31. märts 2015

Mandli-jõhvikabrownie soolakaramellikastmega

mandli-jõhvikabrownie soolakaramellikastmega

Ohhoo, endalegi üllatuseks on see juba teine järjestikune kook. Kes juhuslikult siia lugema satuvad, ei saa muidugi aru, mis siin imestamisväärset on, ammusemad jälgijad aga vast on märganud, et koogid on ülekohtuselt vähemuses. Aga näed, kõrges vanuseski on inimene veel arenemisvõimeline, teine kook juba sel nädalal! Ja oh, mis hea kook see on. Ainuüksi soolakaramell seal peal on asi, mida võiks rahulikult topeltkoguse teha, et pärast see, mis koogist üle jäi, purgiga kappi tõsta ja siis vargsi maiustamas käia.
Tänu muscovado suhkrule on nii brownie kui soolakaramellikaste hästi intensiivse ja tummise maitsega, hea tahtmise juures võib sealt isegi õrna lagritsanooti välja lugeda. Nii šokolaadi kui magusa karamellkastmega sobib sool suurepäraselt. Ta mahendab magusust ja toob kõik maitsed veelgi paremini välja. Kui selle koogiretsepti peale mõtlesin, siis nii mandline brownie kui soolahelvestega karamellkaste olid mu ettekujutuses küll kindlad tegijad, aga kogu see magusus ja tugevus kohe nõudis enda juurde veel midagi värsket ja mahlast. Jõhvikad täidavad seda rolli ideaalselt.
Mulle tundub, et kook on pigem selline täiskasvanute maiustus. Mitte nüüd selle konjakitilga pärast, aga lihtsalt ta on selline iseloomuga ja intensiivne, üsna eriline. Mu tütrele, kes armastab tumedat šokolaadi, oli ta vägagi meele järgi, aga piimašokolaadilembidest poisid pidasid, hmm, "mõruks":) Kõik täiskasvanud, kes maitsesid, jagasid aga ohtralt kiidusõnu. Ja minu melest ka, lihtsalt suurepärane magusaamps, eriti hea koos kohviga.
Lihavõttepühad ja šokolaad on ju ikka mestis olnud, nii et pühadelauale peaks see brownie igati kenasti sobima. Nagu ikka brownie'de puhul, on sellegi küpsetamine lihtsamast lihtsam ja ka kastme keetmiseks ei ole vaja varuda rohkelt aega ega otsida välja erilisi köögiriistu ega -tehnikat: kõik ained potti, veidi aega keeta ja valmis ongi. Küll aga soovitan nii koogi kui kastme valmis teha söömisel eelneval päeval ja hoida vahepeal külmkapis. Nii on maitse veelgi parem!
Kook ei sisalda mingit teravilja, nii et sobib ka neile, kes väldivad gluteeni. 

mandli-jõhvikabrownie soolakaramellikastmega

Mandli-jõhvikabrownie soolakaramellikastmega

Brownie:
mandli-jõhvikabrownie soolakaramellikastmega
150 g võid
200 g šokolaadi (kakaosisaldus 70%)
100 g tumedat muscovado suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
2 tl konjakit või brändit
3 muna
150 g mandlijahu
50 g mandlilaaste
90 g (külmutatud) jõhvikaid

Soolakaramellikaste:

2 dl 35% koort
1 dl muscovado siirupit
50 g tumedat muscovado suhkrut
0,75 tl meresoola(helbeid)

Brownie valmistamiseks tükelda või ja šokolaad, tõsta potti. Sulata  hästi madalal kuumusel segades. Tõsta pliidilt, lisa kuumale segule suhkur, vanill ja konjak või brändi. Sega, kuni suhkruterad on sulanud. Klopi munad ükshaaval kahvliga lahti, lisa tainasse, iga muna järel läbi segades. Sega tainasse ka mandlijahu ja -laastud. Vala tainas küpsetuspaberiga vooderdatud u 20x25 cm suurusesse vormi. Puista peale jõhvikad.
Küpseta 175 kraadi juures 30 minutit. Lase jahtuda toatemperatuurini, seejärel hoia mõned tunnid kuni üleöö külmkapis.

