30. detsember 2013

Pidulik ahjupotis küpsetatud part

part3

Ilmselt on väga paljudel jõulujärgselt sealihast ja padueestlaslikust toidust isu enam kui täis ja homsel vana-aastaõhtul süüakse hoopis linnuliha või kala. See part sobib sellisel puhul suurepäraselt. Boonusena valmib ta peaaegu ise veidi üle 3 tunni ahjus küpsedes ja kinnises potis valmides ei ole terve maja küpsetuslõhnu täis. Lisaks on tal tavapärasest veidi eksootilisem, hiinapärane maitse, mis tuleb kasutatud maitseainetest ja lisanditest. 

part5Pidulik part

1 part (2,2-2,5 kg)
2 tl soola
2 tl musta pipart
1+1 apelsini
5 cm jupp ingverit
5+3 küüslauguküünt
2 sl sojakastet
2 sl mett
2 tl Hiina viievürtsisegu
2 tähtaniisi
serveerimiseks rohelist sibulat, basmati riisi, rohelisi köögivilju (brokkoli või oad vm)
Lõika pardi tagaosast avause kõrvalt ära suuremad rasvapadjad. Nopi ära suled, kui neid on.
Maitsesta part seest ja väljast soola ja pipraga.
Kui pole tegu vahatamata apelsinidega, nühi nad kuuma vee ja köögisvammiga hästi hoolikalt puhtaks. Tükelda apelsinid koos koorega.
Koori ingver ja küüslauk. Ingver lõika õhukesteks ketasteks, küüslauguküüned vajuta noaga katki.
Topi ühe apelsini tükid, ingver ja küüslauk pardi kõhtu.
Sega omavahel sojakakaste, mesi ja Hiina viievürtsisegu.
Määri part pealt seguga kokku.
Aseta lind selili ahjupotti, laota ta ümber teise apelsini tükid ja veel 3 noaga laiaks vajutatud ja seejärel suurteks tükkideks hakitud küüslauguküünt. Lisa ka tähtaniisid.
Küpseta parti ahjupotis kaane all kõigepealt 200 kraadi juures 30 minutit, et vungi sisse saaks. Siis rahulikult 120 kraadi juures 3 tundi. Tõsta pott ahjust, ahi keera kuumenema 230 kraadi peale.
Vala potist ettevaatlikult välja sinna valgunud rasv. Part ja lisandid las jäävad ikka potti. Kui ahi on 230 kraadi, tõsta pott ilma kaaneta ahju ja lase linnul pruunistuda 15 minutit.
Puista pardile rohelist sibulat. Juurde sobib pakkuda keedetud või aurutatud basmati riisi ja rohelisi keedetud või aurutatud köögivilju, näiteks rohelisi aedube või brokkolit.

Ahju läks selline potitäis:

part1

Valmis!

part2

part4

Küpsetasin pardi oma uues lemmik-ahjupotis, klassikalises Le Creuset malmnõus. Selles sai tehtud ka väga maitsev heinalammas. Tuletan meelde, et veel täna ja homme on veel võimalik Home Decori e-poest kõiki malmnõusid osta 30% soodustusega! Arvestades nende küllaltki kõrget, aga igati õigustatud (need malmpotid teenivad köögis mitut põlvkonda) tavahinda, on see väga hea pakkumine.  Soodustuse saamiseks täishinnast tuleb sisestada e-poodi voucherikood „lecreuset“. Koodi saab sisestada, kui vajutada „Ostukorv“, (mitte otse „Maksma“). Kogu Home Decoris müüdava Le Creuset’ malmnõude valiku leiad siit.

Postitus valmis koostöös Home Decoriga.

29. detsember 2013

Heeringas kahel moel

herring

Ehkki mulle üldse meeldi teha ja ma ei tee ka mingeid kokkuvõtvaid tagasivaateid möödunud aastale ega anda uusaastalubadusi (ehkki seda ühte, traditsioonilist, et hakkan lõpuks trennis käima, ei ole ma seekordki unustanud), tahaks välja tuua  eelmisest aastast ühe highlight'i. Meie perre lisandus juulikuus uus neljajalgne liige, Minni. Toidublogisse puutub see nii palju, et alates sellest ajast on peaaegu kõigi toidupildistamiskordade fotode hulgas mitu sellist, millel väike hall aksessuaar. Nii kui töötegemiseks läheb, on tema klõpsti kohal "aitamas". Selliseid pilte on nii palju, et Minni suhtes oleks ebaõiglane üht sellist aasta lõpul siia mitte üles riputada. Heeringaretseptid ilmusid tegelikult juba detsembri Pereköögis, aga sealsete retseptide juurde läks kassita foto (et sellist teha, pidin ta lihtsalt korraks teise tuppa kinni panema, kust ta peagi valjuhäälse kaeblemise peale vabastada tuli), sest loomade toidulaual käimisse võidakse suhtuda mitutmoodi. Ehkki, kui päris aus olla, pole siin tegelikult üldse tegu lauaga, see on valgeks värvitud vineerplaat, mis on põrandal, sest seal on parem pealt pildistada:) Tegelikult sobib Minni siia pildile igati hästi, sest kala ja kass kuuluvad ju kokku, vaatamata sellele, et enamik (linna)kasse ei oska kala isegi unes näha.

Toidust ka. Soomes ja Rootsis on purkipistetud ise maitsestatud heeringas pidulaua lahutamatu osa. Siin kaks erinevat maitsestamisviisi ja soovitan kindlasti järele proovida mõlemad. Esimene on marineeritud, magus-hapu heeringas ja teine mahedas sinepikastmes. Mõlemad väga-väga mõnusad ja valmistamine on nii lihtne, et imelik kohe, kuidas nii väikese vaevaga saab lauale midagi sedavõrd head. Heeringasõpradele maitsevad sedamoodi purkipistetud kalad niikuinii, aga ka varasemad heeringapõlgurid võivad seda hakata nägema täiesti uue pilguga. Söö ise või tõsta purki ja vii külakostiks. Sobib suurepäraselt uusaastalauale. Heeringaks tuleks kindlasti võtta maitsestamata ja marineerimata kala, lihtsalt soolaheeringas (näiteks pakis müüdav Vici Traditsiooniline).


Marineeritud heeringas punase sibulaga
240 g soolaheeringa fileed
Marinaad:
2 dl vett
1 sl äädikat
0,5 dl suhkrut
1 loorberileht
10 musta pipra tera
2 punast sibulat
0,5 dl hakitud murulauku
0,5 dl hakitud tilli
Vala potti vesi, äädikas, suhkur, loorberileht, ja pipraterad. Lase korraks keema, jahuta. Lisa jahtunud marinaadile murulauk ja till. Lõika sibulad pooleks, poolikud omakorda õhukesteks poolrõngasteks. Viiluta heeringafileed. Lao vaheldumisi sibulaga purki. Vala peale marinaad. Kaaneta ja lase ööpäev maitsestuda. 
Heeringas sinepikastmes
240 g soolaheeringa fileed
2 dl hapukoort
3 sl sinepit
0,5 dl hakitud tilli
Viiluta heeringafilee. Sega omavahel hapukoor, sinep ja till. Sega heeringatükkidega. Lase külmkapis ööpäev maitsestuda.

