30. detsember 2013

Pidulik ahjupotis küpsetatud part

part3

Ilmselt on väga paljudel jõulujärgselt sealihast ja padueestlaslikust toidust isu enam kui täis ja homsel vana-aastaõhtul süüakse hoopis linnuliha või kala. See part sobib sellisel puhul suurepäraselt. Boonusena valmib ta peaaegu ise veidi üle 3 tunni ahjus küpsedes ja kinnises potis valmides ei ole terve maja küpsetuslõhnu täis. Lisaks on tal tavapärasest veidi eksootilisem, hiinapärane maitse, mis tuleb kasutatud maitseainetest ja lisanditest. 

part5Pidulik part

1 part (2,2-2,5 kg)
2 tl soola
2 tl musta pipart
1+1 apelsini
5 cm jupp ingverit
5+3 küüslauguküünt
2 sl sojakastet
2 sl mett
2 tl Hiina viievürtsisegu
2 tähtaniisi
serveerimiseks rohelist sibulat, basmati riisi, rohelisi köögivilju (brokkoli või oad vm)
Lõika pardi tagaosast avause kõrvalt ära suuremad rasvapadjad. Nopi ära suled, kui neid on.
Maitsesta part seest ja väljast soola ja pipraga.
Kui pole tegu vahatamata apelsinidega, nühi nad kuuma vee ja köögisvammiga hästi hoolikalt puhtaks. Tükelda apelsinid koos koorega.
Koori ingver ja küüslauk. Ingver lõika õhukesteks ketasteks, küüslauguküüned vajuta noaga katki.
Topi ühe apelsini tükid, ingver ja küüslauk pardi kõhtu.
Sega omavahel sojakakaste, mesi ja Hiina viievürtsisegu.
Määri part pealt seguga kokku.
Aseta lind selili ahjupotti, laota ta ümber teise apelsini tükid ja veel 3 noaga laiaks vajutatud ja seejärel suurteks tükkideks hakitud küüslauguküünt. Lisa ka tähtaniisid.
Küpseta parti ahjupotis kaane all kõigepealt 200 kraadi juures 30 minutit, et vungi sisse saaks. Siis rahulikult 120 kraadi juures 3 tundi. Tõsta pott ahjust, ahi keera kuumenema 230 kraadi peale.
Vala potist ettevaatlikult välja sinna valgunud rasv. Part ja lisandid las jäävad ikka potti. Kui ahi on 230 kraadi, tõsta pott ilma kaaneta ahju ja lase linnul pruunistuda 15 minutit.
Puista pardile rohelist sibulat. Juurde sobib pakkuda keedetud või aurutatud basmati riisi ja rohelisi keedetud või aurutatud köögivilju, näiteks rohelisi aedube või brokkolit.

Ahju läks selline potitäis:

part1

Valmis!

part2

part4

Küpsetasin pardi oma uues lemmik-ahjupotis, klassikalises Le Creuset malmnõus. Selles sai tehtud ka väga maitsev heinalammas. Tuletan meelde, et veel täna ja homme on veel võimalik Home Decori e-poest kõiki malmnõusid osta 30% soodustusega! Arvestades nende küllaltki kõrget, aga igati õigustatud (need malmpotid teenivad köögis mitut põlvkonda) tavahinda, on see väga hea pakkumine.  Soodustuse saamiseks täishinnast tuleb sisestada e-poodi voucherikood „lecreuset“. Koodi saab sisestada, kui vajutada „Ostukorv“, (mitte otse „Maksma“). Kogu Home Decoris müüdava Le Creuset’ malmnõude valiku leiad siit.

Postitus valmis koostöös Home Decoriga.

29. detsember 2013

Heeringas kahel moel

herring

Ehkki mulle üldse meeldi teha ja ma ei tee ka mingeid kokkuvõtvaid tagasivaateid möödunud aastale ega anda uusaastalubadusi (ehkki seda ühte, traditsioonilist, et hakkan lõpuks trennis käima, ei ole ma seekordki unustanud), tahaks välja tuua  eelmisest aastast ühe highlight'i. Meie perre lisandus juulikuus uus neljajalgne liige, Minni. Toidublogisse puutub see nii palju, et alates sellest ajast on peaaegu kõigi toidupildistamiskordade fotode hulgas mitu sellist, millel väike hall aksessuaar. Nii kui töötegemiseks läheb, on tema klõpsti kohal "aitamas". Selliseid pilte on nii palju, et Minni suhtes oleks ebaõiglane üht sellist aasta lõpul siia mitte üles riputada. Heeringaretseptid ilmusid tegelikult juba detsembri Pereköögis, aga sealsete retseptide juurde läks kassita foto (et sellist teha, pidin ta lihtsalt korraks teise tuppa kinni panema, kust ta peagi valjuhäälse kaeblemise peale vabastada tuli), sest loomade toidulaual käimisse võidakse suhtuda mitutmoodi. Ehkki, kui päris aus olla, pole siin tegelikult üldse tegu lauaga, see on valgeks värvitud vineerplaat, mis on põrandal, sest seal on parem pealt pildistada:) Tegelikult sobib Minni siia pildile igati hästi, sest kala ja kass kuuluvad ju kokku, vaatamata sellele, et enamik (linna)kasse ei oska kala isegi unes näha.