Soolakaramellikastmeks mõõda potti kõik vajalikud ained, kuumuta keema ja keeda vaiksel kuumusel ilma kaaneta 10-15 minutit, kuni kaste pakseneb. Vahepeal sega õrnalt ja aeglaselt. Kui kaste on valmis, tõsta tulelt ja sega hulka soolahelbed. Lase täielikult jahtuda. Hoia üleöö külmas, siis ta pakseneb veelgi.
Tõsta brownie küpsetuspaberi abil vormist välja. Määri peale soolakaramellikaste. Lõika kook tükkideks ja puista soovi korral veel peale mõned soolahelbed.

mandli-jõhvikabrownie soolakaramellikastmega 
mandli-jõhvikabrownie soolakaramellikastmega

Retsept valmis koostöös D-kokaraamatuga. 

30. märts 2015

Porgandikook kohupiimakreemiga


porgandikook kohupiimakreemiga


Õigesti arvavad need, kellele tundub, et see kook sättis end blogisse saabuvaid pühi silmas pidades.
Nii ongi!  Mahlane, külluslik, kohupiimane ja pisukese puuviljase nüansiga - kõlab nagu täiuslik lihavõttepühade kook, kas pole.
Koogi teevad mahlaseks ja on ju tore uskuda, et veidi tervislikumakski, porgandid (oi, lihavõttejänkudele see kook meeldiks) ja ananass. Koogipõhjad on immutatud ananassikonservi vedelikuga, aga kui soovid, võid immutada ka apelsinimahlaga.  Osa jahuna kasutasin Kaarli talu peene jahvatusega täistera-nisujahu, mis on väga sobiv kookide valmistamiseks. Jämeda täistera-nisujahuga jääb ehk põhi liiga kore. Nii et kui pole võimalik väga kvaliteetset täistera-nisujahu kasutada, võta parem terve kogus tavalist nisujahu. Kui lased koogil enne söömist mõne tunni külmas maitsestuda, on ta veelgi parem.


Porgandikook kohupiimakreemiga 

porgandikook kohupiimakreemiga3 muna
2 dl toor-roosuhkrut
1 227-grammine konserv ananassirõngaid omas mahlas
2 dl peent täistera-nisujahu
2 dl tavalist valget nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 sl kaneeli
1 sl vanilliekstrakti või -suhkrut
50 g mandlilaaste
150 g võid, sulatatult
poole apelsini riivitud koor
4 dl peenelt riivitud porgandeid

Kreem:

2 dl 35% koort
400 g maitsestamata kohupiima
1 dl tuhksuhkrut
1 sl vanilliekstrakti või - suhkrut

immutamiseks 0,5 dl konservananassi vedelikku
kaunistuseks 30 g mandlilaaste ja poole apelsini riivitud koor

Vahusta munad suhkruga heledaks ja kohevaks vahuks. Nõruta ananassirõngad vedelikust, jäta vedelik alles. Purusta ananass sõrmede vahel või kahvliga väiksemateks tükkideks. Sega jahud küpsetuspulbri, kaneeli ja vanilliga. Lisa jahusegule mandlilaastud, sulatatud või, riivitud apelsinikoor, purustatud ananass, riivitud porgandid. Sega läbi. Lõpuks lisa munavaht, sega õrnalt, kuid ühtlaselt läbi. Kata 20 cm lahtikäiva vormi põhi küpsetuspaberiga, Määri servad võiga. Vala tainas vormi. Küpseta 180 kraadi juures 40 minutit. Lase vormis täielikult jahtuda.
Kreemiks vahusta koor tuhksuhkruga üsna tugevaks vahuks. Lisa kohupiim ning vanill ja vahusta kõik koos läbi.
Võta jahtunud porgandikook vormist välja. Pööra tagurpidi, nii on pealispind siledam. Lõika kook keskelt pooleks. Immuta mõlemaid pooli ananassivedelikuga. Määri pool kohupiimakreemist alumisele poolele, tõsta teine tainaketas peale. Määri sellele teine pool kreemi.
Rösti mandlilaastud kuumal ja kuival pannil kuldseks. Kaunista kook mandlilaastude ja riivitud apelsinikoorega.
Kook on maitsvam, kui ta saab enne serveerimist mõne tunni külmas maitsestuda.

porgandikook kohupiimakreemiga

Retsept valmis koostöös maakaup.ee-ga.