20. detsember 2013

Valged piparkoogid

valged piparkoogid, white gingerbread

Tundub, et kõik põrnade ja kohvipaksu ja mille iganes pealt suvel tehtud ennustused, et jõulud tulevad mustad, on tõeks saamas. Ei saa öelda, et mind üldse mingi lume- ja külmaigatsus vaevaks, aga valgusest on küll puudus ja selles osas oleks lumi täitsa teretulnud. Teeks natukenegi heledamaks olemise ja vaated.  
Aga tegelikult tühja sest lumest või tema puudumisest, ega jõulud sellepärast olemata jää. Paljudel on kindlasti esimesed piparkoogilaarid juba tehtud ja söödud. Kui sa ei ole veel valgeid piparkooke proovinud teha, soovitan kindlasti vahelduseks selle natuke teistmoodi piparkoogiküpsetamise ette võtta. Sest kes ütles, et piparkoogid peavad ainult tumedad olema? Alati ühtemoodi on ju igav. See mu retsept ilmus eelmiste jõulude "Pereköögis" ja on kuulda olnud, et kes eelmisel aastal küpsetas, teeb seekord taas! Valgete piparkookide puhul on siirupi ja suhkru kuumutamise protseduur ära jäetud ja piparkoogid ongi vahelduseks hoopistükkis mitte nüüd päris lumivalged, aga ikkagi heledad. Ja täitsa piparkoogi maitsega.

valged piparkoogid, white gingerbread

Valged piparkoogidu 50 tk 
250 g võid
250 g suhkrut
2 muna
500 g nisujahu
0,5 tl soodat
noaotsaga soola
2 tl piparkoogimaitseainet
Glasuur:
1 munavalge
u 200 g tuhksuhkrut
1 tl sidrunimahla
Lisaks soovikohaseid kaunistusi 
Hõõru pehme või ja suhkur vahule. Lisa ükshaaval munad. Sega omavahel jahu, sooda ja sool. Sõtku ühtlaseks tainaks. Hoia tainast vähemalt tund aega enne küpsetamist külmkapis. Tõsta umbes 20 minutit enne küpsetamist külmast, et tainas pehmeneks veidi. Rulli jahusel laual paari millimeetri paksuseks. Lõika vormiga tainast küpsised. Tõsta need pannilabida abil küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 180-200 kraadi juures 8-10 minutit.
Glasuuriks löö munavalge vispliga kergelt lahti. Lisa segades tuhksuhkrut, kuni glasuur on sobiva paksusega ja läikiv. Soovi korral maitsesta glasuur sidrunimahlaga.
Ehi jahtunud küpsised glasuuri ja soovikohaste kaunistustega.

valged piparkoogid, white gingerbread

17. detsember 2013

Pistaatsiapähklite ja kuivatatud jõhvikatega küpsised (khm-khm,rasvata)


pistaatsia-jõhvika küpsised

See ei olnud nüüd ausõna spetsiaalselt nii mõeldud, et teen dieetküpsiseid. Lihtsalt ongi selline retsept, kus pole tarvis rasvainet! Idee on pärit rootslaste ajakirjast "Jul mat & bak", tegin omad muudatused ja no tõepoolest:  need kardemoni ja apelsinikoorega maitsestatud, pistaatsiatest ja jõhvikatest pungil küpsised küpsevad krõbedaks ja maitsevad imehästi ka ilma lisatud rasvaineta. Selline küpsetamisviis, kus kõigepealt küpsetatakse "kook", mis siis lõigatakse viiludeks, mida omakorda küpsetatakse uuesti, sarnaneb ju väga itaallaste biscottide ehk cantuccinide valmistamisele. Päris biscottideks ma neid siin aga ei nimetaks, olgu nad lihtsalt küpsised. Väga mõnusad ja maitsvad jõuluküpsised.

Pistaatsiapähklite ja kuivatatud jõhvikatega küpsised 
3 munavalget
noaotsaga soola
1 dl suhkrut
1 tl jahvatatud kardemoni
poole apelsini riivitud koor
2 dl nisujahu
75 g pistaatsiapähkleid (koortega kaal)
75 g kuivatatud jõhvikaid
Koori pistaatsiapähklid. 
Vahusta munavalged soolaga pehmeks vahuks. Vahusta edasi, kolmes jaos suhkrut lisades, kuni saad koheva valge vahu.
Puista munavalgevahule kardemon, riivitud apelsinikoor, jahu, pähklid ja jõhvikad.
Sega õrnalt läbi.
Vooderda keeksivorm* küpsetuspaberiga. Tõsta tainas vormi, ta jääb üsna madal, nii 3-4 cm kõrgune. Silenda pealt tasaseks.
Küpseta 175 kraadises ahjus pool tundi. Tõsta välja, lase jahtuda ja taheneda tund-paar või kasvõi üleöö.
Lõika 3-5 mm paksusteks viiludeks, mida õhemalt õnnestub lõigata, seda maitsvam saab. Laota küpsised küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, küpseta 175 kraadi juures 10 minutit. 

Teist korda ahju minemas:

pistaatsia-jõhvika küpsised

Ahjust väljas:


pistaatsia-jõhvika küpsised

Vabalt võib küpised teha ka vaid pistaatsiapähklitega (vaid pistaatsiapähklitega versioon ilmus ka detsembri "Pereköögis"). Võta pähkleid sel juhul 100 g 75 asemel. 

pistaatsia-jõhvika küpsised
Küpsiste taustal on näha üht moosipurki. Kui ta niimoodi pildi juba peale kippus, olgu siis retsept ka antud. Pealegi sobib see moos suurepäraselt nendesamade küpsistega. Või hoopis saia peale või juustu seltsi. Võid seda vabalt pakkuda ka sea- või linnuprae kõrvale. Kaunisse paelaga kaunistatud purki pandult on moosi igati sobiv külakostiks või jõulukingituseks viia. Kogustest tuleb välja pool liitrit.

Kaneeliga jõhvikamoos kuivatatud aprikoosidega 

4 dl (külmutatud) jõhvikaid
1 kaneelipulk
2 dl punast veini
10 kuivatatud aprikoosi, väiksemaks hakitult
3 dl moosisuhkrut

Tõsta kõik ained potti ja keeda madalal kuumusel kaaneta 15 minutit.  Vajadusel riisu vaht. Tõsta moos purki(desse). Hoia külmkapis.

*Kasutan nende küpsiste tegemiseks standardsest veidi lühemat keeksivormi. Tavapärase 30 cm asemel on selle pikkus 25 cm. Kui sul on selline olemas, siis on super, tainakogus on just sobiv. Kui kasutad tavalise pikkusega keeksivormi, siis peaksid u 5 cm ulatuses lõpust toppima sisse küpsetuspaberit või fooliumit, nii et sellest moodustuks sein, mille vastu tainas ulatub.

14. detsember 2013

Jõuluhõnguline tarte tatin: piparkoogitaina, apelsini ja pohladega

Ma ei ole olnud väga suur koogisõber (ei ole olnud jah, aga tuleb tunnistada, et asjad on hakanud paremuse suunas liikuma), aga tarte tatin on see kook, mida ma võin süüa alati . Palju. Pool kooki korraga. Õhuke krõbe põhi, mahlane ja hapukas kate ja muidugi see veniv, kleepjas, magus-magus karamell....Sügisel õuntega pahupidi kook, kevadel rabarbriga, suvel tomatiga - kõiki neid on korduvalt tehtud ja nauditud. 
Aga jõuluks? Kas on mingi kombo, millega võiks tarte tatini ka jõuluajal proovida? ON! Seesama siin. Ütlen kohe ära, et tegu ei ole padumagusa koogiga, sest pohlad ja apelsinid teadupärast on ju loomu poolest hapud. Aga see ongi asja võlu: hapukas-mõrkjas kate koos talle vastanduva magusa karamelliga, põhjaks vürtsikas piparkoogitainas - nii palju maitseid, nii tugev kooslus. Väga jõul.

tatin3


Jõuluhõnguline tarte tatin

250 g piparkoogitainast
1 dl suhkrut
50 g võid
1 väiksem apelsin
0,5 dl pohli (külmutatuid pole vaja sulatada)

Karamelli valmistamine ei ole keeruline, aga nõuab tähelepanu ja kannatlikkust. Vala suhkur ühtlase kihina vormi (või panni*) põhjale. Tõsta pliidile ja lülita sisse kuumus. Mitte päris maksimum, aga küllalt kõrge. Nüüd hakkab suhkur sulama. Kõige tähtsam on MITTE SEGADA, segades läheb suhkur tükki. Võid vormi käepidemetest hoides ja edasi-tagasi loksutades aeg-ajalt veidi suhkrut liigutada, et sulamist ühtlustada ja kiirendada. Kui suhkur on tumeda merevaigu värvi ja hakkab  kergelt mullitama, tõsta vorm pliidilt. Lisa või suuremate tükkidena ja sega ühtlaseks. Jah, nüüd võib lõpuks segada.
Viiluta apelsin õhukeselt. Säti apelsiniviilud karamellile nii, et nad oleksid võimalikult tihedalt üksteise kõrval, servad võivad üksteise peal olla. Äärtesse puista pohlad, need vajuvad enne küpsedes ja pärast pahupidi pöörates ilusti koogi külgedele. Enne taina pealepanemist peaks asi välja nägema umbes selline:

tatin1

Rulli  piparkoogitainas 3-5 mm paksuseks kettaks.  Lõika tainas vormist õige pisut, nii sentimeetri jagu suuremaks kettaks ja tõsta apelsinidele-pohladele. Suru ääred sissepoole. 

