2. detsember 2014

Ungaripärane veiselihahautis letšo ja kartuliga

Tulnud just koju ja pistnud paja tulele, tekkis tunnike ooteaega. Ja mida teeb süllesadanud tunniga toidublogija? Ei, ta ei loe ooterežiimil lebavat Ottolenghi "Plenty More"-i ega ema saadetud lemmik-toiduajakirja, värsket "Ruoka & Viini"-t. Samuti ei korista ta laste riidekappe, kus laiavad üksikud sokid (jah, ka meie pesumasin sööb sokke) ja valitseb hommikuses "mul-on-just-seda-pluusi-vaja" puistamises tekkinud kaos. Niisamuti ei otsi ta välja jõulukaunistusi, ehkki lubas seda teha juba nädal aega tagasi. Ta ei korista ega triigi. Seda kõike on hädasti tarvis teha. Aga ei. Toidublogija valab endale toidu haudumise ajaks klaasi 2005. aasta Ribera del Duero veini, istub arvuti taha ja paneb kirja retsepti. 

veiselihahautis letšo ja kartulitega

Fotot ei olnudki tarvis seekord teha, sest seda hautist on valmistatud juba nii mitmeid kordi, et toit ammugi pildistatud. Retseptki tegelikult juba ilmunud, aga mitte blogis. Retsepti leiab ka Eesti Kartuli veebilehelt, kuhu Tuuliga tegime kokku 80 toitu, milles suuremat või väiksemat rolli mängib kartul. Soovin seda retseptikogumikku lapata, ehk leiate midagi uut ja põnevat rahvusmugulast, mida kodus järgi proovida.
Siin toidus on kartul kõrvalosas, andes hautisele toekust. Samuti muudab kartulist keetmisel eralduv tärklis kastme paksemaks. Ja Ungari toitudes kasutatakse üldse päris palju kartulit, nagu meilgi.
Ungaripäraseks nimetasin toidu sellepärast, et tegelikult ei ole ta ükski ungarlaste lemmik-veiselihahautistest, ei guljašš ega pörkölt. Kui nõukaaegne samanimeline rasvane sealiha-koorehautis tähelepanuta jätta, siis guljašš valmistatakse ikkagi pea alati veiselihast (võib olla ka kondiga), sibulast, paprikatest, tomatitest, köömnetest ja tavaliselt lisatakse ka kartuleid. Sisse võib keeta ka klimpe. "Igal maakohal on oma retseptid, kõik guljašid ei ole vedelad nagu supp, kuid leemerohkuse tõttu tuleb neid ikkagi süüa supilusikaga", kirjutab Peeter Kard raamatus "Ungari köök". Pörkolt omakorda aga on paksem hautis, mis valmistatakse alati kondita lihast, lisandiks sibulad ja paprika. Kunagi ei lisata kartuleid ega klimpe. Nii et see hautis siin ongi natuke nagu guljašš, aga paksem. Ja natuke nagu pörkölt, aga kartulitega. Paprikatega saab külmal ajal edukalt tšiitida, kasutades valmis letšot. Kõik on ülimalt lihtne - vajalik kraam potti, poolteist tundi hautamist ja valmis ta ongi! Maitseb superhea, ehtne talvetoit.

Ungaripärane veiselihahautis letšo ja kartuliga
jagub neljale

400-500 g pehmet kondita veiseliha või valmis tükeldatud guljašiliha
2 sibulat
1 küüslauguküüs
2 sl õli
2 sl paprikapulbrit
680 grammine purgitäis letšot
1 tl suhkrut
5 kartulit
7 musta pipra tera
soola
värsket hakitud peterselli

Tükelda lihatükk umbes paari cm suurusteks kuubikuteks. Poolita sibulad ja viiluta, haki küüslauguküüs.
Kuumuta pannil õli. Prae sibul ja küüslauk läbipaistvaks, tõsta haudepotti.
Pruunista selsamal pannil liha, lisa paprikapulber ja maitseks soola, sega läbi. Tõsta potti.
Lisa haudepotti letšo, teelusikatäis suhkrut ja pipraterad. Hauta kaane all madalal kuumusel 1 tund.
Lisa tükeldatud kartulid ja hauta veel u 45 minutit, kuni kartulid on pehmed. Jälgi, et kartulid oleksid vedelikuga kaetud, siis küpsevad nad kiiremini. Hoia kuumus madal ja sega aeg-ajalt põhjast, et hautis kõrbema ei läheks. Raputa valmis toidule värsket hakitud peterselli.

9 kommentaari:

Olga Kaju ütles ...

Ha, ma täiesti mõistan sind! Samas ma olen alati mõelnud, miks ei võiks pesumasin neid sokke siis ometi paarikaupa süüa?

Anonüümne ütles ...

Tere! Mis kraadi juures hautist tuleks küpsetada?

Anonüümne ütles ...

Soovin ka teada, mis on Teie jaoks madal kuumus? Selle kohta on internetis erinevaid arvamusi (alates 100 kraadist).

Mari-Liis Ilover ütles ...

Sõbrakesed, ma hautan seda pliidil! Muidugi võib ka ahjus. Sel juhul pistaksin hautise 22+-sse ahju, keeraksin kohe 160 peale ja hautaksin tund-poolteist, kuni liha pehme.

Anonüümne ütles ...

Olen seda rooga juba valmistanud "Eesti kartuli" koduleheküljel avaldatud retsepti järgi. Toit tuli välja ülimaitsev, kuid madalal kuumusel pliidil hautades küpsesid kartulid liiga aeglaselt, mistõttu toiduvalmistamise protsess venis ligi kahetunniseks. Kuumust tõstes kippus roog jälle põhja kõrbema. Ilmselt oleks lihtsam, kui kartulid tõesti väikeseks tükeldada. Kasutan seda retsepti kindlasti ka edaspidi, kuid kiiruse ja mugavuse huvides keedan kartulid siis eraldi.

Mari-Liis Ilover ütles ...

Tänud kommentaari eest, Anonüümne! Olen ka mujalt sama tagasisidet saanud kartulite osas. Tegin retsepti ka pisikese muudatuse selles osas ja pikendasin kartulite küpsetamise aega ning kirjutasin paar soovitust veel sisse. Päris esimest korda tegin seda toitu tegelikult ise ka kartuliteta, keetsin kõrvale kartulipudru. Ka nii on väga hea! Järgmisel korral ei viitsinud kartuleid eraldi keeta ja pistsin nad otse patta, nii see roog sündiski:)

Raili ütles ...

Talvisel ajal on nii palju toas olemist, seetõttu selline pikk tulel podisemine lisab toidule justkui mingi lisaväärtuse. Igaljuhul õnnestus esimesel korral kohe väga hästi, kuigi mul haudus liha alguses isegi 1,5 h

Pesukaru ütles ...

Nii jubehea söök, et täna lõunaks sõime jäägid ja läks järgmise nädala menüüsse kohe uuesti kirja. Kahju ainult, et siis on sellega ka mõneks ajaks kõik, sest kodune letšo saab otsa :(

Mari-Liis Ilover ütles ...

No vot, siis on teada, et järgmisel aastal tuleb suuremas koguses letšot sisse teha :):)