29. november 2014

Kõrvitsapirukas. Jah, see Ameerika moodi.

Kui mõned nädalad tagasi hakkas FB-s ringlema järjekordne edasiantav mäng, teemaks seekord tänamine, ei saanud ma esialgu üldse asjale pihta. "Ma olen tänulik, et mul on nii toredad lapsed ja südamelähedane töö." Nii OK, muidugi, see on super ja ma tunnen samamoodi, aga miks peaks seda FB vahendusel kõigile kuulutama? Ja siis tuli veel järgmine level, see videovärk takkapihta. Et FB paneb su valitud persoonist kokku piltide jada ja siis saad selle sellele inimese seinale postitada. Teda tänades. Nii nummi. Ja mu blondi peakese kohal lõi elektripirn särama: muidugi, saabumas on ju USA -s ja Kanadas tähistatav tänupüha! Kõik need FB tänamisaktsioonidki said tõenäoliselt enne tänupüha just lombi tagant alguse ja imbusid meilegi.
Novembrikuu viimasel neljapäeval tähistatav tänupüha pole meie jaoks muidugi mingi tähtpäev. Küll aga on kõik ilmselt kursis ameeriklaste selleks päevaks valmistatava perelõunaga, kust ei puudu kunagi hiiglaslik küpsetatud kalkun ega kuulus Ameerika kõrvitsapirukas.
Ega minagi tänupüha ei tähistanud. Küll aga sai juba nädalake varem küpsetatud üks õige Ameerika kõrvitsapirukas! Meil oli Naistelehega juba varem kokku lepitud, et Kokakooli rubriigis ilmub tänupüha-nädalal just see kuulus kook. Ja teate, see on üks ütlemata hea asi! Põhja võik kindlasti eelküpsetada, siis jääb ta mõnusalt krõbe ja ei vetti niiske täidise all läbi. Kõrvitsatäidise jaoks kasutatakse lombi taga tavaliselt konserveeritud kõrvitsapüreed. Meil pole seda minu teada üldse müügilgi. Aga ei ole ju ka mingi küsimus kõrvits ahju pista, ära röstida ja püreestada - ongi kõrvitsapüree valmis!
Minu arust võib küll seda pirukat vabalt küpsetada sügisel ja talvel ükskõik mis ajal, mitte vaid tänupühal. Kaneel, ingver ja muskaatpähke täidises teevad ta lausa jõuluhõnguliseks. Kes pole veel kõrvitsapirukat küpsetanud, soovitan kindlasti proovida.
Ja kui keegi tõesti ka Eestis peab kodus tänupüha, siis olgugi, et selleaastane on juba peetud, on järgmiseks aastaks retsept siit nüüd ilusti võtta.

Ameerika kõrvitsapirukas


Ameerika kõrvitsapirukas

Põhi:
200 g nisujahu
100 g võid
1 sl suhkrut
0,5 tl soola
1 muna

Täidis:
800 g kõrvitsat (kõrvitsapüreed vajad 400 g)
3 muna
1 sl kaneeli
0,5 tl jahvatatud ingverit
1,25 tl riivitud muskaatpähklit
0,25 tl soola
400 g (1 purk) suhkruga kondenspiima

kaunistamiseks: vahukoort, kaneeli, pekaani- või Kreeka pähkleid

Ameerika kõrvitsapirukas (samm-sammult)

