29. detsember 2014

Lõhekulebjaaka

Kas ma ikka olen öelnud, kui väga mulle meeldivad kõiksugu soolased pirukad. Suured väikesed, lahtised, kinnised, pärmitainast, lehttainast, muretainast, filotainast... Seni, kuni täidist on uhkelt ja tainas õhuke, on mu põlved ja meel nõrgad. Nõr-gad! Peaks ju olema tugev ja vastu panema, sest üks õige pirukas on ikka korralikult rammus kraam ja kõik see rammus kraam mõjub naisekehale lõpuks teadagi kuidas... Ahh, las ta praegu veel olla, uuel aastal vaatan, kuidas pirukasöömisega sotid selgeks saada. Vähemalt ühe kulebjaaka peaks küll aga igaüks elu jooksul valmis meisterdama. No karta muidugi on, et ega see esimene viimaseks jää, tegu on ikka tõeliselt hea asjaga.

kulebjaaka

Vene köögist pärit kulebjaakat eristab tavalisest pirukast kihiti laotud täidis. Traditsioonilises kulebjaakas asetati täidisekihtide veel pannkoogid. Tegelikult ka! Aga kuna pirukas on niigi rikkalik ja toitev ja tema tegemine paras nikerdamine, siis tänapäeval pannkoogikihtideks siiski vajadust ei ole, ma arvan. Maitses nad ilmselt oluliselt midagi juurde ei anna ja olid mõeldud lihtsalt kihtide eraldamiseks ning et ikka sööjad kõhu korralikult täis saaksid ja et ikka veel uhkem kogu värk oleks. Mäletan, et raamatus "Vene köögi eripära Eesti moodi" ladus Aleksandr Zukerman oma kulebjaaka kihtide vahele hoopis uuenduslikult nori-lehed. Mitte et härra Z. mulle mingi kulinaarne eeskuju oleks, aga kulebjaaka seisukohalt ikkagi põnev lähenemine. Ma ei eraldanud kihte millegagi ja segi nad igatahes ei läinud, ikka jäi pirukas ilusti kihiline.

Kui ma end kulebjaaka küpsetamise teoorias harisin, tuuseldasin korralikult venekeelseid kokandussaite ja -foorumeid ja oobožemoi, milliseid šedöövreid seal ikka näha sai. Liha ja tatraga valmistatud pontsakad oliivisilmadega põrsakujulised pirukad, kalaga - üllatus-üllatus- kalakujulised, uhked nikerdused ja tainapalmikud kõigil peal justkui sisemisest ilust ja häädusest veel vähe oleks. Mina oma põhjamaise karguse ja alalhoidlikkusega läksin minimalistlikumat teed ja tegin lakoonilise kuju ja väheste kaunistustega piruka, loodetavasti on ka see OK ja kvalifitseerub ikkagi kulebjaakaks, seni kuni maitse ei kannata. Ja maitse, see on lihtsalt super!

Kulebjaaka on oma luksuslikkuses ja pidulikkuses igati sobiv ka uusaastalaual pakkumiseks. Kõrvale võib teha veel värsket salatit ja tartar-kastet või hoopis kuuma puljongit. Kui pirukat üle jääb, hoia külmkapis ja soojenda praeahjus enne järgmist söömist taas üles. Ta püsib külmas igati hea kuni 3 päeva.

Lõhekulebjaaka

Täidis:

100 g riisi
2 muna
250 g lõhefileed
100 g külm- või kuumsuitsulõhet
pool sidrunit
200 g külmutatud spinatit
1 sibul
1 sl võid
1 sl õli
4 sl värsket hakitud tilli

Lisaks:

500 g pärmi-lehttainast
1 muna määrimiseks
0,25 tl riivitud muskaatpähklit
soola
musta pipart