Küpseta kooki 180 kraadises ahjus 35 minutit. Küpsemise ajal võib karamell taina äärte vahelt veidi välja mullitada, see on täiesti ok. Ahi väljastab midagi sellist nagu järgneval fotol. Väljanägemine pole just vaimustav, eksole, aga ärgem unustagem, et kook on hetkel veel täiesti valepidi.

tatin2

Peale ahjust väljatõstmist lase koogil vormis 10 minutit seista ja taheneda. Tõsta serveerimistaldrik vormi peale. Pööra kogu kupatus kiire liigutusega pahupidi. Eemalda pealt vorm. Kook on valmis! 

tatin4

Kõige maitsvam on see tarte soojalt koos vanillijäätisega (mida mul pildistamise ajal ei olnud nagu juuresolevatelt piltidelt näha. Läksin küll poodi tooma, aga siis oli juba liiga pime pildistamiseks ja nii ongi pildid ilma jäätiseta, mis tegelikult on selle koogi juures üsnagi must). 
Kook on hea ka veel järgmisel päeval. Siis ei ole muidugi enam põhi nii krõbe kui kohe küpsetamisjärgselt, aga maitse on endiselt super.

tatin5
tatin6

*Kui spetsiaalset tarte tatin'i vormi ei ole, saab kenast hakkama ka panniga,  mis kannatab nii pliidil küpsetamist kui ahjukuumust. Selle retsepti kogused on  sobivad 21cm läbimõõduga vormile või samasuurele pannile.

10. detsember 2013

Heinalammas


valmis

Endiselt on käimas loosimine, kus võimalik võita endale tuttuus kokaraamat "Maitsev". Loosis osalemiseks vaata eelmist postitust või klikka siia

Nüüd aga ühest erilisest söögivalmistamismeetodist: heintes liha küpsetamine! Heina kasutamises söögi valmistamise juures ei ole muidugi midagi uut, vastupidi. Vanas Euroopas (Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa) on seda tehtud juba ammustest aegadest.  Spetsiaalset heintega täidetud kasti kasutati lausa iseseisva ahjuna. Seda asjandust võib pidada tänapäevase slow-cookeri eelkäijaks. Pott toiduga aeti pliidil kuumaks. Siis tõsteti pott heintega vooderdatud kasti. Hein kehva soojusjuhina toimis nagu termoskiht,  ei lasknud potil maha jahtuda ning toit küpses ilma igasuguse energiakuluta ise valmis.  Aega läks, aga kokkuhoid missugune! Allolev pilt on pärit raamatust "Cookbook for the Hay Box with a Commentary and Tips for Healthy Living", Ida Schuppli and Betty Hinterer, Vienna, Leipzig: Deuticke, 1914 (foto pihta pandud European Architectural History Network ajakirjast). Sedamoodi küpsetades mingit heinamaitset lihale ilmselt juurde ei jää, sest ta on ju kinnises potis. 


Viktoriaanliku Inglismaa köökides võeti aga valmis praad ahjust, tõsteti liha kasti, mis oli täidetud heinaga ning transporditi niimoodi jahilõunatele ja peentele piknikele, kus siis seda kuumalt süüa sai. Lisaks praktilisele poolele (toit püsis soe) sai ta juurde ka mõnusa maalähedase heinanüansi. 

Heinakastist ma oma köögis puudust ei tunne, päris heinte sees liha küpsetamine on aga juba ammugi olnud plaanis ära proovida. Juba siis, kui Juta kana heinakuhjas tegi ja Kristel Tigus hanega hullas. Tegudeni jõudsin alles nüüd, nuputades, millise toiduga võiks sisse õnnistada oma tuttuue, elu esimese LE CREUSET malmpoti.
Klassikalise, kvaliteetse ja vast kõigi toidutegijate unelmate poti pakkus mulle köögikatsetusteks Home Decor, kellega mul on hea meel juba pikemat aega koostööd teha. Nagu ilmselt olete jõudnud märgata:). Le Creuset'st ja suurepärasest võimalusest ühtesid maailma hinnatumaid malmnõusid endale praegu soodushinnaga soetada kirjutan postituse lõpuosas. 
Kõigepealt lammas. Tegelikult oli ta mul täitsa talleohtu, kintsutükk kaalus suts enam kui kilo. Panen retsepti sellesama väikese kintsukesega siia kirja, kui sul on suurem kints, suurenda maitseainete koguseid ja pikenda küpsetamisaega. Kasutada võib ka muid lambatükke, näiteks praadi (nn. tagatükk). Peaasi, et tükk või tükid ilusti koos heinaga potti ära mahuvad. 
Igaljuhul täitis lamba heintes küpsetamise tulemus kõiki mu ootusi, rohkemgi veel. Liha sai tõeliselt pehme ja mahlane, õrnalt rohu maitsega, imekerge suitsunüansiga. Superhea. Ennetades küsimusi heina kohta: puhast söögitegemiseks sobilikku heina saab lemmikloomade kauplustest. 
Retsepti osas, mis asub siin, toetusin Hugh Fearnley-Whittingstallile. Ka tema The River Cottage Cookbook'is on see olemas. 

Heinalammas

1 lamba(talle) kints, 1-1,3 kg
125 g külma võid
4-5 küüslauguküünt
2 tl soola
musta pipart
1 tl kuivatatud rosmariini

Puhasta kints liigsest rasvast. Tõsta külma või tükid, küüslauguküüned, sool, pipar ja rosmariin purustajasse ja surista ühtlaseks.Maitsesegu võib teha ka käsitsi: sega pehme või purustatud küüslauguküünte, soola, pipra ja rosmariiniga.

määre

määre_valmis

Mätsi või lihale. Loputa paar suurt peotäit heina vee all. Mitte pesemiseks, vaid et ta oleks niiske. Raputa veidi kuivemaks ja laota poti põhja. Tõsta lihatükk heintele nagu pessa:

ahju minek

Laota ka liha peale ja külgedele peotäis niisket heina. Kata ahjupott hoolikalt kaanega, nii et ükski heinakõrs välja piiluma ei jääks. Jälgi ka, et kaas oleks tihedalt peal, et õhk sisse ei pääseks, muidu võib hein süttida. Küpseta ahjus 210 kraadi juures 1 tund ja 40 minutit kuni 2 tundi, oleneb lihatüki suurusest ja õrnusest. Ahjust võttes lase enne lahtilõikamist lihal kaanetatud potis u 20 minutit seista. Tõsta liha lõikelauale ja pühi hein pealt ära.

ahjus


valmis2


Serveerimiseks lõika kondi ümbert liha viiludeks. Juurde sobib hästi köömnetega maitsestatud hautatud magushapu värske kapsas, ahjuplaadil küpsetatud kartulid ning punasest veinist ja veisepuljongist keedetud kaste.

vaagnal

Roheline malmpott, milles lammas heintes pehmeks ja maitsvaks küpses, on kuulus ja kultuslik Le Creuset. Emailitud malmnõusid toodab Le Creuset juba 1925. aastast ja siiamaani valmistatakse neid sealsamas, kus kunagi alustati: Põhja-Prantsusmaa linnakeses Fresnoy-Le-Grand. Paljudele seostuvad malmist ahjunõud kindlasti oranžika tooniga. Selle emaili värvi malmist ahjunõude puhul võttis esimesena kasutusele just Le Creuset, kelle esimesed nõud olid just seda tooni: Flame. Värv on inspireeritud tulikuuma sulamalmi hõõguvast toonist. Nüüdseks valmistab Le Creuset malmnõusid kõikvõimalikes erinevates toonides emailitult, aga ka vana hea Flame-toon on klassikasõprade rõõmuks alles, olgugi et seda on kopeerinud ka mitmed teised tootjad. Le Creuset’ teevad hinnaliseks ja ainulaadseks tema klassikustaatus, aegumatu disain ja ülim kvaliteet. Iga pott käib läbi 15 erineva meistri käte! Puhtale käsitööle antakse eluaegne garantii, mis tähendab, et ilmselt teeb kunagi sellessamas Le Creuset potis süüa ka keegi minu lastest ja loodetavasti kunagi ka nende lapsed...