Lõika kõrvits* sektoriteks. Uurista supilusikaga välja pehme sisu ja seemned. Lao sektorid koor allpool ühe kihina ahjupannile. Küpseta 180 kraadi juures umbes 45 minutit, kuni kõrvitsa viljaliha on nii pehme, et kahvel läheb eriliselt surumata sisse.
Eemalda noaga tõmmates koor ning püreesta kõrvitsa viljaliha. Koogi sees vajad seda 400 g. Ülejäänu, kui seda on, võib tõsta karpi ja sügavkülmutada.
Taina valmistamiseks mõõda kaussi jahu, lisa suhkur ja sool. Riivi sisse või.
Pudista jahu ja võid sõrmede vahel, kuni tainas on purutaoline.
Lisa kahvliga lahtiklopitud muna ja vajuta tainas kokku ühtlaseks palliks.
Rulli tainas mittenakkuval pinnal (muul juhul kasuta rullimisel kindlasti jahu) paari millimetri paksuseks kettaks.
Tõsta tainas 23 cm läbimõõduga pirukavormi. Vooderda põhi ja ääred. Lase külmkapis 30 minutit seista.
Seejärel kata tainas küpsetuspaberiga ja vala sellele raskus, milleks sobivad hästi kuivatatud herned-oad. Neid saad kasutada küpsetamisel korduvalt. Eelküpseta põhja 200 kraadi juures 15 minutit. Eemalda raskus ja küpsetuspaber ja küpseta veel umbes 7 minutit, kuni põhi on kuldne.
Sega kausis kõrvitsapüree, lahtiklopitud munad, kondenspiim ja maitseained. Vala tainas eelküpsetatud põhjale. Küpseta 180 kraadi juures umbes 40 minutit, kuni täidis on peaaegu tahkunud, aga võib veel keskelt üsna kergelt võdiseda.
Lase koogil jahtuda, seejärel kaunista vahukoore, kaneeli ja pekaani- või Kreeka pähklitega.

*Võimalusel kasuta tihkema ja oranživärvilise viljalihaga muskaat- või pähkelkõrvitsat, nii jääb püree paks ja aromaatne. Hariliku kõrvitsa kasutamise puhul võiks püreed enne koogis kasutamist sõelal nõrutada, siis ei ole ta liiga vesine.

23. november 2014

Hakkame valmistuma! Verivorstivorm "toad in a hole" ainetel ja pidusai õunamoosi ning pohladega

Ega ei pääse ka sel aastal. Jõulud tulevad, kindel see. Kindel on ka see, et päris jõuluõhtul on meie laud täpselt selline nagu igal aastal. Sült, verivorstid, seapraad, hapukapsas, ahjukartulid. Pohlamoos ja kõrvitsasalat. Piparkoogid. Nii nagu väga-väga paljudes teistes peredes. On traditsioone, mille vastu ei ole kohe mitte kui midagi ja jõuluõhtu toidud on minu jaoks üks neist.
Koos esimese lumega tuli tunne, et tegelikult tahaks juba midagi jõuluhõngulist küll. Mitte päris sülti ja muud eelpool loetletut padujõululist, aga midagigi. Ja mul on ju tarvis uheldada oma uue pirukavormiga! See Emile Henry vorm oma ilusa punase tooniga sobib suurepäraselt nii oma koju jõuluroogade valmistamiseks ning serveerimiseks kui kingituseks. Pärit on ta loomulikult kust mujalt kui Home Decorist, piilu siia.
Nii et saigi tehtud uude vormi kaks toitu, mis on muidugi head igal ajal, aga kuidagi eriti hästi sobivad praegusesse jõulueelsesse ootusesse.

Briti traditsioonilist vorstitoitu toad in a hole olen juba tükk aega teha plaaninud.  Nüüd siis sai ta lõpuks järgi proovitud, aga tavapäraste toorvorstikeste asemel hoopis verivorstidega. Osa tainavedelikku asendasin selle retsepti ainetel õluga, milleks valisin Saku jõuluporteri. Tema tummine ja tugev maitse sobis verivorstidega superhästi ja usun, et tainas on õllega oluliselt maitseküllasem, kui lihtsalt piimast tehtu.

toad in the hole with blood sausage
Toad in a hole veidi teisiti ehk verivorstivorm õlletainaga

300 g peenikesi verivorste
200 g nisujahu
4 muna
150 ml piima
150 ml porter-õlut
0,5 tl soola
musta pipart
3 sibulat
õli sibulate praadimiseks