Võta tainas sulama ja valmista alustuseks piruka täidis. Pese riis sõelal. Kuumuta 200 ml vett keema, lisa soola ja keeda riisi vaiksel tulel u 15 minutit, kuni kogu vedelik on imendunud. Lase riisil jahtuda. Keeda munad kõvaks.
Eemalda lõhefileest pintsettidega luud. Tõsta filee, nahk pealpool, pannile. Lisa viilutatud sidrunipoolik ja veidi soola. Kata külma veega. Kuumuta keema. Vajadusel eemalda vaht. Kohe, kui vesi on keema läinud, tõsta pann pliidilt. Hoia kala pannil, kuni vesi on täielikult jahtunud. Lõhe võib küpsetada ka ahjus, selleks kulub umbes 10 minutit. Mulle meeldib see kuumas vees hoidmise meetod, kuna kala jääb eriliselt õrn.
Sulata spinat ja eemalda kas käte vahel pigistades või sõelal nõrutades liigne vedelik, kui seda on. Maitsesta spinat soola, pipra ja riivitud muskaatpähkliga.
Haki munad jämedalt.
Kuumuta pannil või ja õli. Haki sibul ja prae rasvaines madalal kuumusel läbipaistvaks, selleks kulub u 7 minutit.
Tõsta jahtunud lõhe pannilt, eemalda nahk ja kaabi kalaliha kahvliga tükkideks (kui tundub, et osa kalast on veidi toorevõitu, ära muretse - ta küpseb ahjus edasi). Tükelda ka suitsulõhe. Tõsta kalad kaussi ja maitsesta soola ja pipraga. Sega hulka hakitud till.

kulebjaakaRulli tainas küpsetuspaberil veidi õhemaks. Kui sa ei kasuta juba lehtedena müüdavat tainast, lõika ise lahtirullitud tainas kaheks umbes 20x25 cm suuruseks ristkülikuks. Võid teha ka piklikuma kujuga kulebjaaka või mingu kunstipärase šedöövri, vahet pole - peaasi, et täidis sees kenasti kihiline on. 
Ebatasased ääred lõika ära ja jäta alles, nendest saab hiljem teha kaunistused.
Lao ühele tainatükile kihiti täidised nii, et servadest jääb 1,5-2 cm vabaks. Kõige alla laota pool riisikogusest, seejärel kala, sibul, spinat, muna ja kõige peale veel kiht riisi. Vajuta peopesaga täidis tihedamaks.
Tõsta peale teine tainatükk. Kinnita servad korralikult, näiteks kahvliga kokku vajutades. Rulli ülejäänud tainaribad lahti ja lõika neist välja kas noa või vormide abil meelepärased kaunistused. Lao need pirukale. Määri pirukas lahtiklopitud munaga. Tõsta koos küpsetuspaberiga ahjuplaadile. Küpseta 185 kraadi juures u 30 minutit, kuni tainas on kuldne ja krõbe.

kulebjaaka

Retsept ilmus 11. detsembril 2014 Naistelehe kokakoolis.

23. detsember 2014

Jäätisetort küpsetatud Alaska

Jäätis iseenesest võib olla paljude jaoks küll pigem suvega seostuv. Ahjus kuldse jume saanud jäätisetort aga see-eest on talvisteks pühadeks ja pidupäevadeks kui loodud. See retsept siin on täitsa klassikaline jäätisetordi retsept, ei mingit erilist mängimist ega uudsust - biskviitpõhi, jäätis ja besee. Aga no nii hea! Külma ja sooja kontrast, erinevad tekstuurid...täiesti vastupandamatu maius.

baked alaska

Ahjujäätise versioone on erinevaid. Nende kõigi valmimise saladus on aga sarnane: biskviit- või küpsisepõhjast ja õhulisest paksust beseemassist moodustub jäätisele isoleeriv kiht, mis ei lase viimasel kõrges ahjukuumuses sulada. Biskviitpõhja saab suurema vaevata ise küpsetada, aga eriti hõlpsalt saab desserdi lauale, kasutades poest ostetud biskviiti - näiteks õhukest rullbiskviidi taina tükki.
Ahjujäätise võib teha kandilise, liitrise jäätisepaki kujulise. Sel juhul aseta kõige alla parajaks lõigatud biskviit, peale otse pakist jäätis ja määri kõige peale besee. Magustoidu võib valmistada ka portsjonitena, külmutades jäätist enne beseemassiga katmist näiteks toidukilega kaetud muffinivormi pesades. Biskviidist lõika sel juhul välja portsjonite suurused ringid.
Küpsetatud Alaska on samuti üks jäätisetortide versioonidest. Selliste nimedega toitudel on tavaliselt kindel sünnilugu, ei ole seegi siin erand: küpsetatud Alaskat valmistati esimest korda 1867. aastal, kui Ameerika Ühendriigid ostsid Venemaalt Alaska. Selle tähistamiseks valmistati ühes kuulsas New Yorgi restoranis seest jäine, vormilt eskimote iglut meenutava dessert. Vot selline lugu.