Ja nüüd lubatud hea uudis: kuni 31. detsembrini saab Home Decori e-poest kõiki Le Creuset’ malmnõusid osta 30% soodustusega! Arvestades nende küllaltki kõrget, aga igati õigustatud tavahinda, on see väga hea pakkumine. Nii et kel veel jõuluvanale kiri kirjutamata või lihtsalt soov oma köögiarsenali aegumatu klassikaga täiendada, siis just nüüd on selleks õige hetk. Soodustuse saamiseks täishinnast tuleb sisestada e-poodi voucherikood „lecreuset“. Koodi saab sisestada, kui vajutada „Ostukorv“, (mitte otse „Maksma“). Kogu Home Decoris müüdava Le Creuset’ malmnõude valiku leiad siit.  

valmis1

Postitus valmis koostöös Home Decoriga.

7. detsember 2013

Kokaraamat...Kokaraamat? Kokaraamat! Siin ta lõpuks on: "MAITSEV". Raamatuloos!

MAITSEV. Mari-Liis Ilover

"Olen alati tahtnud kirjutada raamatut. Et esimeseks saab kokaraamat, poleks osanud naiivseid luuleridasid riimidesse sättiv heledate patsidega tirts ega tirtsust sirgunud maailmavalulisi tekstijuppe sahtlisse kribav köögikauge hilisteismeline ette näha ka oma kõige fantaasiarikkamates mõttelendudes. Aga siin see on!"(Jupike "Maitsva" eessõnast").

Jah, siin ta siis nüüd on. Minu esimene kokaraamat. Kõvad kaaned, 288 lehekülge, 122 retsepti. Suur, mahukas ja raske.
Üsna mitu korda on mult küsitud, et kui kaua ma seda raamatut tegin. Sellele ei saa ühest vastust anda. Kirjastuse poolt tuli ettepanek blogi parimad retseptid kaante vahele panna selle aasta veebruaris. Nii et viimased 10 kuud (eriti intensiivselt suvel, sest käsikiri tuli ära anda septembris) olengi valinud, läbi kokanud, söönud, pildistanud ja viimistlenud toite, mida "Maitsev" sisaldab. 
Teisalt, nagu raamatu alapealkiri ütleb, on tegu toidublogi "Siit nurgast ja sealt nurgast" parimate paladega. Blogi esimene postitus (hapuoblikasupp, mille retsept veidi kohendatult ja loomulikult ümberpildistatult raamatus olemas on) sai tehtud 4 ja pool aastat tagasi. Seega võib täiesti vabalt öelda, et olen seda raamatut enese teadmata kirjutanud 4 ja pool aastat!

sisu1Blogis on praeguseks pea 600 retsepti. Üks raskemaid etappe oligi raamatusse valiku tegemine- mida võtta, mida jätta? Ja siinkohal võivad nüüd küll kõik need, kes on käinud siin lugemas ja kommenteerimas tunda ennast täieõigusliku osalisena raamatu koostamise juures. Sest justnimelt need retseptid, mida statistika järgi on kõige enam vaadatud, jagatud ja kommenteeritud ning ka need, mis on väljaspool blogi oma elu elama hakanud, pääsesid "Maitsvasse". Suur aitäh teile, kulla blogisõbrad.

heeringakaaKindlasti tekib mõnes mõtlevas peas küsimus: milleks kokaraamat, kui kõik need retseptid on internetis olemas? Jah, tuleb tunnistada, et kahtluseuss näris esialgu mindki. Aga arutades seda nii internetist retseptide otsijate, pühendunud kokaraamatute fännide kui nii toidublogide kui kokaraamatute kirjutajatega, sai üsna selgeks, et paber ja ekraan pigem ikkagi täiendavad teineteist kui välistavad. Internet on loomulikult retsepte täis, olen ise ju ka blogiga oma väikese panuse sellesse küllusesse andnud. Samas, kui teed süüa internetist leitud retsepti järgi, tuleb retsept kas välja printida või siis joosta köögist ekraani juurde vaatama, et kui palju seda jahu siis ikka nüüd oli ja millal need porgandid lisada tuleb. Jajah, muidugi on iPadid ja nutitelefonid, aga ikkagi on ekraanilt retsepte söögitegemise kõrval raskem jälgida, kui raamatust. See on siis selline puhtpraktiline aspekt. Eks neid erinevaid plusse ja miinuseid ühe või teise kasuks/kahjuks on teisigi, paljuski on küsimus selles, kuidas ollakse harjunud ja kuidas rohkem meeldib.
"Maitsev" on praktiline kokaraamat ja miski ei teeks mulle suuremat rõõmu, kui et ta leiaks koha köögis, võimalikult lähedal pottidele-pannidele, pliidile ja toiduainetele.  Olen ta selle jaoks kirjutanud. Ehk siis:
"Kokaraamatuid on igat masti. Mõned on lihtsalt retseptide kogumikud, mõned sobivad ka öökapile õhtuseks lugemiselamuseks, kolmandad võiks kunstiteostena lausa raamida.  “Maitsva” õige koht on kohe kindlasti köögis! See raamat ei ole mõeldud riiulis lebamiseks ja vaid haruharva imetlemiseks, vaid igapäevaseks kasutamiseks. See on raamat, millele paar pannilt lipsanud rasvapritset, tilk tomatikastet ja pisike marjaplekk annavad vaid lisaväärtust. Mind teeks õnnelikuks, kui näeksin mõne aja pärast sedasama raamatut kellegi köögis sinna sirgeldatud kasutajapoolsete parandustega, märkmetega, mugandustega. Kõik raamatu retseptid on soovituslikud ja mõeldud inspiratsiooniks, lase loovusel lennata ja katseta julgelt! Kui sulle meeldib aga retsepte täpselt järgida, siis võid olla kindel, et raamatus antud juhiste järgi õnnestub toit kindlasti. Kõik road on korduvalt järgi proovitud ja sööjate poolt heaks kiidetud. Ka kõik raamatu tarbeks üles pildistatud toidud said selleks tarbeks napsatud päris toidulaualt päris sööjate käest, kes need peale pildistamist päriselt ka ära sõid." (Veel üks jupike "Maitsva" eessõnast).