26. märts 2015

Mango-kookospiima magustoit granadilliga

mango-kookospiimadessert granadilliga

Seekord Tais käies oli eriline vedamine seoses mangodega. Nimelt on sealsetel laiuskraadidel just praegu mangohooaeg ja nad olid eriliselt head. No nagu kohe ERILISELT.

mango season in thailand
Mangod kuuluvad mu lemmikute hulka niigi. Seda küll väga harva, aga mõnikord siiski, satub ka meie poodidesse mõni kabedam partii ja siis ma tassin neid koju ikka hulgakaupa. Mango ostmisel, vähemalt nende mangode ostmisel, mis meie kaubanduses saada, tuleks silmas pidada pehmust. Värvus ei ole näitaja, sest sellsied rohelised punaka põsega on nad kõik. Ja nii väga kui mulle ei meeldi poes puu- ja köögivilju näppivad inimesed, pean silmad maas tunnistama, et teen mangode puhul ise täpselt sedasama - katsun. Seda saab ka ju delikaatselt teha, ei pea neid hirmsasti seal sorima ja muljuma. Õrnalt vajutad näpuga ja kui koor sõrme all järgi annab, peaks tegu olema söögikõlbuliku viljaga. Enamjaolt on nad muidugi kivikõvad, aga teinekord jälle läheb õnneks ka.
Aga need Tai mangod praegu - oeh! Esiteks olid neid täis kõik kohad - nii poed, turud kui teeääred. Erinevad sordid ja suurused. Ja see maitse, lihtsalt sõnulkirjeldamatult hea. Pea iga hommik algas sellise taldrikuga nagu pildil näha. Jah, neist mangodest tunnen puudust.
Et küpsete mangodega on meil nagu on, aitab alati hädast välja ja ka vana hea East Endi mangopüree. Sellest saab nii suurepärast mango lassit, mangojäätist (seda või seda) , mangosorbetti, või kooki ja palju muudki head.
See mangotarretis on kerge, värske ja kevadine. Magustajana kasutasin heledat suhkrusiirupit, see jaotub vedelikus ilusti ühtlaselt ja ei pea ootama suhkruterakeste täielikku lahustumist. Nii mangopüree kui kookospiim on iseenesest veidi magusad, kasuta siirupit oma maitsele vastavalt. Lisa esialgu vähem, maitse ja kui tundub liiga hapu, võid siirupit lisada.
Granadilli hapukad ja krõmpsuvad seemned on täpp i-le.
Oma päikeselise ja rõõmsa värvi ja värske olekuga sobib see maius ideaalselt peagi saabuvateks pühadeks. Oh, ma nii väga juba ootan lihavõtteid - lemmikpühad!


mango-kookospiimadessert granadilliga
Mango-kookospiima dessert granadilliga
neljale

2 dl kookospiima
2 tl laimimahla
3-4 sl heledat suhkrusiirupit
2 dl mangopüreed
1 tl vanillisuhkrut
2 želatiinilehte
2-3 granadilli

Pane želatiinilehed külma veega kaetult likku. Kuumuta väiksemas potis kookospiim koos laimimahla ja siirupiga keemiseni, aga ära keeda. Tõsta pliidilt. Pigista želatiinilehed käe vahel kuivemaks. Lisa kuumale kookospiimale ja sega hoolsalt, kuni kogu želatiin on lahustunud. Lisa mangopüree ja vanillisuhkur, sega ühtlaseks. Vala serveerimisnõudesse ja lase vähemalt 4 tundi külmkapis tarduda.  Lisa granadill vahetult enne serveerimist. Poolita granadillid. Kaabi sisu lusikaga välja ja tõsta tarretisele.

mango-kookospiimadessert granadilliga
mango-kookospiimadessert granadilliga

Retsept valmis koostöös D-kokaraamatuga

21. märts 2015

Bibimbap ehk Korea "segatud riis"

Postitustes on veidi pikem vahe olnud,  sest ma käisin puhkusel. Oh, kui hea see oli. Kaugel ära, eemal rutiinist, igapäevategemistest, tööst. Tööst, mida ma küll väga armastan, aga et seda tõsiasja mitte unustada, tuleb ikkagi aeg-ajalt eemalduda. Olime perega Tais. Mõned päevad pulbitsevas ja kirjumirjus Bangkokis ja siis lihtsalt varbad vees Pattaya lähedal. Vaatamata sellele, et Pattaya osas oli mul enne pisuke eelarvamus, eelkõige muidugi tänu ta seksipealinna kuulsusele, oli kõik lihtsalt suurepärane. Ihulistele lõbudele on keskendunud ainult paar tänavat, kuhu pole lastega asjagi, muus osas on linn nagu üks Tai linn ikka. Ja meie peatuspaik oli ka üldse mitte linnas, vaid eemal, rahulikus ja idüllilises floorast ja faunast pulbitsevas paigakeses. See ei olnud mu esimene Taimaa külastus ja kindlasti ka mitte viimane. Eksootilised elamused, põnev kultuur, armsad ja soojad inimesed ning muidugi absoluutselt võrratu toit on need, mis tõmbavad ikka tagasi. Muide, Instagrami kontole postitan vahetuid hetki sellest, mis jäädvustamist väärt - pea igapäevaselt ka möödunud reisi muljeid. Kes jälgida tahab, siis leiate mu feedi kasutajanime @ilovermariliis alt.