Laota verivorstid sellesse samasse ahjuvormi, kus valmistad hiljem oma roa. Küpseta neid 200-kraadises ahjus umbes 15 minutit, kuni nad kergelt särisevad ja on pealt muutunud krõbedaks.
Sel ajal, kui verivorstid toas imehead jõuluhõngu levitades küpsevad, sega kokku tainas. Klopi kausis lahti munad, lisa vispliga segades piim ja õlu. Lisa jahu, sool ja paar keerdu musta pipart. Sega kõik kokku ühtlaseks tainaks.
Tõsta verivorstid hetkeks ahjust ning vala nende peale kuuma vormi tainas. Küpseta 200 kraadi juures veel umbes 35 minutit. Küpsetamise vahepeal võib tunduda, et tainas muutub nii kohevaks, et tahab sufleetaoliselt lausa vormist välja ronida. Ahjust võttes vajub tainas siiski tagasi.
Sel ajal, kui vorm ahjus, saad praadida sibulad. Seda nüüd küll, et traditsiooniliselt pakutakse toad in a hole juurde sibulakastet, mis on tehtud praetud sibulatest ja puljongist ning paksendatud nisujahuga. Kes soovib, võib teha ka verivorstivormi juurde sellise kastme. Mina oma laiskuses praadisin lihtsalt sibulaid pannil õlis 7-8 minutit ja puistasin valmis vormile.
Kõige maitsvam on selline vormitoit loomulikult soojalt. Kui esimesest söömisest jääb midagi järele, siis hoia vormi külmkapis ja soojenda enne järgmist söömist ahjus taas üles.

toad in the hole with blood sausage

toad in the hole with blood sausage

Sellesamas vormis valmis ka kohev ja pehme pidusai. Eriliseks teeb ta see, et võid kasutatud üldse ei ole, tainasse sai segatud hoopis kohupiima. Kohupiimaga pärmitainas on pehmem ja veidi raskemini käsitletavam kui tavapärane, aga sellest tehtud küpsetised on eriliselt kohevad ja mahlased ning mis eriti tore, püsivad sellisena mitu päeva. Tainas ise on üsna magus ja peale raputatud tuhksuhkur annab ka oma magusa panuse, nii et kodune õunamoos ja hapukad pohlad täidises enam lisasuhkrut ei vaja. Ühesõnaga selline vähe tervislikum pidusai. Maitses järeleandmisi tegemata!

kohupiima-pärmitainast pidusai õunte ja pohladega
Kohupiima-pärmitainast pidusai õunte ja pohladega

Tainas:
1 pakk (11 g) kuivpärmi
u 500 g nisujahu
85 g suhkrut
0,5 tl soola
1 tl kardemoni
200 ml vett
300 g maitsestamata kohupiimakreemi või -pastat (kasutasin Alma 3% toru)

Täidis:
500 ml õunamoosi
100 g pohli (värskeid või külmutatuid)
u 2 sl kaneeli
määrimiseks 1 lahtiklopitud muna
2-3 sl mandlilaaste
tuhksuhkrut

Sega omavahel pärm, jahu, suhkur, sool ja kardemon. Lisa käesoe vesi ja tunnike toasoojas seisnud kohupiim. Ja nüüd sõtkuma! Minul on juba aastaid olnud pärmitaina tegemisel abiks Kitchen Aid ja ehkki ma olen ilmselt võimeline ka käsitsi sõtkuma, on protsess masinaga palju kiirem ja lihtsam. Lükkad nuppu ja lihtsalt vaatad, kuidas konksu all kõik seguneb mõne minuti jooksul imeväel elastseks palliks ja hakkab kausi seinte küljest lahti lööma.
Tuleb arvestada, et kohupiimaga tainas jääb üsna pehme ja kleepub. Nii et päris puhtaid kausiseinu pole mõtet oodata. Kui siiski tundub, et tainas on liiga vedel, lisa veidike jahu. Tainas peab moodustama lõpuks ühtlase elastselt koos hoidva pehme massi ja välja nägema enam-vähem selline:

kohupiima-pärmitainast pidusai õunte ja pohladega

Kata tainakauss toidukile või köögitätikuga ja lase soojas kohas tund aega kerkida. Kasutan kergitamiseks pea alati ahju, millel keeran temperatuuri 38 kraadi peale. 
Kui tainas on kerkinud, kummuta ta lauale. Ma kasutasin rullimisel silikoonalust ja mittenakkuva kattega tainarulli ja jahu ei olnud vaja kasutada. Aga nagu juba öeldud, tainas on pehme ja kleepuv (aga sai tuleb tänu sellele kohev ja õrn!). Et mitte hiljem kirudes kleepuvaid tainatükke aluse küljest kraapida, soovitan ikka kindluse mõttes rullimisel jahu kasutada.
Rulli tainas õhukeseks ristkülikuks. Määri peale õunamoos ja puista üle pohladega (külmutatuid pole tarvis eelnevalt sulatada). Raputa peale kaneeli. 