Toidust ka. Soomes ja Rootsis on purkipistetud ise maitsestatud heeringas pidulaua lahutamatu osa. Siin kaks erinevat maitsestamisviisi ja soovitan kindlasti järele proovida mõlemad. Esimene on marineeritud, magus-hapu heeringas ja teine mahedas sinepikastmes. Mõlemad väga-väga mõnusad ja valmistamine on nii lihtne, et imelik kohe, kuidas nii väikese vaevaga saab lauale midagi sedavõrd head. Heeringasõpradele maitsevad sedamoodi purkipistetud kalad niikuinii, aga ka varasemad heeringapõlgurid võivad seda hakata nägema täiesti uue pilguga. Söö ise või tõsta purki ja vii külakostiks. Sobib suurepäraselt uusaastalauale. Heeringaks tuleks kindlasti võtta maitsestamata ja marineerimata kala, lihtsalt soolaheeringas (näiteks pakis müüdav Vici Traditsiooniline).


Marineeritud heeringas punase sibulaga
240 g soolaheeringa fileed
Marinaad:
2 dl vett
1 sl äädikat
0,5 dl suhkrut
1 loorberileht
10 musta pipra tera
2 punast sibulat
0,5 dl hakitud murulauku
0,5 dl hakitud tilli
Vala potti vesi, äädikas, suhkur, loorberileht, ja pipraterad. Lase korraks keema, jahuta. Lisa jahtunud marinaadile murulauk ja till. Lõika sibulad pooleks, poolikud omakorda õhukesteks poolrõngasteks. Viiluta heeringafileed. Lao vaheldumisi sibulaga purki. Vala peale marinaad. Kaaneta ja lase ööpäev maitsestuda. 
Heeringas sinepikastmes
240 g soolaheeringa fileed
2 dl hapukoort
3 sl sinepit
0,5 dl hakitud tilli
Viiluta heeringafilee. Sega omavahel hapukoor, sinep ja till. Sega heeringatükkidega. Lase külmkapis ööpäev maitsestuda.

20. detsember 2013

Valged piparkoogid

valged piparkoogid, white gingerbread

Tundub, et kõik põrnade ja kohvipaksu ja mille iganes pealt suvel tehtud ennustused, et jõulud tulevad mustad, on tõeks saamas. Ei saa öelda, et mind üldse mingi lume- ja külmaigatsus vaevaks, aga valgusest on küll puudus ja selles osas oleks lumi täitsa teretulnud. Teeks natukenegi heledamaks olemise ja vaated.  
Aga tegelikult tühja sest lumest või tema puudumisest, ega jõulud sellepärast olemata jää. Paljudel on kindlasti esimesed piparkoogilaarid juba tehtud ja söödud. Kui sa ei ole veel valgeid piparkooke proovinud teha, soovitan kindlasti vahelduseks selle natuke teistmoodi piparkoogiküpsetamise ette võtta. Sest kes ütles, et piparkoogid peavad ainult tumedad olema? Alati ühtemoodi on ju igav. See mu retsept ilmus eelmiste jõulude "Pereköögis" ja on kuulda olnud, et kes eelmisel aastal küpsetas, teeb seekord taas! Valgete piparkookide puhul on siirupi ja suhkru kuumutamise protseduur ära jäetud ja piparkoogid ongi vahelduseks hoopistükkis mitte nüüd päris lumivalged, aga ikkagi heledad. Ja täitsa piparkoogi maitsega.

valged piparkoogid, white gingerbread

Valged piparkoogidu 50 tk 
250 g võid
250 g suhkrut
2 muna
500 g nisujahu
0,5 tl soodat
noaotsaga soola
2 tl piparkoogimaitseainet
Glasuur:
1 munavalge
u 200 g tuhksuhkrut
1 tl sidrunimahla
Lisaks soovikohaseid kaunistusi 
Hõõru pehme või ja suhkur vahule. Lisa ükshaaval munad. Sega omavahel jahu, sooda ja sool. Sõtku ühtlaseks tainaks. Hoia tainast vähemalt tund aega enne küpsetamist külmkapis. Tõsta umbes 20 minutit enne küpsetamist külmast, et tainas pehmeneks veidi. Rulli jahusel laual paari millimeetri paksuseks. Lõika vormiga tainast küpsised. Tõsta need pannilabida abil küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 180-200 kraadi juures 8-10 minutit.
Glasuuriks löö munavalge vispliga kergelt lahti. Lisa segades tuhksuhkrut, kuni glasuur on sobiva paksusega ja läikiv. Soovi korral maitsesta glasuur sidrunimahlaga.
Ehi jahtunud küpsised glasuuri ja soovikohaste kaunistustega.