bibimbap

Tais ja üldse Aasias käies on lahe see, et tegelikult ei pea üldse piirduma vaid selle konkreetse maa toiduga. Nii tänaval, kaubamajade food-courtides kui peenemates restoranideski on täiesti tavaline, et lisaks oma riigi toidule on võimalik maitsta ka täiesti autentseid ja suurepäraseid lähedalasuvate maade kööke. Vietnami, Jaapani, Hiina, Korea söögikohad vaheldumisi Tai omadega ja miksitult - vali, millist tahad, kõik on superhea!
Korea üht tuntumat rooga bibimbapi näiteks  sõimegi tegelikult lisandina hoopistükkis Jaapani yakiniku-söögikohas. Yakiniku on selline toiduvalmistusviis, kus keset lauda on hõõguvad söed ja grillimisrest ja siis laudkond veedab mõnusalt aega valitud kalu, mereande, liha ja köögivilju ise grillides. Lisanditeks toodi selles söögikohas terve rodu kausse ja kausikesi erinevate maade ja regioonide kastmete ja muuga: misosupp, kimchi, bibimpap jms.  Tõeline Aasia köögi sõbra unistus ja segu võrratutest maitsetest.
Bibimbap on Korea köögi tuntumaid roogi. See tähendab segatud riisi ja täpselt selline ongi: riis, millel lisandiks erinevates variatsioonides liha, mereannid, köögiviljad. Bibimbap näeb esteetiliselt kaunis välja ja mitte juhuslikult. Kõigil toidus kasutatud värvidel on oma tähendus ja viie tooni kasutamine viib toidu tasakaalu.

Tume (shiitake seened, hakkliha vm) - tarkus. Ilmakaar põhi, organ neerud.
Punane  ja oranž (kaste, porgandid vm) - õnn. Ilmakaar lõuna, organ süda.
Roheline (spinat, kurk, suvikõrvits vm) - kasv, areng. Ilmakaar ida, organ maks.
Valge (riis, idud, kala vm) - edukus. Ilmakaar ida, organ kopsud.
Kollane (muna) - stabiilsus. Keskus, kõht.

Maitsestajaks on imeline Gochujang. Gochujang on tšillipasta, mis valmistatud Korea köögile omaselt fermenteerimise ehk hapendamise teel. Juba aastasadu on seda valmistatud nii, et  punasest tšillist tehtud pulbrile lisatakse kleepuva riisi (kleepuvast ehk glutinous riisist kirjutasin pikemalt siin) pulbrit ja sojapastat ning sel segul siis lastakse päikese käes fermenteeruda. Minu meelest Gochujang on kogu selle roa võti ja ilma ei kujuta ma küll bibimbapi ette. Gochujangi on kõige lihtsam tellida umami.ee-st. Kui mõtled, et mis tast selle paari supilusikatäie jaoks ikka osta, siis kasutusvõimalusi on ikka palju rohkem kui vaid bibimbap. Tal on selline ühtaegu soolakas, terav ja magus-hapu mekk, mis hetkega lisab täidlase umami-maitse nii paljudele aasiapärastele toitudele. Kasuta marinaadides, dipikastmetes vms. Näiteks need grillitud krevetid said samuti oma maitse just Gochujangist. Külmkapis seisab avatud purgike pikka aega. Minu oma on niimoodi mõne lusikatäie kaupa kasutades olnud kapis juba pool aastat ja mingeid muutusi ei maitses ega väljanägemises pole.
Muude koostisainete saadavusega ei peaks küsitavusi tekkima, kõik suurtes poodides kenasti olemas.
Bibimbapi valmistamine on paras sekeldamine, sest eraldi peab ette valmistama päris palju toiduaineid, aga päriselt ka, kõik see on vaeva väärt. Valmis roog on maitsemeeli hellitav, tervislik ja toitev. Ja üldse, ta nimi kõlab eesti keeles juba nii nummilt, et seda lihtsalt peab tegema :) Serveerima ei pea seda kuumalt (see on ka üsna võimatu, arvestades eraldi valmivate komponentide arvu), bibimbap võib vabalt olla leige või lausa jahe. Nii porgandi kui idud võib lisada ka toorelt - ja üldse, bibimbapi pidi mõnikord serveeritama ka täiesti toorete lisanditega, sh muna ja liha- mulle lihtsalt meeldib läbikuumutatud variant praegu, külmal ajal, rohkem.

