26. juuni 2013

Õunamahlamarinaadis seašašlõkk

DSC_0370.jpg

Praeguseks ajaks on ühe õige eestlase grill saanud vatti varakevade esimestest soojematest ilmadest saadik. Tühja sest lumest esialgu, päikest oli ju korraks niipalju, et nina sai salli vahelt välja pista ja külma käes kekseldes oma toit õues ära küpsetada, et siis toasoojas esimest suvemaitset nautida. Nüüdseks, kui suvi on juba peaaegu poole peal, on meie grillilt läbi käinud kõikvõimalikke ja -võimatuid toite. Sest grillida, nagu öeldakse, võib ju kõike ja seda kõike tahakski suve jooksul ära katsetada ja maitsta.
Aga erilisemate katsetuste järel on isu jälle millegi lihtsama järgi. Ja tegelikult, tuleb tunnistada, üks parimaid asju, mis grillilt tulla saab, ongi lihtne vardas küpsetatud liha. Šašlõkk. Tavapäraselt oleme šašlõkki teinud sel moel, aga ka õunamahlas marineeritud liha jääb väga-väga maitsev. Pehme, mahlane ja mahedamaitseline. Parim on muidugi kasutada kodust õunamahla, selle puudumisel ajab asja ära ka poemahl. Kindlasti ei peaks kasutama suhkruga magustatud ja veega lahjendatud õunajooki, vaid ikka 100% mahla. 

Õunamahlamarinaadis seašašlõkk

1 kg seakaelakarbonaadi
4 sibulat
Marinaad:
250 ml õunamahla
3-4 sl päevalilleõli
1,5 sl soola
julgelt musta pipart

Lõika lihatükk umbes 1,5 cm paksusteks viiludeks. Need omakorda tükkideks, nii et lihatükid jäävad umbes 6 x 6 cm. Tavaliselt tulebki paras suurus, kui viilud lõigata lihtsalt keskelt pooleks. Šašlõkitükid peaksid olema pigem lapikud tükid kui kuubikud.
Sibul lõika ratasteks.
Sega kõik marinaadiained omavahel, vala lihale ja sibulatele. Sega läbi, kätega on seda kõige parem teha. Jäta külmkappi 8-12 tunniks maitsestuma. Sega vahepeal kord-paar.

DSC_0351.jpg

Kui küpsetamise aeg on kätte jõudnud, aja liha vardasse ja grilli. Sõltuvalt tükkide suurusest tuleks nad vardasse ajada nii, et varras läheb lihast läbi kahest kohast- siis ei jää tükid rippuma ega kõrbema, vaid hoiavad ennast kenasti varda ümber ja küpsevad ühtlaselt.
Meie küpsetame sealihašašlõkki gaasigrillil madalal kuumusel vahepeal vardaid keerates kokku 20-30 minutit. See aeg on piisav, et liha saaks pealt ilusa jume ja oleks seest just parajasti küps ja mahlane.
Šašlõki parimad kaaslased on värske salat, lavašš ja adžika.

šašlõkk

Õunamahlas marineeritud šašlõkki on teinud ka

17. juuni 2013

Rabarbri-kohupiimakook


DSC_9562.jpg

Jaanipäev läheneb mühinal. Ehkki sel aastal olen ma veidi kurb, et erinevatel põhjustel ei saa ma seda veeta nii, kuis ammugi plaanitud: ühel üsna metsikul põhjaranniku väikesaarel koos lähedaste ja heade sõpradega, ei tee see Eesti suve kauneimat ööd sugugi kehvemaks või vähemoluliseks. Oleme oma maakodus, teeme lõket, sööme lihtsaid suvetoite, toidame sääski, otsime sõnajalaõit (minu aias "õitsevad" sõnajalad igal aastal, ausõna:)! Vaata siia.) ja naudime (loodetavasti) sooja ja kuiva lõputut suveõhtut. Järgmisel hommikul varavalges sõidab üks lastest spordilaagrisse, nii et magamisel vist polegi suuremat mõtet, aga seda ju jaaniööl ei tehtagi.
Igal aastal on meil jaanimagusaks lihtne kohupiimakook. Sel aastal sedamoodi.

Rabarbri-kohupiimakook

DSC_9511.jpg
Põhi: 

100 g võid
100 g täisteranisujahu
100 g valget nisujahu
1 tl kardemoni (võib välja jätta)
2 sl suhkrut
noaotsaga soola
1 muna

Täidis:
400 g kohupiimapastat
100 g hapukoort
2 muna
80-90 g suhkrut
1 tl vanilliessentsi