Blogist pärit retsepte ma raamatukirjutamise ajal eriti ei muutnud, täpsustasin vaid mõnd veidi ja korrastasin teksti. Küll aga said väga paljud retseptid raamatusse uue foto, sest need toidufotod, mis blogi algusaastail postituste juurde tehtud said, ei oleks seda häbi üle elanud, kui nad raamatusse pistnud oleksin:)
Ja nüüd pean paljastama ka ühe saladuse. Päris kõik raamatu retseptid ei olegi veel blogisse jõudnud. Need on aga sellised toidud, mida ma tegelikult teen kogu aeg, lihtsalt kuidagi erinevatel asjaoludel on neist blogimine toppama jäänud. Aga kindlasti tulevad peagi! Näiteks leib. Mõni veel. Nii et ka neile, kes blogi pidevalt jälgivad ja on tuttavad siinsete retseptidega , on raamatusse peidetud mõned toredad üllatused.
leib  
heeringakaaviar

Untitled

Olen suure tänu võlgu raamatu toimetajale Monica Kiigele, kes ohjeldas mu paljusõnalisust, kärpis viierealiseid lohelauseid ning kelle kogenud pilk leidis üles kõik retseptidesse sisse pugenud väikesed apsakad. Suur aitäh kujundaja Anneli Akindele, kes vormis tekstid ja fotod puhta ning selge joonega raamatuks. On suur vedamine, kui saab kujundajaga juba esimesest kohtumisest peale ühte keelt rääkida.
Hele-Mai Alamaale kniks ja tänud kaanefoto eest. Samuti on Hele-Mai tehtud foto, mis on eessõna juures. See pilt sai klõpsitud tegelikult niisama, kui me käisime suve lõpus koos Põlvamaal "Pere ja Kodusse" ühest toredast mahetalunike perest lugu tegemas. See päevalillepõld, mis meile tee ääres avanes, oh sa jeerum! Jooksime oma kaameratega seal ringi ja pildistasime ja ahhetasime. Nii et see pilt ei ole üldse spetsiaalselt raamatu jaoks tehtud ega kuidagimoodi lavastatud ega sätitud, aga väga toreda emotsiooni ja mälestusega seotud.
Ja loomulikult suur aitäh mu armsale perele, kes on mu tegemisi alati toetanud ja olnud mu toitude esimesteks, ausaimateks ja parimateks kriitikuteks. 
Hiiglama suur ja kogu südamest tulev tänu kõigile toidublogi “Siit nurgast ja sealt nurgast" lugejaile, ilma teieta seda raamatut ju ilmselgelt poleks olemas. Kahjuks ei ole võimalik kõigile teile seda blogi põhjal koostatud raamatut kinkida, ehkki olete ta igati ära teeninud. 

Küll aga loosin tänutäheks lugejate vahel välja 3 kokaraamatut "Maitsev"! Loosis osalemiseks anna palun kommentaariumis teada, kuidas oled sina harjunud retsepte otsima. Kas internetist (blogidest, foorumitest, kokandusportaalidest jne) või kokaraamatutest või mõlematpidi. Raamatud loosin välja järgmisel pühapäeval, 15. detsembril, siis on lootust, et nad jõuluks ilusti kohale jõuavad.

kook1


1. detsember 2013

Kaerajahust õunakook iiriste ja mandlitega

kaerajahust õunakook iiriste ja mandlitega

Kell on pool 11 hommikul, on esimene advendipüha, õues sajab laia lund. Päris esimene tihe lumesadu sel aastal. Ei saa öelda, et oleksin seda hirmsasti oodanud, pigem vist mitte. Veel neljapäeval Tallinnast Riiga sõites oli ilm lausa kevadine - põllud rohetasid ja päike siras hele-helesinises taevas. Korraks käis peast läbi ketserlik mõte, et ehk jääbki seekord nii. Mäletan, et mingi vast 7-8 aastat tagasi oli selline talv, kui lund polnud üldse, paar päeva enne jõululaupäeva oli 11 kraadi sooja ja ma korjasin peenralt graavikala peale tilli. 
Aga nüüd, akna ääres kirjutades, kõrval kass, kes näeb akna oma elu esimest lund ja ei jõua ilmselt ära imestada, mis imelik pisikeste valgete lindude parv seal tiirutab, millele ta silmadegagi järgi ei jõua, rääkimata muudmoodi kinnipüüdmisest, tundub see täitsa tore. Tundub, et seda oli kohe täitsa vaja. 
Ja põhjust koogiküpsetamiseks on ju ka küllaga, olgu selleks siis esimene advent, lumi või lihtsalt tore pühapäev.
Nagu nimeski kirjas, on see kook kaerajahust. Õuntega sobib  kergelt kaerane maitse suurepäraselt kokku, sulanud iiristest tuleb mõnus karamellimekk ja mandlid annavad parasjagu krõmpsu. Kõik toimib! Kooki on lihtne teha, koostisaineid ei pea mööda ilma taga otsima (ehkki mulle just meenub, et armas kolleeg ajas seda Tartu kaubandusest eelmisel sügisel tikutulega taga, aga nüüd peaks Veski Mati täistera-kaerajahu suuremates poodides ikka saada olema). Kook on hea nii soojalt kui külmalt, paar päeva võib vabalt toatemperatuuril seista ja ikka maitseb mõnus.

Kaerajahust õunakook iiriste ja mandlitega
2 muna
1,5 dl suhkrut
noaotsaga soola
2 dl hapukoort
1 dl rapsiõli
4 dl täistera-kaerajahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl kaneeli 
Kate:
3 õuna
75 g ehk pool pakki iiriskomme (Kalevi Toffe Cream)
50 g mandleid
1 sl suhkrut
40 g võid 
Klopi munad suhkru ja soolaga lahti. Lisa kõik ained ja sega tainas ühtlaseks. Vooderda 20 cm lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga, määri servad võiga. Vala tainas vormi.
Katteks puhasta õunad südamikest, tükelda üsna õhukesteks väikesteks tükkideks. Et nagu õunaviil oleks veel kolmeks lõigatud. Haki iiriskommid veidi väiksemaks, aga mitte pudiks. Sama tee mandlitega. Mõned mandlid võivad terveks ka jääda. See ei ole väga peente preilide kook, pigem selline maalähedane:) Tõsta kate tainale. Puista peale suhkur. Tükelda või ja lao võitükikesed kõige peale. Küpseta kooki 185 kraadi juures 35-40 minutit.
kaerajahust õunakook iiriste ja mandlitega

kaerajahust õunakook iiriste ja mandlitega

Postitus kirjutatud, on lumesadu akna taga ära lõppenud ja asendunud vihmaga. Tühja kah, vähemalt korraks oli jõulutunne. Ilusat pühapäeva kõigile!

25. november 2013

Vasikamaks, kõrvits, salvei, küüslauk, sibul, koor

veal liver in cream sauce, caramelized onion, pumpkin mash with sage and garlic

Õhtud on juba ammugi pimedad ja sellised on ka õhtuti söögilaua ääres tehtud toidupildid. No aga mis sa teed ära, kui toit on nii hea, et kohe hädasti on vaja laua ääres, silmipööritavate pereliikmete ohkamist trotsides see pilt ära teha, et saaks midagigi retsepti juurde üles riputada.
Jah, tuleb muidugi tunnistada, et blogi algusaastatel ainult niimoodi asi käiski: enne söömist paar klõpsu ja postitus valmis! Nüüdseks, paljuski muidugi seoses sellega, et retseptide kirjutamine ja pildistamine väljaspool blogi on mu töö, on asjad muutunud. Ja päris ausalt öeldes, on mul selles osas kahetised tunded. Jah, piltide kvaliteet on parem kui varem. Jah, blogi näeb ilusam välja. Aga järgmisel hommikul nappe valgeid tunde püüdes eelmise õhtu ülessoojendatud toitu pildistada...mingi suts ehedust läheb minu jaoks siin kaduma. On üsna selge, et ajakirjadesse ja raamatutesse peavad minema kvaliteetsed ja stiliseeritud fotod, mille tegemine võtab omajagu aega. Niisama pereõhtusöögi kõrvalt, toidulaua kohal rippuva lambi valguses neid juba ei tee. Aga blogisse, minu isiklikku toidublogisse, kus ma endiselt jagan tõesti ainult seda, mida kohe ei saa ainult omale jätta, seda, mis mulle tõesti väga-väga meeldib ja maitseb - võiksid ju siiski sattuda teinekord ka need niisama klõpsitud pildid. Nagu selles postituses. Või mis.
Eelnev jutt läheb ilmselt korda vaid käputäiele kaasblogijaile kui neilegi ja ma ei teagi, kuidas see mõttelõng üldse nii pikaks keris:)
Sest tegelikult tahtsin ma rääkida hoopis sellest, kui tore on laupäeva hommikuti turul käia.  Jalutada lettide vahel ja mõelda, mida sellest kõigest valida nädalavahetusel ahju pistmiseks, pannile tõstmiseks, küpsetamiseks. Mulle meeldib ikka vana hea Keskturg. Lihamaja on viimasel ajal kuidagi eriti külluslik, palju on nii kaupa kui ostjaid. Ja alati leiab sealt mõne eriti ägeda tüki. Viimati jooksin kokku vasikamaksaga, mida mul viimati Eestis õnnestus süüa vist Tigus, siis kui ta veel vanas kohas oli. Ja nüüd- voila! - siin ta laupäeva hommikul lebas - ilus värskemast värskem vasikamaks. No kuidas sa siis ei võta. Kõrvitsapuudust ka turul praegu ei ole, nii et peas hakkas kerima mõte lihtsast võis praetud õrnast vasikamaksast, mis saab ekstrapehmust koorekastmest ja särtsu jõhvikatest. Sinna juurde küüslaugu ja salveiga maitsestatud kõrvitsatambist. Ja praetud sibul, see kohe peab minu meelest maksa kõrval olema.
Alustada võiks püreest:

Ahjukõrvitsast püree salvei ja küüslauguga

1 kg koorest ja seemnetest puhastatud kõrvitsatükke* (mida teha kõrvitsaseemnetega, vaata siit)
5 küüslauguküünt
peotäis salveilehti (värskeid, külmutatuid või äärmisel juhul kuivatatuid)
3 sl oliiviõli
soola
50 g võid
1-2 sl kõrvitsaseemneõli (kui on pudel kapis)

Lõika kõrvits paarisentimeetristeks vabakujulisteks kuubikuteks. Laota küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile (poole tavasuuruses ahjuplaadi suurune) või ahjuvormi põhja, enam-vähem ühe kihina. Koori küüslauguküüned, vajuta laia noaga lamedaks, lisa kõrvitsale seltsiks. Puista sekka salveilehed ja nirista peale oliiviõli. Maitsesta soolaga. Rösti 200 kraadi juures 30 minutit.
Tõsta plaat ahjust, Kui kõrvitsast on eraldunud palju vedelikku, vala see ära. Tõsta kuuma kõrvitsa peale võitükid. Kui kasutad kõrvitsaseemneõli, lisa nüüd ka see. Vajuta kõrvits ja küüslauk kahvliga katki. Tulemus ei pea olema ühtlane püree, igati mõnus on kergelt tükiline struktuur. Sega kahvliga veidi kohevamaks ja jaota püree ühtlaselt plaadile  või vormi põhja laiali. Kuumuta ahi 230-ni, gratineeri kõrvitsapüreed 10-15 minutit.

Sel ajal, kui kõrvits ahjus küpseb, saad kahte panni kasutades valmis praadida ühel sibula, teisel maksa ning teha viimasele peale koorekastme.

Praetud sibulad

5 sibulat
50 g võid
1 sl õli
soola
tüümiani (värsket või kuivatatut)

Koori sibulad, lõika pikkupidi pooleks. Viiluta sibulapoolikud. Kuumuta pannil või ja õli. Lisa sibulad, maitsesta soolaga. Prae umbes 10 minutit. Sibulad võid kohe päris pruuniks praadida, see pole see toit, kus tuleks jälgida, et nad vaid läbipaistvaks hauduksid.
Kui kasutad maitsestamiseks kuivatatud tüümiani, lisa see poole praadimise ajal. Värske tüümiani lehed raputa sibulale päris lõpus.

Praetud vasikamaks koorekastmes

800 g vasikamaksa (kui seda ei saa, võib ka veisemaks olla)
paar supilusikatäit nisujahu
võid, õli
400 ml 35% koort
väike peotäis külmutatud jõhvikaid
soola, pipart

Viiluta maks umbes sentimeetri paksusteks viiludeks, katsu need võimalikult ühepaksused teha. Maitsesta mõlemalt küljed soola ja pipraga. Paneeri kergelt taldrikule puistatud nisujahus.
Praadida tuleb kahes või kolmes osas, korraga ei mahu see kogus kindlasti pannile. Kui teed vähem toitu korraga, siis saad ilmselt ühe pannitäiega hakkama.
Ühesõnaga, kuumuta iga pannitäie tarbeks 1 sl võid ja 1 sl õli (vajadusel rohkem, oleneb panni suurusest) ning prae maks mõlemalt poolt pruuniks. Täpset aega on raske öelda, aga mitte enam kui paar minutit ühelt ja paar teiselt poolt. Õrna maksa ei tohiks mingil juhul üle praadida, pealegi küpseb ta veel koorekastmes edasi. Nii et kui piilud ühe lõigu sisse ja näed, et peale praadimist on liha veel kergelt roosa, on asi täitsa õige.
Tõsta kõik praetud maksalõigud pannile tagasi (seda juhul, kui tegid mitu pannitäit) ja vala peale koor. Lase vulinal keema, lisa jõhvikad ja keeda umbes 5 minutit, kuni kaste paneerimisel kasutatud jahu mõjul veidi pakseneb. Keera vahepeal maksatükke, et kõigi tükkide küljed saaksid veidi aega kenasti kastmes keeda.
Nüüd on kõik valmis. Igasse taldrikusse pehme lihatükk, kreemine koorekaste, kohev kõrvitsapüree ja sibulad. Vein klaasidesse. Ja niiske lörtsisegune novembriõhtu ongi korraga hoopis ilusam.
Neist kogustest jagub kuuele kindlasti.

veal liver in cream sauce, caramelized onion, pumpkin mash with sage and garlic

* Muskaatkõrvitsast tuleb tihkem ja paksem püree. Tavaline kõrvits võib küpsedes vett välja ajada, vala see peale tükkide ahjus röstimist pannilt ära, muidu jääb ka püree liiga vesine.

15. november 2013

Kinoaga salat, natuke nagu tabbouleh

Mulle on alati Lähis-Ida, eriti Liibanoni toidud vägagi meele järgi olnud. Sidrun, oliiviõli, küüslauk, koriander, münt, vürtsköömned, sumahh - need ja muudki sealkandis kasutatavad toidule maitse andjad on ju kõik superhead!  Tabbouleh, traditsiooniliselt bulgur-nisust, kurgist, tomatist ja hiiglama suurest portsust hakitud ürtidest valmistatud salat jõuab suvel alati korduvalt lauale.
Nüüd sügisel Perekööki gluteenivabu toite tehes proovisin tavapärast bulgurit (valmistatud gluteeni sisaldavast nisust) asendada kinoaga.  Popp ja moodne kinoa ehk Tšiili hanemalts ei ole ju üldse teravili, vaid kuulub hoopis rebasheinaliste sugukonda. Toiduks tarvitatatakse taime seemneid. Kinoa asendab suurepäraselt teravilju ja on mõnusaks vahelduseks riisile, pastale või kuskussile. Kinoa on tervislik ja hea maitsega. Ahjaa, kinoast rääkides, meenus Triinu kirjutatud toidublogindust ja eetikat käsitlev artikkel Eetikaveebis, kus tuuakse näitena sisse just kinoa-teema. Kes tahab olla kursis kinoa läänemaise populaarsuse mõjudega (see, kas need on head või halvad, polegi päris selge) Peruu ja Boliivia põllumeeste elatustasemele - lugegu.
Ühesõnaga, asendasin bulguri kinoaga, lisasin sügisesi granaatõunaseemneid, jätsin peterselli välja ja valmiski üks lihtsalt väga hea salat, mida tabbouleh'ks kutsuda poleks päris õige, aga lähisugulane on ta kuulsale Liibanoni salatile kohe kindlasti. Ja päris ausalt öeldes, ehkki mul endal pole õnneks ei tervislikel ega mingitel muudel põhjustel vaja jälgida oma toitude gluteenisisaldust, meeldib mulle kinoaga salat isegi natuke enam kui bulguriga versioon. Maitset on rohkem.