valged piparkoogid, white gingerbread

17. detsember 2013

Pistaatsiapähklite ja kuivatatud jõhvikatega küpsised (khm-khm,rasvata)


pistaatsia-jõhvika küpsised

See ei olnud nüüd ausõna spetsiaalselt nii mõeldud, et teen dieetküpsiseid. Lihtsalt ongi selline retsept, kus pole tarvis rasvainet! Idee on pärit rootslaste ajakirjast "Jul mat & bak", tegin omad muudatused ja no tõepoolest:  need kardemoni ja apelsinikoorega maitsestatud, pistaatsiatest ja jõhvikatest pungil küpsised küpsevad krõbedaks ja maitsevad imehästi ka ilma lisatud rasvaineta. Selline küpsetamisviis, kus kõigepealt küpsetatakse "kook", mis siis lõigatakse viiludeks, mida omakorda küpsetatakse uuesti, sarnaneb ju väga itaallaste biscottide ehk cantuccinide valmistamisele. Päris biscottideks ma neid siin aga ei nimetaks, olgu nad lihtsalt küpsised. Väga mõnusad ja maitsvad jõuluküpsised.

Pistaatsiapähklite ja kuivatatud jõhvikatega küpsised 
3 munavalget
noaotsaga soola
1 dl suhkrut
1 tl jahvatatud kardemoni
poole apelsini riivitud koor
2 dl nisujahu
75 g pistaatsiapähkleid (koortega kaal)
75 g kuivatatud jõhvikaid
Koori pistaatsiapähklid. 
Vahusta munavalged soolaga pehmeks vahuks. Vahusta edasi, kolmes jaos suhkrut lisades, kuni saad koheva valge vahu.
Puista munavalgevahule kardemon, riivitud apelsinikoor, jahu, pähklid ja jõhvikad.
Sega õrnalt läbi.
Vooderda keeksivorm* küpsetuspaberiga. Tõsta tainas vormi, ta jääb üsna madal, nii 3-4 cm kõrgune. Silenda pealt tasaseks.
Küpseta 175 kraadises ahjus pool tundi. Tõsta välja, lase jahtuda ja taheneda tund-paar või kasvõi üleöö.
Lõika 3-5 mm paksusteks viiludeks, mida õhemalt õnnestub lõigata, seda maitsvam saab. Laota küpsised küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, küpseta 175 kraadi juures 10 minutit. 

Teist korda ahju minemas:

pistaatsia-jõhvika küpsised

Ahjust väljas:


pistaatsia-jõhvika küpsised

Vabalt võib küpised teha ka vaid pistaatsiapähklitega (vaid pistaatsiapähklitega versioon ilmus ka detsembri "Pereköögis"). Võta pähkleid sel juhul 100 g 75 asemel. 

pistaatsia-jõhvika küpsised
Küpsiste taustal on näha üht moosipurki. Kui ta niimoodi pildi juba peale kippus, olgu siis retsept ka antud. Pealegi sobib see moos suurepäraselt nendesamade küpsistega. Või hoopis saia peale või juustu seltsi. Võid seda vabalt pakkuda ka sea- või linnuprae kõrvale. Kaunisse paelaga kaunistatud purki pandult on moosi igati sobiv külakostiks või jõulukingituseks viia. Kogustest tuleb välja pool liitrit.

Kaneeliga jõhvikamoos kuivatatud aprikoosidega 

4 dl (külmutatud) jõhvikaid
1 kaneelipulk
2 dl punast veini
10 kuivatatud aprikoosi, väiksemaks hakitult
3 dl moosisuhkrut

Tõsta kõik ained potti ja keeda madalal kuumusel kaaneta 15 minutit.  Vajadusel riisu vaht. Tõsta moos purki(desse). Hoia külmkapis.

*Kasutan nende küpsiste tegemiseks standardsest veidi lühemat keeksivormi. Tavapärase 30 cm asemel on selle pikkus 25 cm. Kui sul on selline olemas, siis on super, tainakogus on just sobiv. Kui kasutad tavalise pikkusega keeksivormi, siis peaksid u 5 cm ulatuses lõpust toppima sisse küpsetuspaberit või fooliumit, nii et sellest moodustuks sein, mille vastu tainas ulatub.