Küpsetatud Alaska

1 liiter jäätist. Vali meelepärane, aga mu meelest sobib eriti hästi sobib mõni hapukama marjalisandiga plombiir

Põhi:
1 muna
1 sl suhkrut
1 sl nisujahu

Beseekate:
3 munavalget
noaotsaga soola
150 g suhkrut

1. Lase jäätisel toatemperatuuril nii palju pehmemeks sulada, et ta on vormitav. Vooderda kauss (kasutasin kaussi, mille maht on 1 liiter ja ülemine läbimõõt 16 cm) seest toidukilega. Tõsta jäätis kaussi ja vajuta tihedaks. Tasanda pealt ning kata toidukilega. Tõsta mõneks tunniks kuni üleöö külmkappi. Jäätis peab olema enne küpsetamist täiesti kõva ja jäätunud.
2. Biskviitpõhja valmistamiseks vahusta muna ja suhkur kohevaks heledaks vahuks. Sõelu sisse nisujahu ja sega lusikaga tainast õrnalt tõstes segamini.
Kata 20 cm lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga. Määri nii küpsetuspaber kui vormi servad 1 cm ulatuses võiga, nii eemaldub biskviit hiljem paremini. Vala tainas vormi.
Küpseta põhja 200-kraadises ahjus u 8 minutit, kuni kuldne. Lase täielikult jahtuda. Kui sobivat ümmargust vormi pole, võid biskviitpõhja võid küpsetada ka väikesel plaadil, lõika ta hiljem sobivaks.
Lõika biskviitpõhi jäätise mõõdu järgi, see jääb jäätisetordile põhjaks.
3. Valmista besee. Vahusta munavalged noaotsa soolaga pehmeks valgeks vahuks. Vahusta edasi, lisades kolmes jaos suhkur, iga lisamise järel paar minutit vahustades. Valmis besee peab olema läikiv ja vormitav.

baked alaska

4. Umbes 10 minutit enne seda, kui kavatsed magustoidu lauale anda, irdu peoseltskonnast ja pühendu lõplikele ettevalmistustele köögis. Pane ahi 250 kraadi peale sooja. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga. Tõsta sellele biskviitpõhi. Võta sügavkülmast jäätis. Eemalda see toidukilet kasutades kausist ja keera tagurpidi parajaks lõigatud biskviitpõhjale. 
Määri beseemass kiiresti koogile, nii et ta on üleni, kuni biskviidi alumise ääreni, kaetud ja kusagile ei jää tühimikke. Võid lusikaseljaga teha beseele kaunistuseks tippe.

baked alaska


Tõsta ahjuplaat 250 kraadini eelkuumutatud ahju alumisele siinile ja küpseta umbes 5 minutit, kuni besee on kergelt pruunistunud. Paku kohe. Lisandiks sobivad hästi hapukad marjad.

baked alaska

baked alaska


Retsept ilmus 4. detsembril 2014 Naistelehe Kokakoolis.

22. detsember 2014

Täidetud jõulupart ja õllekapsad jõhvikatega

täidetud ahjupart õllekapsaga


Klassikaline puuviljade ja pähklitega täidetud ahjupart on meie jõululaua lahutamatu kaaslane juba aastaid. Ka sel aastal on õnnelikku elu elanud pardikesed juba Kopra Karjamõisast varutud ja külmkapis oma tähetunni ootel:) Kes parti küpsetanud, teab, et paarikilosest linnust jagub lõpuks heal juhul neljale sööjale. Nii et kui peolaua taga rohkem rahvast, tasuks ka parte nii mitu küpsetada, et ikka kõik söönuks saaksid. See part on küpsetuskotis tehtud, nii ei ole ohtu, et linnuliha ära kuivaks ja jääb ära pidev pintseldamine. Lõpliku krõbeduse ja kuldpruuni jume saab ta alles lõpus, vahetult enne söömist. Pardi võibki tegelikult juba varem, kasvõi paar päeva enne tähtsat päeva valmis teha ja külmkapis hoida. Paarkümmend minutit enne lauda istumist siis lihtsalt veel kuuma ahju ja sealt otse lauale.
Jõulupardi juurde sobuvad kui valatult õllekapsad. Kaunis värv ja imeõrn linnasemaitse annavad kapsale vägagi hõrgu olemise. Laste pärast pole vaja muretseda, nii pikaajalisel hautamisel õlles olev alkohol aurustub.