Bibimbap
neljale
bibimbap-2

200 g riisi

Hakkliha:
200 g veisehakkliha
1 sl sojakastet
1 sl seesamiõli
1 tl suhkrut

Muud lisandid:
2 porgandit +  sl seesamiseemneid
u 130 g šiitake seeni
u 150 g värskeid spinatilehti
150 g mungoaidusid
4 muna
praadimiseks õli (rapsi - või rafineeritud päevalilleõli)

Kaste:
2 sl Gochujang tšillipastat*
1 küüslauguküüs, katki pressitud
1 sl seesamiseemneid
1 tl riisiäädikat (võib asendada õuna- või valge veini äädikaga)
1 tl seesamiõli
1 tl suhkrut
1 sl vett

Keeda või auruta riis. Ma kasutasin basmati riisi. Pese see kõigepealt korralikult. Seejärel tõsta potti ja lisa külma vett nii palju, et see ulataks umbes sentimeetri-pooleteise jagu üle riisi. Lase keema, kata kaanega ja keeda madalal kuumusel u 15 minutit, kuni kogu vedelik on riisi imendunud. Tõsta kuumuselt ära, sega kahvliga läbi ja ja lase veel paar minutit kaane all seista.

Nüüd valmista riisi lisandid. Mõttekas on hoida nii hakkliha kui kõiki köögiviljalisandeid eraldi kausikestes, nii on lihtsam järge pidada.

1. Sega hakkliha maitseainetega ja lase toatemperatuuril maitsestuda, kuni tegeled muude koostisosadega.
2. Ribasta porgand soonelise köögiviljalõikuriga või lõika noaga ribad. Sega seesamiseemnetega.
3. Lõika seened ribadeks.
4. Lase potis vesi keema. Keeda spinatilehti minut-paar. Nõruta sõelal, pigista kuivaks.
5. Lase uuesti vesi keema, keeda ka mungoaidusid minutijagu. Nõruta.
6. Kuumuta pannil  umbes 1 supilusikatäis praadimisõli. Tõsta hakkliha pannile ja prae, kuni punane värv on asendunud pruunikaga. Tõsta pannilt eraldi kaussi ootele.
7. Pühi pann paberiga puhtaks. Kuumuta sellel uuesti õli ja prae läbi kõigepealt porgand (u 2 minutit), seejärel seened (samuti u 2 minutit).
8. Prae härjasilma-munad.
9. Sega kokku kõik kastmeained.

gochujan sauce for bibimbap

Ja ongi aeg serveerida. Selleks on mitu võimalust:
-võid tõsta kogu riisi lisandid ja munad suurde kaussi või kõrgete servadega vaagnale ja sellega lauale. Eraldi kausikesega lisa kaste. Laual sööjate silma all siis sega riis muude ainetega läbi. Igaüks saab endale portsu oma taldrikusse tõsta, lisada soovikohane kogus kastet ja ise veel lõplikult läbi segada
-jaga nelja kaussi riis, sellele tõsta kõik lisandid, igasse kaussi praemuna ja törtsuke kastet. Iga sööja segab oma bibimbapi ise läbi
-tõsta riis ja kõik muu eraldi kausikestega lauale ja igaüks siis tõstab endale vastavalt soovidele ja eelistustele oma portsjoni, meelepärase koguse kastet ning segab ise läbi. See moodus meeldib mulle kõige rohkem. Tekitab elevust, mõnusat sebimist laua ääres ja annab pirtspepudele võimaluse vaikselt mööda hiilida mõne toiduaine söömisest, mis kohe üldse ei meeldi.

bibimbap

Kui toiduportsjon on kausis, tuleb kõik läbi ja kohevaks segada, nii et muna läheb katki ja kogu roog on kenasti kastmega koos. Seda võib teha kas kahvli ja lusikaga või pulkadega hoogsalt segades. Kõrvale võib soovi korral pakkuda kimchid, näiteks selle kiire ja käepärase versiooni järgi valmistatut.

bibimbap

bibimbap

*Gochujangi saab osta umami.ee-st või tuua kaasa välismaalt. Kui kohe mingit võimalust seda hankida pole, siis mitte täpselt sama, aga kõige lähedasem ja asenduseks sobivaim on taipärane Sriracha-kaste (meie poodides leiad selle Thai Choice kaubamärgi alt).