Katteks:
3-4 rabarbrivart
2 sl suhkrut
tarretisesuhkrut
125 ml punast mahla



Põhjaks haki külma või tükid ja jahusegu, kardemon, suhkur ja sool teraliseks puruks. Lisa lahtiklopitud muna ja sega ühtlaseks tainaks. Võib teha käsitsi, aga mugavam on köögikombaini lõiketeradega, kasutades pulse-funktsiooni: surista kõigepealt võitükid koos kuivainetega puruseks, siis lisa muna ja sega, kuni moodustub ühtlane tainapall. Kohe kui tainas hoiab koos ja näeb täitsa muretaina moodi välja , ära enam mikserda, ületöötlemine muudab ta puiseks. Vajuta tainas lamedaks kettaks, keera toidukile sellele ümber ja lase külmkapis pool tundi puhata. 
Täidiseks sega kõik ained omavahel ühtlaseks kreemiks.
Rulli tainas 2-3 mm paksuselt lahti, kata sellega neljakandilise vormi põhi ja servad. Koogi võib küpsetada ka 23 cm lahtikäivas vormis. Vala täidis sisse ja küpseta 150 kraadises ahjus 30 minutit.
Võta kook korraks ahjust välja. Lõika rabarber piklikeks peenikesteks tükkideks ja tõsta koogile, vajutades nad õrnalt poolest saadiks kohupiima sisse. Puist apeale veidi suhkrut. Küpseta veel 30 minutit.
Tõsta kook ahjust, lase veidi jahtuda. Läikeks valmistasin tarretise punasest mahlast, mida soojendasin koos poole pakikese RUFi tarretisesuhkruga (e. torditarretis). Ka Dansukkeril on selleks otstarbeks sobiv suhkur olemas, olen harjunud seda kookidel-tortidel kasutama, aga seekord teele sattunud poest ei leidnud ja RUF sai ka väga ilusti hakkama. Ühesõnaga, kuumuta mahla-tarretisesuhkru segu pidevalt segades keemiseni, tõsta tulelt ja lase veidi jahtuda ning seejärel tõsta lusikaga koogile. 15 minuti pärast saad koogi lahti lõigata.

DSC_9554.jpg

DSC_9601.jpg

Jaanipäeva toitudeks leiad ideid veel siit

16. juuni 2013

Kuidas jagu saada rukolavõsast

DSC_9529.jpg

Ohsaa, kus kõik kasvab. Pruugib 10 päeva kodust ära olla, kui enne seda just mullast nina välja pistnud liblekestest on saanud võsa. Rukolavõsa! Õied ka kohe avanemas. Oli üsna selge, et lihtsalt lehekesi siia-sinna poetades ja salatit tehes me ennast sellest võsast läbi ei sööks. Omaksavatatud kraami lihtsalt vanaks lasta või ära visata ju ka ei raatsi, seega tuli taas vana hea sõber pesto! 
Rukolapesto on hullult hea, kergelt mõrkjas, samas kerge salatise maitsega. Tal ei ole nii tugevat spetsiifilist mekki, kui näiteks karulaugu-, päikesekuivatatud tomatite või basiilikupestol, aga vahelduseks on selline mahedam lisand vägagi mõnus. Kerge ja suvine. 
Rukolat, kui see kasvab avamaal, armastavad ka mingid fantoomsatikad, keda ma kunagi küll näinud ei ole, aga lehed suudavad nad öö jooksul pisikeseauguliseks näksida. Need augulised lehed ei ole just kõige kaubanduslikuma välimusega, aga pestos ei saa ju sellest keegi aru.
Rukolapesto kasutusala on lai. Krõbesaial, pastaga segatult, risotos jne. Võib määrida enne küpsetamist valge kala fileele või tõsta törtsukese grillitud veisesteigile. 

Valmistamine käib nagu pestol ikka: tarvis läheb põhikoostisosa, praegu siis on selleks rukola, juustu (kasutasin Valio Forte Specialet), röstitud pähkleid või seemneid (mul olid kapis seedermänniseemned, aga hästi sobivad ka Kreeka pähklid või mandlid), õli ja maitseaineid.

Rukolapesto

suur peotäis, umbes 120 g rukolat
50 g seedermänniseemneid
50 parmesani
3 küüslauguküünt
1 tl sidrunimahla (võib ära ka jätta)
soola, pipart
100-120 ml oliiviõli

DSC_9441.jpg

Eemalda rukolalt alumised lehtedeta varred. Rösti seemned kuumal kuival pannil kuldseks. Tõsta kõik koostisained lõiketeradega köögikombaini ja surista pestoks. Õli kogust reguleeri vastavalt sellele, kui paks pesto sulle meeldib. Lisa esialgu 100 ml ja kui pesto tundub liiga paks, nirista õli juurde. 

Ekstra hästi klapib rukolapesto munaga, siin üks eriti maitsev hommikune võiku rukkileiva, rukolapesto ja upumunaga:


DSC_9483.jpg

DSC_9492.jpg

Kuumade spagettidega segatult saab rukolapesto abil minutitega lauale suurepärase pastaroa:

DSC_9515.jpg

Kui kõik kohe ära ei kulu, säilita kinnises purgis külmkapis nädala jagu.

2013-06-16