külm. Aga karastav:).

Ehkki ma arvasin, et maasikaaeg on tagasi tulles läbi, ei ole see sugugi nii. Peenral on veel küllalt marju. Need on küll pisemad kui esimesed, aga palju magusamad. Nii head! Kõiki me niisama ei jõua ära süüa, moosi neist ei keeda ma enam ammugi ning külmutatud toormoosi varude eest hoolitseb mu tubli ja hoolas ämm. Nii et maasikaid salatisse poetades ei tunne ma mingeid süümekaid.
Maasikas ja sinihallitusjuust on teada-tuntud sõbrad ja kui neile lisada veel mahlaseid virsikuid või aprikoose, saab just sellisteks kuumadeks päevadeks, nagu täna, sobiva lihtsa ja maitsva salati. Mu salati retsept ilmus küll juba ka juulikuises "Tiius", aga et oleme ise nüüd seda veel nii mõnelgi korral teinud, meenus, et blogis ju polegi veel retsepti. Nii et

tarvis läheb:

80 g (suur punt) lehtsalatit, spinatit, rukolat vm rohelisi salatilehti
300 g maasikaid
250 g aprikoose või virsikuid
150 g sinihallitusjuustu
musta pipart

Kaste:
3 sl oliiviõli
1 sl valge veini äädikat
1 sl mett
noaotsaga soola

Jaota salatilehed taldrikutele. Salatilehtede peale säti tükeldatud maasikad, aprikoosid ja sinihallitusjuust. Salatikastmeks sega kõik ained omavahel korralikult läbi. Nirista kaste salatile. Jahvata veskist peale veidi värsket musta pipart.

oma aia maasikad/strawberries from my garden

15. juuli 2012

Kihiline beseekook kohupiimakreemi ja suvemarjadega

kihiline beseekook kohupiimakreemi ja suvemarjadega/meringue, curd cheese cream and summer berries in layered cake

Tegelikult oli plaan teha Pavlova kooki. Aga mikser otsustas olulisel hetkel hakata jonnima ja keeldus munavalgeid korralikult kõvaks vahuks vahustamast. Noh, teate ju küll, et kui kausi tagurpidi pähe paned, siis... Igaljuhul, kõik mis siis juhtuda ei tohiks, oleks sedasama munavalgevahukaussi pea kohal kummuli keerates juhtunud. Süvendiga koogipõhjaks seda õnnetut beseed vormida ei andnud. Ja nii tegingi hoopis kaks beseeketast ja küpsetasin need ahjus kaheks koogipõhjaks. Väga hästi õnnestus kõik! Ausalt öeldes, sellist kihilist beseekooki on isegi lihtsam lõigata ja serveerida kui tavalist Pavlovat, mis kipub taldrikul vormituks vajuma. Aga maitse on täpselt sama mis Pavloval. Eriti hea kusjuures oli järgmisel hommikul külmkapis seisnud koogilõik (tüüpiliste eestlaste kombe kohaselt saab ju kõigil just siis, kui viimane tükk taldrikul, isu järsku otsa), mis oli seistes veidi kokku vajunud. Besee oli kreemi küll sisse imanud, aga siiski moodustas veel mõnusa rabeda kihi.
Loomulikult ei pea ma nüüd selle õnneliku õnnetuse pärast ennast kihilise beseekoogi leiutajaks:) Seda on ju tehtud ikka, siin blogiski on juba varasemast üks: külmutatud vaarika-beseetort. Aga varem olen põhjad teinud ilma Pavlova juurde kuuluvate veiniäädika ja tärkliseta. Aga need tegid besee tegelikult hästi mõnusaks, tihkemaks ja mitte nii "õhku täis".
Igaljuhul, selle pika targutuse lõpuks ütlen lihtsalt, et kui tahate midagi kerget, õhulist, suvist ja samas tänu kohupiimakreemile ja värsketele suvemarjadele kodust, proovige kook ära. Mina igaljuhul olen vaimustuses ja juba korduski tehtud.

Beseepõhjad:

2 munavalget
näpuotsaga soola
100 g suhkrut
1 tl vanilliekstrakti või -pastat
0,5 tl valge veini äädikat
0,5 tl maisitärklist

Kreem:

200 ml 35%-list koort
200 g kohupiima (mul oli Tere 5%-line)
1-2 sl suhkrut

Lisaks marju: vaarikaid, põldmarju, mustikaid, punaseid ja musti sõstraid, metsmaasikaid. Kõiki koos või neid, mis käepärast.