9. märts 2015

Krõbe tatramüsli ehk tatragranola

muesli/granola

Olen viimasel ajal toortatrast ikka täiesti vaimustunud. Mulle meeldib väga ta õrnalt pähkline maitse, tervislikkus ja see, et tegu on täiesti puhta ja naturaalse kodumaise toiduga. Selles, et meie keha väge täis toortatra üle väga rõõmustab, pole vist kedagi enam vaja veenda. Tegu on elus toiduga (teri saab idandada, mis kohe kindlasti ei õnnestu pruuni tavatatra puhul), milles kõik tatra kasulikud omadused on säilinud.
Müslisse sobib toortatar suurepäraselt. Ma ei näinud põhjust teri enne leotada. Niimoodi töötlemata kujul muutuvad nad ahjus röstides eriti mõnusalt hamba all krõmpsuvaks. Muud koostisained said müslisse kuivainekapi kraamimise tulemusena, poetasin sinna seekord lihtsalt kõik tühjendamist vajavad pakipõhjad. Pähkleid, seemneid ja kuivatatud puuvilju võid vabalt asendada nedega, mis sul omal kodus olemas või mis meelepärased. Üks, mis mulle müslides alati väga meeldib, on kookos ja ei jätaks seda ma ka siit tatramüslist välja. Kookoshelbed annavad mõnusat troopikahõngu ja magusust, kookosõli koos mee (või vahtra- või agaavisiirupiga) aitavad kaasa krõbedusele. Kui silm koostisosadest üle lasta, on minu meelest küll tegu tõelise tervisetoiduga, mis hommikul annab koos piima või jogurti ja värskete puuviljade-marjadega korraliku energiaboosti. Mina ei suuda oma näppe ka muul ajal müslipurgist eemal hoida, napsan seda otse purgist päeva jooksul ka siis, kui tahaks midagi magusat või lihtsalt midagi head.

muesli/granolaKrõbe tatramüsli ehk tatragranola
plaaditäis, u 500 g

150 g toortatart (terved terakesed)
50 g mandleid või pähkleid
50 g seedermänni seemneid või muid seemneid (päevalille-, kõrvitsa- vms)
50 g kookoshelbeid
25 g seesamiseemneid
25 g mandlilaaste
2 sl vedelat mett (võib asendada vahtra- või agaavisiirupiga)
2 sl kookosõli
50 g kuivatatud ploome
50 g kuivatatud viigimarju
50 g rosinaid või kuivatatud jõhvikaid

Haki mandlid või pähklid väiksemaks. Tõsta kaussi toortatar, hakitud mandlid või pähklid, seedermänniseemned, kookoshelbed, seesamiseemned, mandlilaastud, mesi ja kookosõli. Sega hoolsalt läbi, nii et kõik ained oleksid mee ja kookosõliga koos.
Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga. Laota sellele võimalikult õhukeselt ja ühtlaselt müslisegu. Rösti 160 kraadises ahjus umbes 15 minutit. Sega vahepeal.
Tõsta plaat ahjust, lase müslil jahtuda. Haki kuivatatud ploomid ja viigimarjad väiksemaks. Et nad kleebivad lõigates noa külge, teen seda hoopis köögikääridega. Sega hakitud puuviljad ja rosinad või jõhvikad müsli hulka. Valmis! Hoia müslit purgis või karbis.

muesli/granola (with buckwheat)

Vaata ka seda: Toortatra "risoto"