kinoasalat

Salat kinoaga, natuke nagu tabbouleh

250 g kinoat
500 ml vett
pool pikka kurki
2 tomatit (tomatid on poes juba kehvakesed, kui suured ei näe isuäratavad välja, võta 15 kirsstomatit)
1 granaatõun
3 sl hakitud koriandrit
3 sl hakitud münti
50 ml oliiviõli
1 sidruni mahl
soola, pipart

Loputa kinoaseemned sõelal hoolega jooksva külma vee all. Nõruta.  Kuumuta vesi koos kinoaseemnetega keema, keeda madalal kuumusel 10 minutit, selle ajaga peaks vesi olema seemnetesse imendunud ja seemned ise muutunud läbipaistvamaks. Lase jahtuda.
Tükelda kurk väikesteks kuubikuteks. Lõika tomatid neljaks, eemalda seemned koos mahlase seemnekojaga. Tükelda viljaliha kuubikuteks.
Lõika granaatõun neljaks sektoriks, eralda seemned.
Sega kõik ained omavahel.

Ja kes tunneb et ainult salat jääb korralikuks eineks nadivõitu, võib kõrvale küpsetada lihtsad lihapallid. Ma tegin nad seekord tõesti lihtsad, maitsestuseks vaid sibul, sool ja pipar. Kui aga on soov küpsetada Lähis-Idast pärit kefta-lihapalle, mis sobiksid ju selle peaaegu-tabboulehi kõrvale imehästi, maitsesta hakklihasegu enne küpsetamist mõne retsepti lõpus sulgudes oleva maitseainega.

Lihapallid
20 tk.

400 g veisehakkliha
1 muna
1 riivitud sibul
1 tl soola
musta pipart
(maitseks veel kaneeli, jahvatatud vürtsköömneid, jahvatatud koriandriseemneid, sumahhi, hakitud värsket peterselli-kõiki korraga neist või midagi omal valikul)

Sega kõik ained omavahel.
Vormi märgade kätega pallikesed, tõsta need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.
Küpseta 220 kraadi juures 20 minutit.


kinoasalat ja lihapallid

Retsept ilmus Pereköögis, november 2013, "Gluteeni- ja laktoosivabad toidud".

31. oktoober 2013

Kõrvitsakook šokolaadiglasuuriga

Jah, Halloweeni üks sümboleid on kõrvits ja täna on Halloween, aga see ei ole Halloweeni-postitus, kokkusattumus on täiesti juhuslik. Minu jaoks on see püha seni võõraks jäänud. Kombinatsioon kostümeeritud kommi küsivatest lastest, hirmsate nägudega kõrvitsatest, nõidadest, kummitustest, õnnitluskaartidest  ja tagatipuks veel lahkunute mälestuseks süüdatud küünlast on kuidagi liiga laialivalguv, et selle tegelikust tähendusest aru saada. Kui selline asi üldse olemas peaks olema. Ehkki loomulikult, kui keegi Halloweeni tähistab siis see kõrvitsakook sobiks suurepäraselt just täna õhtuks küpsetada! 
Mahlane krõmpsuvate pähklitega kook on sügisene. Kõrvits on ju pesuehtne sügise sümbol köögis. Ja kaneel ja nelk annavad aimu salamisi lähenevast teate-küll-mis-ajast. Vabalt võib koogi teha ka glasuurita, aga šokolaadikate teeb lihtsa vormikoogi veidi uhkemaks ja no loomulikult maitseb ka ikka hirmus hästi.

kõrvitsakook šokolaadiga

Kõrvitsakook šokolaadiglasuuriga

500 g koorest ja seemnetest puhastatud, tükeldatud kõrvitsat
4 muna
200 g suhkrut
1 tl vanillisessentsi või -suhkrut
300 ml rapsiõli
300 g nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
1 tl soodat
noaotsaga soola
1 tl kaneeli
0,5 tl ingveripulbrit
0,25 tl jahvatatud nelki (kui poest ei saa, purusta uhmris paar tervet nelgitera)
50 g Kreeka pähkleid

Glasuur:
200 g tumedat šokolaadi
100 g võid

Lao kõrvitsatükid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Rösti 200 kraadi juures 20-25 minutit. Jahuta ja püreesta.
Vahusta munad, suhkur, vanillisuhkur ja õli heledaks vahuks. Lisa kõrvitsapüree. Lisa küpsetuspulbri ning maitseainetega segatud jahu, sega läbi. Haki pähklid, sega tainasse. Vala tainas rõngasvormi. Mul on selliste "auguga kookide" küpsetamiseks Lekue 22 cm suurune silikoonist vorm, pärit Home Decorist.
Küpseta 180 kraadi juures 50-60 minutit. Kontrolli küpsust puutikuga, see peab peale sissetorkamist jääma puhas. Lase koogil jahtuda, kasvõi üleöö.
Glasuuriks sulata vesivannil šokolaadi- ja võitükid. Nirista glasuur koogile. Kaunista kuivatatud saialille õilehtede, hakitud Kreeka pähklite või muu meelepärasega.

kõrvitsakook šokolaadiga

5. oktoober 2013

Panniroog suitsuliha, punaste ubade ja porgandiga balsamico-kastmes

oahautis suitsuliha ja porganditega


See on ehe näide sellest, kuidas ülikiiresti on võimalik lauale saada ülimaitsev toit. Kõigest 10 minutit ja balsamicost justkui glasuuritud välimuse saanud, headest maitsetest pakatav pannitäis on valmis.
Toekust tänu seaküljele siin muidugi jagub. Aga midagi pole teha, aastaajad dikteerivad isusid ja nüüd kisub juba vägisi nende toitude poole, mis soojendavad juba ainuüksi peale vaadates. Sink ja oad mõlemad on juba paraja soolasusega, nii et eraldi soola lisamiseks vajadust pole. Porgandid jäävad tänu lühikesele kuumutamisele mitte liiga pehmed, mõnusalt krõmpsud.
Paku kõrvale värsket rohelist salatit ja rustikaalsemat sorti saia, näiteks tumedat ciabattat. Jagub neljale väga näljasele või kuuele mitte nii suure isuga sööjale.

400-grammine tükk suitsuseakülge (müüakse poes viilutatud peekonite juures, aga ühe tükina)
1 küüslauguküüs
1 porru (siin läheb käiku ainult valge osa)
4 porgandit
1 sl õli
1 purk (400 g) punaseid ube soolvees
4-5 tüümianioksalt eemaldatud lehekesed
2 sl palsamiäädikat (balsamico). Toit õnnestub sama hästi ka tavalise punase veini äädikaga, järgi proovitud!

Tükelda sink ribadeks. Vajuta kooritud küüslauguküüs noaseljaga lamedaks, haki. Lõika porru ja porgandid rõngasteks.
Kuumuta pannil õli. Prae sinki koos köögiviljadega paar minutit. Lisa oad koos vedelikuga, tüümian ja palsamiäädikas. Hauta kõike koos kaane all 2-3 minutit. Võta kaas pealt ja kuumuta segades veel minutijagu.

Retsept ilmus just ilmavalgust näinud oktoobrikuises Pereköögis koos kümne teise soojendava paja- või panniroa ja hautisega. Lisaks sellele retseptile mahtusid kaante vahele veel :

  • Sealiha-kapsahautis õuntega
  • Kala-krevetihautis krõbeda saiaga
  • Pörkölt ehk Ungari liha-paprikahautis
  • “Soe tekk” ehk ahjuroog fenkoli, toorvorstide ja valgete ubadega
  • Klassikaline ühepajatoit suitsukoodiga
  • Tatrahautis hakkliha ja seentega
  • Sügisene kana-köögiviljahautis
  • Ratatouille
  • Kalkunipilaff
  • Lambaharira

20. september 2013

Röstitud kikerherned

röstitud kikerherned

Koos meelepäraste maitseainetega ahjust läbi käinud kikerherned on sõltuvusttekitav kausitäis, mille järgi haaravat kätt tuleb korduvalt korrale kutsuda.