14. detsember 2013

Jõuluhõnguline tarte tatin: piparkoogitaina, apelsini ja pohladega

Ma ei ole olnud väga suur koogisõber (ei ole olnud jah, aga tuleb tunnistada, et asjad on hakanud paremuse suunas liikuma), aga tarte tatin on see kook, mida ma võin süüa alati . Palju. Pool kooki korraga. Õhuke krõbe põhi, mahlane ja hapukas kate ja muidugi see veniv, kleepjas, magus-magus karamell....Sügisel õuntega pahupidi kook, kevadel rabarbriga, suvel tomatiga - kõiki neid on korduvalt tehtud ja nauditud. 
Aga jõuluks? Kas on mingi kombo, millega võiks tarte tatini ka jõuluajal proovida? ON! Seesama siin. Ütlen kohe ära, et tegu ei ole padumagusa koogiga, sest pohlad ja apelsinid teadupärast on ju loomu poolest hapud. Aga see ongi asja võlu: hapukas-mõrkjas kate koos talle vastanduva magusa karamelliga, põhjaks vürtsikas piparkoogitainas - nii palju maitseid, nii tugev kooslus. Väga jõul.

tatin3


Jõuluhõnguline tarte tatin

250 g piparkoogitainast
1 dl suhkrut
50 g võid
1 väiksem apelsin
0,5 dl pohli (külmutatuid pole vaja sulatada)

Karamelli valmistamine ei ole keeruline, aga nõuab tähelepanu ja kannatlikkust. Vala suhkur ühtlase kihina vormi (või panni*) põhjale. Tõsta pliidile ja lülita sisse kuumus. Mitte päris maksimum, aga küllalt kõrge. Nüüd hakkab suhkur sulama. Kõige tähtsam on MITTE SEGADA, segades läheb suhkur tükki. Võid vormi käepidemetest hoides ja edasi-tagasi loksutades aeg-ajalt veidi suhkrut liigutada, et sulamist ühtlustada ja kiirendada. Kui suhkur on tumeda merevaigu värvi ja hakkab  kergelt mullitama, tõsta vorm pliidilt. Lisa või suuremate tükkidena ja sega ühtlaseks. Jah, nüüd võib lõpuks segada.
Viiluta apelsin õhukeselt. Säti apelsiniviilud karamellile nii, et nad oleksid võimalikult tihedalt üksteise kõrval, servad võivad üksteise peal olla. Äärtesse puista pohlad, need vajuvad enne küpsedes ja pärast pahupidi pöörates ilusti koogi külgedele. Enne taina pealepanemist peaks asi välja nägema umbes selline:

tatin1

Rulli  piparkoogitainas 3-5 mm paksuseks kettaks.  Lõika tainas vormist õige pisut, nii sentimeetri jagu suuremaks kettaks ja tõsta apelsinidele-pohladele. Suru ääred sissepoole. 

Küpseta kooki 180 kraadises ahjus 35 minutit. Küpsemise ajal võib karamell taina äärte vahelt veidi välja mullitada, see on täiesti ok. Ahi väljastab midagi sellist nagu järgneval fotol. Väljanägemine pole just vaimustav, eksole, aga ärgem unustagem, et kook on hetkel veel täiesti valepidi.

tatin2

Peale ahjust väljatõstmist lase koogil vormis 10 minutit seista ja taheneda. Tõsta serveerimistaldrik vormi peale. Pööra kogu kupatus kiire liigutusega pahupidi. Eemalda pealt vorm. Kook on valmis! 

tatin4

Kõige maitsvam on see tarte soojalt koos vanillijäätisega (mida mul pildistamise ajal ei olnud nagu juuresolevatelt piltidelt näha. Läksin küll poodi tooma, aga siis oli juba liiga pime pildistamiseks ja nii ongi pildid ilma jäätiseta, mis tegelikult on selle koogi juures üsnagi must). 
Kook on hea ka veel järgmisel päeval. Siis ei ole muidugi enam põhi nii krõbe kui kohe küpsetamisjärgselt, aga maitse on endiselt super.

tatin5
tatin6

*Kui spetsiaalset tarte tatin'i vormi ei ole, saab kenast hakkama ka panniga,  mis kannatab nii pliidil küpsetamist kui ahjukuumust. Selle retsepti kogused on  sobivad 21cm läbimõõduga vormile või samasuurele pannile.