Põhjade jaoks vahusta munavalgeid näpuotsatäie soolaga, kuni saad pehme lumivalge vahu. Lisa 1/3 suhkrust ja jätka vahustamist. Iga paari-kolme minuti tagant lisa veel kolmandiku kaupa suhkrut. Vahusta munavalgeid niikaua, kuni vaht on kõva ja läikiv. (Jah, ma kirjutasin enne, et päris kõva see vaht mul polnud, aga see tõik kuulub lihtsalt selle koogikese sünniloo juurde ja tegelikult võiks munavalgevaht ikka korralik ja tugev olla, siis on besee õnnestumine garanteeritud.)
Joonista küpsetuspaberile kaks u 20 cm diameetriga ringi ja jaota nendele munavalgevaht. Kuumuta ahi 130 kraadini. Kui oled besee ahju tõstnud, langeta kohe kuumus 110-le. Küpseta 1 tund. Keera ahi kinni ja lase beseedel kinnise ukse taga olla veel pool tundi. Ava ahju uks ja lase beseedel ahjus täielikult jahtuda. Korralikult jahtunud ja kuivanud beseepõhjad libisevad ise küpsetuspaberilt maha.

Kreemiks vahusta koor 1 sl suhkruga tugevapoolseks vahuks. Sega kohupiimaga. Maitse ja kui tundub, et võiks magusam olla, lisa veel suhkrut. Arvestada võiks, et besee on hästi magus, seega kreemi suhkrukogus võib vabalt jääda tagasihoidlikuks.

Lao kook kokku: kõige alla üks beseepõhi, sellele pool kreemikogusest. Siis teine beseepõhi ja ülejäänud kreem. Kõige peale lao marjad.

kihiline beseekook kohupiimakreemi ja suvemarjadega/meringue, curd cheese cream and summer berries in layered cake

14. juuli 2012

Saskia üle küla jäätisekokteil

jäätisekokteil/milkshake

Ehkki värske tooraine, toidutegemise ja söömise seisukohast on suvi toidusõbra paradiis, ilmutavad blogipostitused, vähemalt ses blogis, end suviti alati palju harvemini kui muul ajal. Värske kartul, kukeseened, kurgid, tomatid. Räimed. Ürdid, ürdid, ürdid. Maasikad ja kõik muud marjad, mis riburada valmimas. Kõike on nii palju, kõik on nii hea, aga kirjutada pole sellest kõigest õieti midagi, sest ilmselt sööme me kõik suveti üsna sarnaselt ja üllatusi on raske pakkuda. Kõik see värske, mis praegu lauda ehib, ei taha ju mingit erilist mängimist ega vusserdamist: värske saak põllult, metsast või merest, lisaks kild võid, sorts hapukoort, head õli ja veidi soola on kõik, mida vaja ühe õhkamapaneva söömaaja korraldamiseks. 
Vahelduseks saigi nüüd nii, et selle postituse taga on hoopis minu 10-aastane tütar Saskia. On olnud suur rõõm jälgida, kuidas kasvav huvi toidutegemise vastu paneb teda ikka ja jälle piiluma külmkappi ja köögiriiulitele ning uurima, mida ja kuidas seal leiduvast teha saaks. Sellesuvised hitid on jäätisekokteilid. Maasikate ja banaanidega vaniljejäätisest tehtud kokteil on ülimõnus! Sellega on kostitatud peret ja sõpru, kuuldused heast kokteilimeistrist on levinud kaugemalegi. Sellest ka postituse pealkiri:) Sassu paneb banaane ka sisse, siis pole suhkrut vajagi. Viimati, kui kange kokteiliisu jälle peale tuli ja me oma pisikesse külapoodi banaane ostma läksime, lebas letil kaks viimast, väga pruunikoorelist ja väga õnnetut banaani. Poemüüja arvas, et igasuguse kaubandusliku välimuse puudumise tõttu annab ta need meile niisama. Pruunitäpilise koore alt tulid välja igati vinks-vonks supermagusad banaanid. Vot selliseid üliküpseid peakski kasutama.

Saskia making her famous milkshake:)

Retsepti kogused on umbkaudsed ja neid võib kohandada vastavalt sellele, kui maasikast, banaanist või paksu/vedelat kokteili soovitakse. Viimase kokteiliteo kogused mõõtsin ma siiski ära, et ikka retsept nagu kord ja kohus kirja pandud saaks.

pojeng Sarah Bernhardt/peony

Saskia maasika-banaani jäätisekokteil
jagub kolmele-neljale



200 g maasikaid
2 väga küpset banaani
250 ml piima
250 g vanilje-koorejäätist


Tükelda maasikad ja banaanid väiksemaks. Tõsta kõik koostisained blenderisse ja keeruta kokteiliks. Kui blenderit pole, saab edukalt toimetada ka saumikseriga.


jäätisekokteil/milkshake

Saskia