6. märts 2015

Põhjata merevaigukook

põhjata merevaigukook

Võib olla peaks nimeks olema hoopis Merevaigu kook. Oleks korrektsem. Aga noh, ilmselt ei saa keegi valesti aru ega arva, et sulatatud juustu asemel on kook tehtud kollastest suveniirkivikestest :D Nii et olgu ta pealegi merevaigukook, armas sõna ju.
See on nüüd üks korralikult pahupidi pööratud nägemus juustukoogist. Esiteks pole tal põhja, aga see eest on koogile peale raputatud hullupööra maitsvat pruunist võist, peeneks hakitud mandlitest ja küpsistest tehtud puru. Teiseks ei ole ta tavapäraselt ümmargune, vaid küpsetatud hoopis keeksivormis ja seejärel lõigatud viiludeks. Kolmandaks ei ole siin juustukoogis mitte toorjuust, vaid hoopis meie armas sulatatud juust Merevaik! Merevaik ja toorjuust on juba tehnoloogiliselt täiesti erinevad asja, esimene on valmistatud piimavalkude kalgendamise teel, teine aga erinevaid juuste kokku segades ja sulatades. 
Merevaik koogis pole loomulikult mingi revolutsiooniline idee, seda on tehtud ammugi. Aga olen olnud ise kuidagi skeptilisel seisukohal siiani selle koha pealt. Mitte et ta koogis hea poleks, aga lihtsalt Merevaik (sulatatud juust üldse) tootena pole just mu lemmikute hulka kuulunud. Aga siin koogis on ta täiesti võrratu ja toorjuustu vastu ma Merevaiku siin küll vahetada ei tahaks. 
Sain idee sellise põhjata juustukoogi küpsetamiseks Bon Appetiti lehelt , aga mulle kohe tundus, et peaksin proovima seda Merevaiguga ja ei pidanud pettuma, kohe üldsegi mitte. Kook tuleks kindlasti küpsetada vesivannil, nii jääb ta eriti õrna tekstuuriga, sõna otseses mõttes sulab suus.
Ahjaa, crème fraîche, mis retseptis kasutusel, on poes täitsa olemas, meie oma kodumaise tootja oma. Prismades olen märganud ka väljamaalt sisse toodud crème fraîchei, nii et igatahes vaadake lahtiste silmadega piimaletis ringi, küll ta seal kusagil teiste koorte vahel on! Kunagi aastaid tagasi, kui meil veel crème fraîchei saada polnud, tegin seda ise, blogipostituski siit aegade hämarusest täitsa leitav. Ta muudab koogi eriliselt õrnaks ja siidiseks. 
Kui sul sellist väiksemat sorti keeksivormi ei ole, võib koogi küpsetada ka mõnes muus vormis, jälgi lihtsalt, et segu jääks umbes selline 3 cm paksune vormi valades, siis kehtib ka siin toodud küpsetamise aeg. Näiteks neljakandilises u 20x20 vormis vms. Neljakandilises vormis küpsetades võid koogi lõigata pärast külmkapis seismist lihtsalt tükkideks. 
Külmkapis seismine on selle koogi puhul väga oluline, nii muutub ta esialgu liigagi pehmena tunduvast koogikesest täiusliku siidise struktuuriga maiuseks. Soovitan kindlasti proovida, maitse on imeline! 
Täpiks i-l on pruuni võiga tehtud küpsise-mandlipuru. Väga raske on sellest oma näppe eemal hoida ja midagigi koogile puistamiseks hoida. Poes müüakse ka valmis hakitud mandleid, aga neid ise hakkida pole ka muidugi mingi kunst. Haki lihtsalt võimalikult peeneks, et puru jääks üsna peeneteraline.

Põhjata merevaigukook 

põhjata merevaigukook, küpsetamineKook:

  • 200 g (1 tops) maitsestamata sulatatud juustu Merevaik, toasoojalt
  • 0,75 dl helepruuni rafineerimata suhkrut (kasutasin Billingtonsi golden caster peeneteralist suhkrut, mis on küpsetamiseks ideaalne)
  • 200 g (1 tops) crème fraîchei
  • 1 tl vanilliekstrakti (või -pastat või -suhkrut)
  • 2 muna
  • 1 dl 35% koort
  • 2 tl sidruni- või laimimahla


Puru:

  • 3 Digestive küpsist
  • 1 dl peeneks hakitud mandleid
  • 35 g võid
  • 2 sl helepruuni rafineerimata suhkrut
  • 0,5 tl vanilliekstrakti (või -pastat või -suhkrut)


Lisaks meelepärast marjapüreed või -moosi. Võib peale niristada ka hoopis keedetud kondenspiima. Viimast müüakse valmiskujul poes või valmista nende juhiste järgi. 

põhjata merevaigukookVahusta Merevaik koos suhkruga kohevaks ja pehmeks kreemiks. Vahustada võiks 4-5 minutit. Lisa crème fraîche ja vanill. Vahusta veel paar minutit. Nüüd lisa ükshaaval munad, mõnema muna järel segu korralikult läbi mikserdades. Viimasena lisa koor ja tsitrusemahl, ning sega kõik ühtlaseks. 
Määri väiksem (max 12x26 cm) keeksikorm seest õliga. Nii liigub küpsetuspaber vähem. Vooderda küpsetuspaberiga nii, et otstest jääb rohkem paberit üle serva, siis on hiljem mugav kooki välja tõsta.