10. detsember 2013

Heinalammas


valmis

Endiselt on käimas loosimine, kus võimalik võita endale tuttuus kokaraamat "Maitsev". Loosis osalemiseks vaata eelmist postitust või klikka siia

Nüüd aga ühest erilisest söögivalmistamismeetodist: heintes liha küpsetamine! Heina kasutamises söögi valmistamise juures ei ole muidugi midagi uut, vastupidi. Vanas Euroopas (Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa) on seda tehtud juba ammustest aegadest.  Spetsiaalset heintega täidetud kasti kasutati lausa iseseisva ahjuna. Seda asjandust võib pidada tänapäevase slow-cookeri eelkäijaks. Pott toiduga aeti pliidil kuumaks. Siis tõsteti pott heintega vooderdatud kasti. Hein kehva soojusjuhina toimis nagu termoskiht,  ei lasknud potil maha jahtuda ning toit küpses ilma igasuguse energiakuluta ise valmis.  Aega läks, aga kokkuhoid missugune! Allolev pilt on pärit raamatust "Cookbook for the Hay Box with a Commentary and Tips for Healthy Living", Ida Schuppli and Betty Hinterer, Vienna, Leipzig: Deuticke, 1914 (foto pihta pandud European Architectural History Network ajakirjast). Sedamoodi küpsetades mingit heinamaitset lihale ilmselt juurde ei jää, sest ta on ju kinnises potis. 


Viktoriaanliku Inglismaa köökides võeti aga valmis praad ahjust, tõsteti liha kasti, mis oli täidetud heinaga ning transporditi niimoodi jahilõunatele ja peentele piknikele, kus siis seda kuumalt süüa sai. Lisaks praktilisele poolele (toit püsis soe) sai ta juurde ka mõnusa maalähedase heinanüansi. 

Heinakastist ma oma köögis puudust ei tunne, päris heinte sees liha küpsetamine on aga juba ammugi olnud plaanis ära proovida. Juba siis, kui Juta kana heinakuhjas tegi ja Kristel Tigus hanega hullas. Tegudeni jõudsin alles nüüd, nuputades, millise toiduga võiks sisse õnnistada oma tuttuue, elu esimese LE CREUSET malmpoti.
Klassikalise, kvaliteetse ja vast kõigi toidutegijate unelmate poti pakkus mulle köögikatsetusteks Home Decor, kellega mul on hea meel juba pikemat aega koostööd teha. Nagu ilmselt olete jõudnud märgata:). Le Creuset'st ja suurepärasest võimalusest ühtesid maailma hinnatumaid malmnõusid endale praegu soodushinnaga soetada kirjutan postituse lõpuosas. 
Kõigepealt lammas. Tegelikult oli ta mul täitsa talleohtu, kintsutükk kaalus suts enam kui kilo. Panen retsepti sellesama väikese kintsukesega siia kirja, kui sul on suurem kints, suurenda maitseainete koguseid ja pikenda küpsetamisaega. Kasutada võib ka muid lambatükke, näiteks praadi (nn. tagatükk). Peaasi, et tükk või tükid ilusti koos heinaga potti ära mahuvad. 
Igaljuhul täitis lamba heintes küpsetamise tulemus kõiki mu ootusi, rohkemgi veel. Liha sai tõeliselt pehme ja mahlane, õrnalt rohu maitsega, imekerge suitsunüansiga. Superhea. Ennetades küsimusi heina kohta: puhast söögitegemiseks sobilikku heina saab lemmikloomade kauplustest. 
Retsepti osas, mis asub siin, toetusin Hugh Fearnley-Whittingstallile. Ka tema The River Cottage Cookbook'is on see olemas. 

Heinalammas

1 lamba(talle) kints, 1-1,3 kg
125 g külma võid
4-5 küüslauguküünt
2 tl soola
musta pipart
1 tl kuivatatud rosmariini

Puhasta kints liigsest rasvast. Tõsta külma või tükid, küüslauguküüned, sool, pipar ja rosmariin purustajasse ja surista ühtlaseks.Maitsesegu võib teha ka käsitsi: sega pehme või purustatud küüslauguküünte, soola, pipra ja rosmariiniga.

määre

määre_valmis

Mätsi või lihale. Loputa paar suurt peotäit heina vee all. Mitte pesemiseks, vaid et ta oleks niiske. Raputa veidi kuivemaks ja laota poti põhja. Tõsta lihatükk heintele nagu pessa:

ahju minek

Laota ka liha peale ja külgedele peotäis niisket heina. Kata ahjupott hoolikalt kaanega, nii et ükski heinakõrs välja piiluma ei jääks. Jälgi ka, et kaas oleks tihedalt peal, et õhk sisse ei pääseks, muidu võib hein süttida. Küpseta ahjus 210 kraadi juures 1 tund ja 40 minutit kuni 2 tundi, oleneb lihatüki suurusest ja õrnusest. Ahjust võttes lase enne lahtilõikamist lihal kaanetatud potis u 20 minutit seista. Tõsta liha lõikelauale ja pühi hein pealt ära.

ahjus


valmis2


Serveerimiseks lõika kondi ümbert liha viiludeks. Juurde sobib hästi köömnetega maitsestatud hautatud magushapu värske kapsas, ahjuplaadil küpsetatud kartulid ning punasest veinist ja veisepuljongist keedetud kaste.