kohupiima-pärmitainast pidusai õunte ja pohladega

Keera pikemast servast ettevaatlikult lükates ja samal ajal tainast kõigepealt ühest äärest, siis keskelt ja siis teisest äärest jupikaupa tõstes (see kirjeldus kõlab kummaliselt, aga kui ühe pehme tainatüki peal on rohkelt niisket täidist, siis just sel moel rullimine õnnestubki) tainas rulli.
Lõika rullist u 4 cm paksused jupid. Tõsta need ümmargusse ahjuvormi. Kui tundub, et transportimisel laualt vormi kaotavad tükid viimasegi esteetilise välimuse, ära muretse, siin ei peagi mingeid ideaalseid ja üksteisega identseid rulle olema. Kerkides ja küpsedes moodustub ikkagi imearmas kohev sai, nagu valmis küpsetise piltidelt näha.  Päris tihedalt ära rulle üksteise kõrvale lao, veidi kerkimisruumi peab ka jääma:

kohupiima-pärmitainast pidusai õunte ja pohladega

Ilmselt jääb sulgi osa tainast üle. Võid ülejäänud rullidest teha veel teisegi, väiksema pidusaia või tõsta rullid hoopis muffinivormidesse ja küpsetada saiakestena.
Lase enne ahju tõstmist saial toatemperatuuril seista veel 30 minutit, selle ajaga kerkivad tõenäoliselt rullide vahele jäetud tühimikud juba täis. Määri pealt munaga. Nüüd raputa rullidele veel mandlilaastud ja küpseta saia 200 kraadi juures umbes 30 minutit. Lase räti all veidi jahtuda, siis raputa peale tuhksuhkrut.
Ohh, kui hea see on!

kohupiima-pärmitainast pidusai õunte ja pohladega

kohupiima-pärmitainast pidusai õunte ja pohladega

17. november 2014

Krõbedad "lömmis" ahjukartulid

"lömmis" kartulid

MTÜ Eesti Kartul on loonud veebilehe, mis on täies mahus pühendatud kelle jaoks siis armastatud, kelle jaoks mitte, aga igatahes kõigile tuntud mugulale. Soovitan kindlasti lehega tutvust teha. Saab teada huvitavaid fakte kartuli ajaloo ja kasulikkuse kohta, erinevate sortide ja nende toidus kasutamise kohta. Lisaks lükatakse ümber müüte (a la "kartul teeb paksuks") ja jagatakse rohkelt retsepte kartuli toidus kasutamiseks. Viimases osas avanes mul tore võimalus kaasa lüüa ja suve lõpul sai kokatud ja pildistatud mitukümmend toitu, kus kartulit on kasutatud kas siis traditsioonilisemal või tavapäratumal moel. Igatahes oli see kõik väga põnev ja avastasin kartuli nii mõneski toidus enda jaoks täiesti uutes kooslustes. Näiteks tomatikastmes,  uskumatult maitsvas Hispaania tapases nimega patatas bravas. Või hoopis focaccia peale laotatuna. Või browniele tummisust andmas jne. Lisaks sai uuesti läbi tehtud ka meie armas Mulgi puder, lõkkekartulid, pannileib ja teised ammused lemmikud, milles põhikoostisosaks rahvusmugul. Ühesõnaga, minge ja vaadake, millised retseptid me Tuuliga kahepeale sinna ritta seadsime - neid on seal piisavalt palju, et innustada igaüht proovima kartulit kas siis mõnel uudsel moel toidus kasutada või tuletada meelde teada-tuntud maitsvaid ja koduseid kartulitoite.