Need vürtsid, mis siin retseptis kirjas, on vaid üks võimalik maitsestamisviis. Ja tuleb ka seda öelda, et kogustest ei pea mingil juhul piinliku täpsusega kinni pidama, siin käib asi ikka kohe kindlasti maitse järgi. Ega ma ise ka tegelikult kikerherneid röstides teelusikaga maitseaineid sisse ei mõõda, ikka otse purgist raputades läheb kõik. Maitseainetena võiks käiku minna veel tavaline või suitsumaitseline paprikapulber, küüslaugupulber või küüslaugusool (kasuta kindlasti naturaalset, maitsetugevdajata küüslaugusoola, sellised on täitsa olemas), tšillipulber, ingverpulber või muu soovikohane vürtsisegu. Olen näinud ka soovitusi magusate kikerherneste valmistamiseks, näiteks suhkru ja kaneeliga. Ise pole selliseid proovinud.
Poole tunniga küpsevad kikerherned pähklikõvadusega näksideks. Kui soovid krõbedamaid kikerherneid, rösti 45 minutit. Selle ajaga lähevad nad ka tumedamaks.
Seistes kikerherneste krõbedus mõnevõrra taandub.Seepärast on otstarbekas röstida neid korraga purgikaupa. See kogus kaob laualt kiiresti!

1 purk (400 g) kikerherneid
1 sl oliiviõli
0,5 tl soola
1 tl Garam Masala maitseainesegu
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
0,5 tl kurkumit
0,5 tl Cayenne’i pipart

Vala kikerherned purgist sõelale, loputa jooksva vee all. Patsuta õrnalt majapidamispaberi vahel kuivaks. Vala kaussi. Lisa õli, sool ja maitseained, sega läbi. Maitse, kas vürtse on parasjagu.
Laota kikerherned ühe kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Rösti 200 kraadi juures 30-45 minutit. Sega iga 15 minuti järel.

17. september 2013

Estri õunakook

Estri õunakook

"Õunad, õunad, õunad. No mis kooki ma siis nüüd teen neist. Millegi keerulise jaoks ei ole aega. Ega tahtmist. Lapsed võiksid ju ka kordki õunakooki süüa...Minu mõistus on otsas, neile ei maitse mitte ükski kook. Oih, kapis polegi ju üldse midagi, millest kooki teha. Isegi võid pole!"

Selliste hetkede päästja on Suured Kollased Kaaned, mille vahele on alates vast kusagil 90-ndate algusest, kuhu jäid ka minu iseseisva elu esimesed kokkamised, korjatud kõikvõimalikke väljalõikeid ja käsitsi kirjutatud paberilehti kodustest toitudest, mis on tundunud piisavalt lihtsad, toredad ja isuäratavad, et neid kunagi proovida teha. Seal on just sellised retseptid, kus kasutatud ained on täiesti igapäevased, mis tavaliselt alati kodus olemas ja valmistuskäik ka lapselegi jõukohane. Allikat pole ma just kuigi sageli ära märkinud. Estri õunakook on aga kenasti tähistatud, ilmselgelt retsepti andja nime järgi.

Kes on Ester? Ester on meie pere hea haldjas. Ta aitas mul hakkama saada, kui kaksikud olid alles väikesed. Käis neid hoidmas, aitas kodu korras hoida. Tänu Estrile õnnestus mul lõpetada laste kõrvalt ülikool. Ester on meie sugulane ja minu lastele nagu kolmas vanaema. See kook ongi täpselt nagu vanaema kook: täiesti tavalistest  komponentidest, ainult kausi ja vispli abil kokkusegatud tainast sünnib midagi nii mõnusalt kodust ja head, et tahad seda maitset tunda ikka ja jälle. Vaatamata sellele, et võid ega õli ega üldse mingit rasvainet koogis pole, pole ta üldse kuiv ega maitsetu, vastupidi.
Kui keegi teist vaevleb sarnaste küsimuste käes, millega ma postitust alustasin, siis vastus on siin: Estri õunakook! Retsept on pärit ajast, kui jahu mõõdeti klaasidega ja hapukoort purkidega. Nii et Ester, kui Sa peaksid sattuma siia lugema ja oma retsepti äragi ei tunne, siis see tuleb lihtsalt mõõtude teisendamisest. Ahjaa, küpsetuspulbri asemel võtsin sooda, sest koos hapukoorega toimib see kergitajana väga hästi. Aga vabalt võib kasutada ka küpsetuspulbrit.

Estri õunakook

3 muna
1,5 dl suhkrut
näpuotsaga soola
2 dl hapukoort
5 dl nisujahu
1 tl soodat
Kate: 3-4 õuna
2 sl suhkrut + 2 tl kaneeli

Klopi vispeldades muna suhkru ja soolaga lahti. Lisa hapukoor, sega läbi. Seejärel jahu ja sooda. Sega ühtlaseks.
Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud väiksemale ahjuplaadile (u poole tavalise ahjuplaadi suurune). Lõika õunad sektoriteks, eemalda südamikud. Viiluta õunasektorid. Lao õunad tihedalt tainale. Puista peale omavahel segatud suhkur ja kaneel.
Küpseta 180 kraadi juures 30 minutit.
Maitseb hästi kohe küpsetamise päeval, aga minu meelest seismisel maitse ainult paraneb. Hoia kaanega karbis, et kook ei kuivaks.

6. september 2013

Õunakrõbedik

krõbedik1

Ei saa alustuseks jätta varjamata selleaastast tähtsündmust aias. Minu kaks aastat tagasi istutatud Valge Klaari puukesel oli sel aastal 6 õuna. Kuus! Täpselt niipalju, kui meil pereliikmeid, nii et igaüks sai ühe. Ma saan väga hästi aru, et see ei pruugi teistele tunduda teab mis suur asi ja võib isegi muigama panna, et mis mõttes saab vaimustuda niimoodi mõnest õunapunnist. Aga tegu on esimese õunapuuga üldse, mida ma olen istutanud ja kasvatanud ja need kuus õuna on mulle nagu...noh, nagu lapsed on muidugi ilmselge liialdus, aga väga armsad küll. See tähendab olid, sest nüüdseks on nad loomulikult nahka pistetud.

valge klaar

valge klaar 

Loomulikult ei ole õunasöömine piirdunud nende kuue aardega. Õuna-aasta tundub sel aastal hea olevat ja ubinaid sajab praegu tegelikult ustest ja akendest, sõna otseses mõttes. Kui neid niisama enam süüa ei jaksa, on käes aeg pista midagi mõnusat õuntest ahju. Üks mu suuri lemmikuid õunaajal on krõbedik ehk crumble. Veel ahjusoe magus-hapu krõbedik külma vanillijäätise või -kastmega on klassika, mis maitseb hästi peamiselt kaks korda aastas: kevadel rabarbritega ja nüüd, suve lõpus ja sügisel, õuntega.

Õunakrõbedik

4 keskmist hapukat õuna
150 g suhkrut
1 tl kaneeli

Puru:

100 g nisujahu
100 g võid
100 g kaerahelbeid
100 g demerara või tavalist suhkrut
1 tl jahvatatud ingverit

Tükelda õunad, tõsta ahjuvormi. Sega suhkru ja kaneeliga. Katte jaoks näpi sõrmede vahel või haki noaga kõik ained suureteraliseks puruks. Laota õuntele.
Küpseta 180-kraadises ahjus umbes pool tundi, kuni kate on kuldne ja krõbe ja õunad pehmed.
Paku kõrvale vanillikastet või -jäätist.

krõbedik

valge klaar