Täidetud ahjupart

1 part (u 2 kg)
10 kuivatatud ploomi
10 kuivatatud aprikoosi
100 g Kreeka pähkleid
paar tüümianioksa
1 õun
1 dl pohlamoosi
soola, pipart

Puista pardile soola ja pipart.
Sega omavahel ploomid, aprikoosid, Kreeka pähklid, tükeldatud õun ja pohlamoos.
Täida pardi kõhuõõs seguga. Seo värvitu puuvillase nööriga pardikoivad omavahel kokku. Teise nöörijupiga seo tiivad keha külge.
Aseta part küpsetuskotti, Kinnita kott ja lõika sellesse väike auk. Ma pistan linnud küpsetuskotti tavaliselt nii, et koti küljed ehk "õmbluskohad" ei jää külgedele, vaid linnu alla ja peale. Nii jääb ühte nurka just paras ots, mis on hea ära lõigata, et kuum õhk ja liigne niiskus välja pääseksid.
Aseta nüüd küpsetuskotis part ahjuplaadile või paraja suurusega ahjuvormi ja pista 180 kraadini kuumutatud ahju. Keera kuumus kohe 130 peale ja küpseta 3 tundi.
Võta part ahjust. Tõsta ahju temperatuur 210 kraadini. Eemalda pardilt küpsetuskott ja vala ettevaatlikult või tõsta kulbiga ära väljasulanud pardirasv. Ära minema viska, tõsta purgiga külmkappi, see on lihtsalt super kartulite praadimiseks või ahjukartulite määrimiseks.
Tõsta part veel u 20 minutiks kuuma ahju, kus ta saab kauni kuldpruuni jume ja krõbeda naha.

Õllekapsad jõhvikatega

1 kg hapukapsast
1 dl suhkrut
500 ml tumedat õlu (Porter või Stout)
1 sl köömneid
1 dl rapsiõli
1 dl jõhvikaid (külmutatuid pole vaja enne sulatada)
3 sl mett

Tõsta kõik ained, välja arvatud jõhvikad ja mesi, potti. Hauta madalal kuumusel 2 tundi.
Lisa jõhvikad ja mesi, sega läbi ja keeda veel 5 minutit.

15. detsember 2014

Väikesed hapukapsapirukad

väikesed hapukapsapirukad
Jah, see valge asjandus pildil on lumi. Kust sain? Ega ei saanudki praegu. Ja ega ma tast tegelikult puudust ka ei tunne. Jah, maal on muidugi romantiline, kui puud hõbehärmas ja teed läikivvalged. Aga linnas, kus ma talvel peamiselt viibin, on lumi üks igavene nuhtlus. Must ja märg pläga, mis segab liikumist ja liiklemist ning kõige tipuks rikub veel jalanõud ka. Nii et minu poolest olgu parem olemata. Ehkki selle talvise pildi peal siin on ta ju täitsa ilus ja haakub ka pildil olevate jõuluhõnguliste hapukapsapirukatega...
Pilt on tegelikult tehtud juba eelmisel talvel. Ühel nende vaid kahe lumise nädala külmadest päevadest, kui oli lund. Muidu oli ju samamoodi nagu praegugi - soe ja lumevaba. Muru oli nii roheline, et sain teha oma piknikuraamatu jaoks suviseid pilte (ok, tõe huvides pean tunnistama, et enamuse tegin siiski ikka suvel, aga paar tükki sai tõepoolest ka täitsa valel aastaajal tehtud, mis aga piltidel sugugi ei kajastu). Ses mõttes olin olematu talvega täitsa rahul, veidi mures aga ka, et ehk ei tule üldse lund ja mis siis raamatusse minevatest talvepiltidest saab? Kui siis lõpuks lumi mõneks päevaks tuli, ei jätnud ma kasutamata võimalust teda koos toiduga pildile püüda. Nii et nüüd saangi siin lehvitada läinudaastase lumise fotoga vaatamata sellele, et praegu vaatab õues vastu must ja märg maa.

Neid pisikesi pirukaid olen teinud ikka täitsa mitu korda ja alati saavad nad liiga kiiresti otsa. Mõnusad suupistealauale, külakostiks või kaasavõtmiseks pikemale autosõidule või muudmoodi väljasõidule. Kui hapukapsast on saanud liiga suur potitäis, siis pirukates saab ülejäägi meeldival viisil ära kasutada. Ma ei kasuta hapukapsa hautamisel palju rasva - vaid mõne supilusikajagu õli - selline kapsas sobib pirukatese hästi. Väga rasvane kapsas ei ole pirukates hea (kui neid just kohe kuumalt ei sööda), sest kellele ikka hangunud rasv meeldiks, eksole. Pirukates võib kasutada ka purgikapsast, õli ja porgandiga variant sobib väga hästi, järgi proovitud.