Ja nüüd "lömmis" kartulite juurde. Jutumärgid tegelikult on tarbetud, sest kartulid ongi enne küpsetamist lömmi vajutatud, aga kuidas sa ikka surmtõsiselt toidu nimeks kirjutad lihtsalt lömmis kartulid. Purustatud või katki vajutatud on jällegi nagu kuivavõitu ja et me kodus olemegi neid lömmis kartuliteks nimetama hakanud, olgu siis blogiski nende nimetus selline.
Seesama, mu uueks lemmikuks kujunenud ahjukartulite valmistamise viis on ülimalt lihtne, aga eriti maitsev ja nutikas: keeda kartulid, vajuta lamedaks ja küpseta ahjus krõbedaks! Maitseb igas vanuses sööjatele. Võid keeta kartulid spetsiaalselt selle toidu tarbeks või kasutada ka varem keedetud koorega kartuleid, mis on kappi seisma jäänud. Selsamal viimasel viisil, otsides oma seisma jäänud koorega keedetud kartulitele rakendusvõimalust, "leiutaski" Austraalia toiduajakirjanik Jill Dupleix needsamad "crash hot potatoes". See lahe moodus ahjukartuleid küpsetada levis nagu headele asjadele ikka kombeks, kiiresti üle ilma ja nüüd jõudis siis lõpuks ka minu koju:)

Krõbedad "lömmis" kartulid

Vaja läheb:
-võimalikult ühesuuruseid kartuleid. Eriti tore, kui on punasekoorelised
-õli
-soola
-pipart
-kuivatatud ürte (näit. tüümiani, peterselli, punet vms meelepärast)

Keeda kartulid pehmeks, aga mitte katki. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga. Nirista sellele õige veidi õli ning määri see peopesa või pintsliga laiali.Tõsta kartulid parajate vahedega plaadile ning vajuta kruusi põhjaga (kui kartulid ei ole kuumad, saab edukalt ka peopesaga hakkama) lamedaks, nii et koor praguneb. Kartulipätsid võiksid jääda 1‒1,5 cm paksused. Määri pealt vähese õliga, puista peale soola, pipart ja valitud maitsetaimi.
Küpseta 230-kraadises ahjus umbes 30 minutit, kuni kartulid on krõbedad ja kuldsed. Maitsevad kõige paremini kuumalt. Söö niisama või tõsta igale kartulile törtsuke paksu hapukoort ja murulauku. Võid vabalt teha neid ka liha- või kalakõrvaseks.

14. november 2014

Mandlipõhjal kõrvitsa-jogurtikook

mandlipõhjal kõrvitsa-jogurtikook

Nojah, ilmselgelt ei ole need pildid tehtud täna. Tänaseks pole puudele jäänud enam kõige närusemat leheribalatki, rääkimata kuldkollastest värvidest. Koogipildid said tehtud kaks nädalat tagasi. Mõelda, kui kiiresti tuli see pime ja sopane aeg. Et aga retsept oli lubatud Arterile, kellele ma teen kaastööd, ei oleks olnud minust kuigi viisakas seda enne ajalehes ilmumist siin blogis lehvitada. No igatahes nüüdseks on ta siis ilmunud ja võin blogisse lisada ühe meie pere viimase aja lemmikkoogi retsepti.
Kooki küpsetama tõukas mind see blogi, kus jogurtiga tehtud kooki nimetati juustukoogiks ja ma ei jõudnud ära imestada, miks ometi. Peale järeleproovimist (OK, ikka väga muudetud kujul, nii et see nüüd päris sama kook muidugi pole enam, aga ikkagi kasutasin kattes jogurtit ja kõrvitsapüreed) võin öelda, et annab täitsa siidise juustukoogi mõõdu välja küll, olles samas palju, khmm, kalorivaesem.
Lisaks sellele ja suurepärasele maitsele on tal ka muid häid omadusi. Et põhi on valmistatud mandlitest, saavad kooki nautida ka need, kes väldivad nisujahu. Põhi on mõnusalt martsipanine. Valget suhkrut ei ole koogis üldse. Magustajaks on hoopis vahtrasiirup, mille mekk sobib kõrvitsa ja sügis-talviste vürtsidega nagu valatult.
Valmis kõrvitsapüree puudumisel saad selle hõlpsalt valmistada: lõika kõrvitsast mõned sektorid, puhasta seemnetest. Aseta koor allpool ahjuvormi ja rösti fooliumiga kaetult 180 kraadi juures 45 minutit. Eemalda koor pealt ära tõmmates ning püreesta viljaliha. Täpsem õpetus sellest tegevusest koos piltidega siin postituses.

mandlipõhjal kõrvitsa-jogurtikook

Mandlipõhjal kõrvitsa-jogurtikook

Põhi:
200 g mandlijahu
3 sl mahedamaitselist õli, näiteks viinamarjaseemne- või rapsiõli
50 ml vahtrasiirupit
1 tl vanilliekstrakti või -suhkrut
noaotsaga soola