vaagnal

Roheline malmpott, milles lammas heintes pehmeks ja maitsvaks küpses, on kuulus ja kultuslik Le Creuset. Emailitud malmnõusid toodab Le Creuset juba 1925. aastast ja siiamaani valmistatakse neid sealsamas, kus kunagi alustati: Põhja-Prantsusmaa linnakeses Fresnoy-Le-Grand. Paljudele seostuvad malmist ahjunõud kindlasti oranžika tooniga. Selle emaili värvi malmist ahjunõude puhul võttis esimesena kasutusele just Le Creuset, kelle esimesed nõud olid just seda tooni: Flame. Värv on inspireeritud tulikuuma sulamalmi hõõguvast toonist. Nüüdseks valmistab Le Creuset malmnõusid kõikvõimalikes erinevates toonides emailitult, aga ka vana hea Flame-toon on klassikasõprade rõõmuks alles, olgugi et seda on kopeerinud ka mitmed teised tootjad. Le Creuset’ teevad hinnaliseks ja ainulaadseks tema klassikustaatus, aegumatu disain ja ülim kvaliteet. Iga pott käib läbi 15 erineva meistri käte! Puhtale käsitööle antakse eluaegne garantii, mis tähendab, et ilmselt teeb kunagi sellessamas Le Creuset potis süüa ka keegi minu lastest ja loodetavasti kunagi ka nende lapsed...

Ja nüüd lubatud hea uudis: kuni 31. detsembrini saab Home Decori e-poest kõiki Le Creuset’ malmnõusid osta 30% soodustusega! Arvestades nende küllaltki kõrget, aga igati õigustatud tavahinda, on see väga hea pakkumine. Nii et kel veel jõuluvanale kiri kirjutamata või lihtsalt soov oma köögiarsenali aegumatu klassikaga täiendada, siis just nüüd on selleks õige hetk. Soodustuse saamiseks täishinnast tuleb sisestada e-poodi voucherikood „lecreuset“. Koodi saab sisestada, kui vajutada „Ostukorv“, (mitte otse „Maksma“). Kogu Home Decoris müüdava Le Creuset’ malmnõude valiku leiad siit.  

valmis1

Postitus valmis koostöös Home Decoriga.

7. detsember 2013

Kokaraamat...Kokaraamat? Kokaraamat! Siin ta lõpuks on: "MAITSEV". Raamatuloos!

MAITSEV. Mari-Liis Ilover

"Olen alati tahtnud kirjutada raamatut. Et esimeseks saab kokaraamat, poleks osanud naiivseid luuleridasid riimidesse sättiv heledate patsidega tirts ega tirtsust sirgunud maailmavalulisi tekstijuppe sahtlisse kribav köögikauge hilisteismeline ette näha ka oma kõige fantaasiarikkamates mõttelendudes. Aga siin see on!"(Jupike "Maitsva" eessõnast").

Jah, siin ta siis nüüd on. Minu esimene kokaraamat. Kõvad kaaned, 288 lehekülge, 122 retsepti. Suur, mahukas ja raske.
Üsna mitu korda on mult küsitud, et kui kaua ma seda raamatut tegin. Sellele ei saa ühest vastust anda. Kirjastuse poolt tuli ettepanek blogi parimad retseptid kaante vahele panna selle aasta veebruaris. Nii et viimased 10 kuud (eriti intensiivselt suvel, sest käsikiri tuli ära anda septembris) olengi valinud, läbi kokanud, söönud, pildistanud ja viimistlenud toite, mida "Maitsev" sisaldab. 
Teisalt, nagu raamatu alapealkiri ütleb, on tegu toidublogi "Siit nurgast ja sealt nurgast" parimate paladega. Blogi esimene postitus (hapuoblikasupp, mille retsept veidi kohendatult ja loomulikult ümberpildistatult raamatus olemas on) sai tehtud 4 ja pool aastat tagasi. Seega võib täiesti vabalt öelda, et olen seda raamatut enese teadmata kirjutanud 4 ja pool aastat!

sisu1Blogis on praeguseks pea 600 retsepti. Üks raskemaid etappe oligi raamatusse valiku tegemine- mida võtta, mida jätta? Ja siinkohal võivad nüüd küll kõik need, kes on käinud siin lugemas ja kommenteerimas tunda ennast täieõigusliku osalisena raamatu koostamise juures. Sest justnimelt need retseptid, mida statistika järgi on kõige enam vaadatud, jagatud ja kommenteeritud ning ka need, mis on väljaspool blogi oma elu elama hakanud, pääsesid "Maitsvasse". Suur aitäh teile, kulla blogisõbrad.