Väikesed hapukapsapirukad

500 g pärmi-lehttainast
300 g valmis hautatud hapukapsast (vedelikust nõrutatud)
määrimiseks 1 lahtiklopitud muna
u 1 sl köömneid

Rulli sulatatud tainas veidi õhemaks. Lõika u 10 cm läbimõõduga klaasi servaga välja kettad. Tõsta iga ketta ühele poolele supilusikajagu hapukapsast. Tõsta teine poolik peale ja vajuta servad kinni. Tõsta pirukad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Määri lahtiklopitud munaga. Puista peale köömneid.
Küpseta 220 kraadi juures umbes 10 minutit, kuni pirukad on kuldsed.

8. detsember 2014

Karamelline kohupiima-juustukook viinamarjadega

Juba neljandat aastat järjest on rõõm teha koostööd kirjastusega Eomap, kelle üheks tegevusalaks on postkaartide ja kalendrite väljaandmine. Minu hooleks on kõigil neil aastail olnud Koogikalendri ja Kodukalendri retseptid. Nii ka nüüd! 
Koogikalendri koogid on algusest peale valitud sellised lihtsamad. Et retseptiruumi on vähe, ei saa 20 koostisainet ega pikka oopust nende kokkusegamisest sinna kuidagi kirja panna. Lisaks peavad koostisained olema sellised, mis on ikkagi enamjaolt poodides saadaval ja nende hankimiseks ei pea spetsiaalselt pealinna sõitma. Just selline on üks kaheteistkümnest koogist, seesama viinamarjadega juustukook siin.

karamelline toorjuustu-kohupiimakook viinamarjadega


Kook valmib eriti lihtsalt siis, kui kasutad valmis muretainast. Eesti Pagari oma on muide võiga tehtud. Ehkki muidugi ise tainas kokku segada pole ka teab mis kunst. Täidisele annab karamellise meki karamelli-toorjuustukreem. See on iseeneset juba küllalt magus, nii et mina ei näinud vajadust täidisesse suhkrut üldse lisadagi. Kui aga oled täidise kokku seganud, maitse. Ja kui tunned, et magusust jääb väheks, lisa suhkrut.
Muidu lihtsale koogikesele annavad palju juurde mahlased viinamarjad, hakitud metsapähklid ja peale niristatud keedetud kondenspiim, mislisab veelgi karamellisust - kasuta neid kindlasti!
Et koogi tegemine koosneb vaid ainete kokkusegamisest, midagi vahustama ega keetma ei pea, sobib koogitegu ette võtta kasvõi mõnel argipäeva õhtul. Mõnus järgmisel hommikul kohvi kõrvale ampsata.

Karamelline kohupiima-juustukook viinamarjadega

Põhi*:
200 g võid
5 dl nisujahu
0,5 tl soola
2 sl suhkrut
1 muna
(võid kasutada ka 400 g valmis muretainast.)

Täidis:
450 g karamelli-toorjuustukreemi
300 g maitsestamata kohupiimapastat
3 muna
Kaunistuseks keedetud kondenspiima, viinamarju ja hakitud metsapähkleid,

Kui teed põhja ise, haki külma või tükid, jahu, sool ja suhkur teraliseks puruks. Lisa lahtiklopitud muna ja sega ühtlaseks tainaks. Vajuta tainas lamedaks kettaks, keera toidukile sellele ümber ja lase külmkapis pool tundi puhata. Määri 23 cm lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga, määri servad võiga. Vajuta tainas vormi põhja ja paari-kolme sentimeetri ulatuses külgedele. Tõsta täidise valmistamise ajaks külmkappi.
Täidiseks sega karamelli-toorjuustukreem, kohupiimapasta ja eelnevalt lahtiklopitud munad ühtlaseks kreemiks. Vala täidis tainale.
Küpseta kooki 170-kraadises ahjus 40 minutit. Lase täielikult jahtuda. Kaunista viinamarjade ja hakitud pähklitega. Nirista koogile keedetud kondenspiima.