Kate:
3 muna
2,5 dl kõrvitsapüreed (ilusam ja maitsvam tuleb, kui kasutada aromaatset muskaat- või pähkelkõrvitsat)
2,5 dl Kreeka jogurtit
50 ml vahtrasiirupit
3 (kuhjata) sl maisitärklist
1 tl jahvatatud kaneeli
0,5 tl uhmerdatud vürtspipart
1 tl värskelt riivitud või jahvatatud ingverit
1/4 tl riivitud muskaatpähklit
noaotsaga soola
Kaunistuseks mandleid ja kaneeli

Sega omavahel kõik põhja ained. Kata kandilise, umbes 20x25 cm ahjuvormi põhi küpsetuspaberiga. Laota sellele põhja segu, vajuta kätega ühtlaseks. Küpseta 170 kraadi juures 7-8 minutit. Tõsta ahjust välja.
Katteks vispelda munad lahti ja sega vispeldades hulka ülejäänud ained, nii et moodustub ühtlane segu. Vala see põhjale ja küpseta kooki 170 kraadises ahjus u 35 minutit, kuni kate on tahkunud ning ei võdise enam. Lase toatemperatuuril jahtuda ja hoia seejärel vähemalt 3 tundi külmkapis. Lõika kook ruutudeks, kaunista hakitud mandlite ja kaneeliga.

mandlipõhjal kõrvitsa-jogurtikook

Retsept ilmus Arteris 8. novembril 2014

10. november 2014

Ahjuõunad iirisekastmega

See tegelikult ju lihtsatest asjadest koosnev ja võiks isegi öelda, et oma pretensioonituses argine magustoit on üks neist kooslustest, mille peale mul kaob täielikult kontroll oma lusikat hoidva käe üle. Kaneeli ja suhkruga ahjus pehmeks küpsenud mahlased õunad, mis suplevad veel soojas, karamellises ja venivas iirisekastmes on täiuslik sügisene kodumagustoit.
Antoonovkad on mu meelest parim valik siin, nii et kui vähegi võimalik, võikski seda õunasorti kasutada. Tähelepanelikele pildiuurijatele: see punasetriibuline õun pildil ülal ei ole muidugi Antoonovka, ta oli lihtsalt ilus:) Igatahes on küpsetamiseks sobivad õunad hapukad ja mahlased ning kõvema viljalihaga. Magusad ja jahused ei anna ahjus nii head tulemust.
Mul on alati pakike valmis kaneelisuhkrut olemas, aga tegelikult saab selle hõlpsalt ise ka kokku segada: siin kasuta 3 sl suhkrut ja 1,5 tl kaneeli.
Iirisekastme retsepte on ka muidugi igasuguseid, mulle meeldib kasutada lisaks suhkrule ka siirupit, nii saab kaste kuidagi eriti siidine.
Kogu headuse juures on selle magustoidu valmistamine lausa naljakalt lihtne ega võta suurt aega ka.

ahjus küpsetatud õunad iirisekastmega

Ahjuõunad iirisekastmega

Ahjuõunad:
4 mahlast hapukat õuna
3 sl kaneelisuhkrut

Iirisekaste:
2 dl 35% koort
1 dl pruuni roosuhkrut (võib asendada ka fariinsuhkruga)
1 dl heledat siirupit

Lõika õunad suuremateks sektoriteks, eemalda sektoritelt südamikud. Laota ühe kihina sobiva suurusega ahjuvormi, puista peale kaneelisuhkur. Küpseta 200-kraadises ahjus 15-20 minutit, kuni õunad pehmed.

Samal ajal, kui õunad ahjus, valmista kaste. Mõõda kastrulisse kõik vajalikud ained, kuumuta keema ja keeda vaiksel kuumusel ilma kaaneta 10-15 minutit, kuni kaste pakseneb. Vahepeal sega õrnalt ja aeglaselt.

Kui õunad küpsed, vala neile kaste. Lase söömiskõlblikuks jahtuda (ettevaatust, iirisekaste on esialgu väga-väga kuum) ning asu kogu seda õndsust nautima.

ounad1-2