heeringakaaKindlasti tekib mõnes mõtlevas peas küsimus: milleks kokaraamat, kui kõik need retseptid on internetis olemas? Jah, tuleb tunnistada, et kahtluseuss näris esialgu mindki. Aga arutades seda nii internetist retseptide otsijate, pühendunud kokaraamatute fännide kui nii toidublogide kui kokaraamatute kirjutajatega, sai üsna selgeks, et paber ja ekraan pigem ikkagi täiendavad teineteist kui välistavad. Internet on loomulikult retsepte täis, olen ise ju ka blogiga oma väikese panuse sellesse küllusesse andnud. Samas, kui teed süüa internetist leitud retsepti järgi, tuleb retsept kas välja printida või siis joosta köögist ekraani juurde vaatama, et kui palju seda jahu siis ikka nüüd oli ja millal need porgandid lisada tuleb. Jajah, muidugi on iPadid ja nutitelefonid, aga ikkagi on ekraanilt retsepte söögitegemise kõrval raskem jälgida, kui raamatust. See on siis selline puhtpraktiline aspekt. Eks neid erinevaid plusse ja miinuseid ühe või teise kasuks/kahjuks on teisigi, paljuski on küsimus selles, kuidas ollakse harjunud ja kuidas rohkem meeldib.
"Maitsev" on praktiline kokaraamat ja miski ei teeks mulle suuremat rõõmu, kui et ta leiaks koha köögis, võimalikult lähedal pottidele-pannidele, pliidile ja toiduainetele.  Olen ta selle jaoks kirjutanud. Ehk siis:
"Kokaraamatuid on igat masti. Mõned on lihtsalt retseptide kogumikud, mõned sobivad ka öökapile õhtuseks lugemiselamuseks, kolmandad võiks kunstiteostena lausa raamida.  “Maitsva” õige koht on kohe kindlasti köögis! See raamat ei ole mõeldud riiulis lebamiseks ja vaid haruharva imetlemiseks, vaid igapäevaseks kasutamiseks. See on raamat, millele paar pannilt lipsanud rasvapritset, tilk tomatikastet ja pisike marjaplekk annavad vaid lisaväärtust. Mind teeks õnnelikuks, kui näeksin mõne aja pärast sedasama raamatut kellegi köögis sinna sirgeldatud kasutajapoolsete parandustega, märkmetega, mugandustega. Kõik raamatu retseptid on soovituslikud ja mõeldud inspiratsiooniks, lase loovusel lennata ja katseta julgelt! Kui sulle meeldib aga retsepte täpselt järgida, siis võid olla kindel, et raamatus antud juhiste järgi õnnestub toit kindlasti. Kõik road on korduvalt järgi proovitud ja sööjate poolt heaks kiidetud. Ka kõik raamatu tarbeks üles pildistatud toidud said selleks tarbeks napsatud päris toidulaualt päris sööjate käest, kes need peale pildistamist päriselt ka ära sõid." (Veel üks jupike "Maitsva" eessõnast).

Blogist pärit retsepte ma raamatukirjutamise ajal eriti ei muutnud, täpsustasin vaid mõnd veidi ja korrastasin teksti. Küll aga said väga paljud retseptid raamatusse uue foto, sest need toidufotod, mis blogi algusaastail postituste juurde tehtud said, ei oleks seda häbi üle elanud, kui nad raamatusse pistnud oleksin:)
Ja nüüd pean paljastama ka ühe saladuse. Päris kõik raamatu retseptid ei olegi veel blogisse jõudnud. Need on aga sellised toidud, mida ma tegelikult teen kogu aeg, lihtsalt kuidagi erinevatel asjaoludel on neist blogimine toppama jäänud. Aga kindlasti tulevad peagi! Näiteks leib. Mõni veel. Nii et ka neile, kes blogi pidevalt jälgivad ja on tuttavad siinsete retseptidega , on raamatusse peidetud mõned toredad üllatused.
leib  
heeringakaaviar

Untitled

Olen suure tänu võlgu raamatu toimetajale Monica Kiigele, kes ohjeldas mu paljusõnalisust, kärpis viierealiseid lohelauseid ning kelle kogenud pilk leidis üles kõik retseptidesse sisse pugenud väikesed apsakad. Suur aitäh kujundaja Anneli Akindele, kes vormis tekstid ja fotod puhta ning selge joonega raamatuks. On suur vedamine, kui saab kujundajaga juba esimesest kohtumisest peale ühte keelt rääkida.
Hele-Mai Alamaale kniks ja tänud kaanefoto eest. Samuti on Hele-Mai tehtud foto, mis on eessõna juures. See pilt sai klõpsitud tegelikult niisama, kui me käisime suve lõpus koos Põlvamaal "Pere ja Kodusse" ühest toredast mahetalunike perest lugu tegemas. See päevalillepõld, mis meile tee ääres avanes, oh sa jeerum! Jooksime oma kaameratega seal ringi ja pildistasime ja ahhetasime. Nii et see pilt ei ole üldse spetsiaalselt raamatu jaoks tehtud ega kuidagimoodi lavastatud ega sätitud, aga väga toreda emotsiooni ja mälestusega seotud.
Ja loomulikult suur aitäh mu armsale perele, kes on mu tegemisi alati toetanud ja olnud mu toitude esimesteks, ausaimateks ja parimateks kriitikuteks. 
Hiiglama suur ja kogu südamest tulev tänu kõigile toidublogi “Siit nurgast ja sealt nurgast" lugejaile, ilma teieta seda raamatut ju ilmselgelt poleks olemas. Kahjuks ei ole võimalik kõigile teile seda blogi põhjal koostatud raamatut kinkida, ehkki olete ta igati ära teeninud. 