*Nii ise põhja tehes kui valmis tainast kasutades võib veidi sellest üle jääda - tee tast näiteks suhkru ja kaneeliga üleraputatud küpsiseid. Rullida ja põhja vormida on aga mugavam, kui tainast on pigem pisut rohkem, mitte ei napi.
*Keedetud kondenspiima müüakse poes tavalise kondenspiima kõrval. Võid keeta kondenspiima ka ise, retsept asub siin)

2. detsember 2014

Ungaripärane veiselihahautis letšo ja kartuliga

Tulnud just koju ja pistnud paja tulele, tekkis tunnike ooteaega. Ja mida teeb süllesadanud tunniga toidublogija? Ei, ta ei loe ooterežiimil lebavat Ottolenghi "Plenty More"-i ega ema saadetud lemmik-toiduajakirja, värsket "Ruoka & Viini"-t. Samuti ei korista ta laste riidekappe, kus laiavad üksikud sokid (jah, ka meie pesumasin sööb sokke) ja valitseb hommikuses "mul-on-just-seda-pluusi-vaja" puistamises tekkinud kaos. Niisamuti ei otsi ta välja jõulukaunistusi, ehkki lubas seda teha juba nädal aega tagasi. Ta ei korista ega triigi. Seda kõike on hädasti tarvis teha. Aga ei. Toidublogija valab endale toidu haudumise ajaks klaasi 2005. aasta Ribera del Duero veini, istub arvuti taha ja paneb kirja retsepti. 

veiselihahautis letšo ja kartulitega

Fotot ei olnudki tarvis seekord teha, sest seda hautist on valmistatud juba nii mitmeid kordi, et toit ammugi pildistatud. Retseptki tegelikult juba ilmunud, aga mitte blogis. Retsepti leiab ka Eesti Kartuli veebilehelt, kuhu Tuuliga tegime kokku 80 toitu, milles suuremat või väiksemat rolli mängib kartul. Soovin seda retseptikogumikku lapata, ehk leiate midagi uut ja põnevat rahvusmugulast, mida kodus järgi proovida.
Siin toidus on kartul kõrvalosas, andes hautisele toekust. Samuti muudab kartulist keetmisel eralduv tärklis kastme paksemaks. Ja Ungari toitudes kasutatakse üldse päris palju kartulit, nagu meilgi.
Ungaripäraseks nimetasin toidu sellepärast, et tegelikult ei ole ta ükski ungarlaste lemmik-veiselihahautistest, ei guljašš ega pörkölt. Kui nõukaaegne samanimeline rasvane sealiha-koorehautis tähelepanuta jätta, siis guljašš valmistatakse ikkagi pea alati veiselihast (võib olla ka kondiga), sibulast, paprikatest, tomatitest, köömnetest ja tavaliselt lisatakse ka kartuleid. Sisse võib keeta ka klimpe. "Igal maakohal on oma retseptid, kõik guljašid ei ole vedelad nagu supp, kuid leemerohkuse tõttu tuleb neid ikkagi süüa supilusikaga", kirjutab Peeter Kard raamatus "Ungari köök". Pörkolt omakorda aga on paksem hautis, mis valmistatakse alati kondita lihast, lisandiks sibulad ja paprika. Kunagi ei lisata kartuleid ega klimpe. Nii et see hautis siin ongi natuke nagu guljašš, aga paksem. Ja natuke nagu pörkölt, aga kartulitega. Paprikatega saab külmal ajal edukalt tšiitida, kasutades valmis letšot. Kõik on ülimalt lihtne - vajalik kraam potti, poolteist tundi hautamist ja valmis ta ongi! Maitseb superhea, ehtne talvetoit.

Ungaripärane veiselihahautis letšo ja kartuliga
jagub neljale

400-500 g pehmet kondita veiseliha või valmis tükeldatud guljašiliha
2 sibulat
1 küüslauguküüs
2 sl õli
2 sl paprikapulbrit
680 grammine purgitäis letšot
1 tl suhkrut
5 kartulit
7 musta pipra tera
soola
värsket hakitud peterselli

Tükelda lihatükk umbes paari cm suurusteks kuubikuteks. Poolita sibulad ja viiluta, haki küüslauguküüs.
Kuumuta pannil õli. Prae sibul ja küüslauk läbipaistvaks, tõsta haudepotti.
Pruunista selsamal pannil liha, lisa paprikapulber ja maitseks soola, sega läbi. Tõsta potti.
Lisa haudepotti letšo, teelusikatäis suhkrut ja pipraterad. Hauta kaane all madalal kuumusel 1 tund.
Lisa tükeldatud kartulid ja hauta veel u 45 minutit, kuni kartulid on pehmed. Jälgi, et kartulid oleksid vedelikuga kaetud, siis küpsevad nad kiiremini. Hoia kuumus madal ja sega aeg-ajalt põhjast, et hautis kõrbema ei läheks. Raputa valmis toidule värsket hakitud peterselli.