Küll aga loosin tänutäheks lugejate vahel välja 3 kokaraamatut "Maitsev"! Loosis osalemiseks anna palun kommentaariumis teada, kuidas oled sina harjunud retsepte otsima. Kas internetist (blogidest, foorumitest, kokandusportaalidest jne) või kokaraamatutest või mõlematpidi. Raamatud loosin välja järgmisel pühapäeval, 15. detsembril, siis on lootust, et nad jõuluks ilusti kohale jõuavad.

kook1


1. detsember 2013

Kaerajahust õunakook iiriste ja mandlitega

kaerajahust õunakook iiriste ja mandlitega

Kell on pool 11 hommikul, on esimene advendipüha, õues sajab laia lund. Päris esimene tihe lumesadu sel aastal. Ei saa öelda, et oleksin seda hirmsasti oodanud, pigem vist mitte. Veel neljapäeval Tallinnast Riiga sõites oli ilm lausa kevadine - põllud rohetasid ja päike siras hele-helesinises taevas. Korraks käis peast läbi ketserlik mõte, et ehk jääbki seekord nii. Mäletan, et mingi vast 7-8 aastat tagasi oli selline talv, kui lund polnud üldse, paar päeva enne jõululaupäeva oli 11 kraadi sooja ja ma korjasin peenralt graavikala peale tilli. 
Aga nüüd, akna ääres kirjutades, kõrval kass, kes näeb akna oma elu esimest lund ja ei jõua ilmselt ära imestada, mis imelik pisikeste valgete lindude parv seal tiirutab, millele ta silmadegagi järgi ei jõua, rääkimata muudmoodi kinnipüüdmisest, tundub see täitsa tore. Tundub, et seda oli kohe täitsa vaja. 
Ja põhjust koogiküpsetamiseks on ju ka küllaga, olgu selleks siis esimene advent, lumi või lihtsalt tore pühapäev.
Nagu nimeski kirjas, on see kook kaerajahust. Õuntega sobib  kergelt kaerane maitse suurepäraselt kokku, sulanud iiristest tuleb mõnus karamellimekk ja mandlid annavad parasjagu krõmpsu. Kõik toimib! Kooki on lihtne teha, koostisaineid ei pea mööda ilma taga otsima (ehkki mulle just meenub, et armas kolleeg ajas seda Tartu kaubandusest eelmisel sügisel tikutulega taga, aga nüüd peaks Veski Mati täistera-kaerajahu suuremates poodides ikka saada olema). Kook on hea nii soojalt kui külmalt, paar päeva võib vabalt toatemperatuuril seista ja ikka maitseb mõnus.

Kaerajahust õunakook iiriste ja mandlitega
2 muna
1,5 dl suhkrut
noaotsaga soola
2 dl hapukoort
1 dl rapsiõli
4 dl täistera-kaerajahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl kaneeli 
Kate:
3 õuna
75 g ehk pool pakki iiriskomme (Kalevi Toffe Cream)
50 g mandleid
1 sl suhkrut
40 g võid 
Klopi munad suhkru ja soolaga lahti. Lisa kõik ained ja sega tainas ühtlaseks. Vooderda 20 cm lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga, määri servad võiga. Vala tainas vormi.
Katteks puhasta õunad südamikest, tükelda üsna õhukesteks väikesteks tükkideks. Et nagu õunaviil oleks veel kolmeks lõigatud. Haki iiriskommid veidi väiksemaks, aga mitte pudiks. Sama tee mandlitega. Mõned mandlid võivad terveks ka jääda. See ei ole väga peente preilide kook, pigem selline maalähedane:) Tõsta kate tainale. Puista peale suhkur. Tükelda või ja lao võitükikesed kõige peale. Küpseta kooki 185 kraadi juures 35-40 minutit.
kaerajahust õunakook iiriste ja mandlitega

kaerajahust õunakook iiriste ja mandlitega

Postitus kirjutatud, on lumesadu akna taga ära lõppenud ja asendunud vihmaga. Tühja kah, vähemalt korraks oli jõulutunne. Ilusat pühapäeva kõigile!