Tõsta keeksivorm suuremasse sügavasse ahjuvormi. Vala sellesse nii palju kuuma vett, et see ulatuks umbes poole keeksivormini, st koogi ääreni. Tõsta ettevaatlikult 175 kraadisesse ahju ja küpseta u 50 minutit. Katsin vahepeal keeksivormi fooliumiga, kui tundus, et pealt hakkab liialt pruunistuma, lõpus võtsin fooliumi jälle ära, et liiga niiskeks ei läheks koogil selle all olemine.

Tõsta keeksivorm veest välja ja lase koogil vormis toatemperatuuril täielikult jahtuda. Seejärel lase 12 tundi külmkapis seista. Serveerimiseks lõika viiludeks.

Puru tegemiseks tee küpsistest peenike puru. Pruunista pannil võid, kuni tekib vaht. Kuumuta või kuldseks, aga hoidu liigsest kõrvetamisest ja päris tumepruuniks ära lase. Vala või kaussi. Lisa kõik ülejäänud ained ja sega ühtlaseks. 

Serveeri kooki puru ja meelepärase marjapüree, moosi (mul oli astelpajumoos) või miks mitte keedetud kondenspiimaga. 

põhjata merevaigukook

4. märts 2015

Kartuli-suitsutursavorm

kartuli-suitsutursa vorm

See on äärmiselt isetegevuslik, meelevaldne ja täiesti eestipärane versioon kuulsast lõunapoolse Euroopa roast nimega brandade. Brandade on tegelikult tehtud kuivatatud ja soolatud tursast, võrratust bacalhaust. Meil seda saada ei ole. Õiget brandadet saabki teha ainult siis, kui ise kõva ja kuiv valge soolaga kaetud tursafileejurakas kohvris Portugalist või Hispaaniast koju tassida. Või lasta mõnel armsal sõbral endale see tuua. Umbes nii, et sõber ütleb :"Kuule, ma lähen nädalaks puhkusele Portugali (või Hispaaniasse või mujale sinnakanti), on sul äkki mingeid soove sealt?" Mina: "Ah, ma ei tea, ära nüüd hakka tassima. Aga noh, kui just midagi, siis ühe väikese bacalhau võid ju tuua." No ja toidukauge sõber ei tea ju mis see on ja siis läheb poodi ja näeb seal vot selliseid hunnikuid kuivatatud soolaturskadega:

bacalao
Pilt on tehtud paar aastat tagasi Põhja-portugalis Douro jõe ääres mägedes, ühe külakese täiesti tavalises toidupoes.
Ja siis sõber kirub nii sind kui oma heasoovlikkust maapõhja, sest olgugi kuivatatud, on see ikkagi kala. Ja kalal, eriti sellisel, mis on seisnud erinevatel põhjustel, on kalalõhn! :)
Brandade, millest jutt algason siis põhimõtteliselt selline dipp või kreem, mida tehakse bacalhaust ehk kuivatatud soolatursast, oliiviõlist, piimast ja kartulitest (viimase lisamine erineb regiooniti). Brandadet süüakse soojendava toiduna talvisel ajal koos röstsaiaga. Tuntud nii Portugalis, Hispaanias, Prantsusmaal kui Itaalias. See on väga väärt kraam. Kui sinnakanti satute, maitske kindlasti!
See tore vormitoit siin sisaldab samuti turska, kartuleid, piima ja oliiviõli. Ta ei ole brandade parimagi tahtmise juures, aga on sellest inspireeritud ja samuti väga-väga maitsev! Suitsuturska on meil tavalise supermarketi kalaletis pea kogu aeg saada, nii et toorainega ei peaks mingeid probleeme olema. Soovitan kindlasti proovida, tegu on tõeliselt maitsva vormiroaga, mis on ühtaegu nii maavillane kui vahemeresugemetega. Selline kosmopoliitne vormike.
Valmistamine on lihtsamast lihtsam: keeda kartulid, tambi katki, sega ülejäänud ainetega ning vala vormi küpsema. Tulemus on suurepärane.

Kartuli-suitsutursavorm
neljale

400 g kartulit
400 g suitsuturska
2 küüslauguküünt
50 ml oliiviõli
2 muna
u 1 dl kuuma piima
2 sl hakitud rohelist sibulat
musta pipart

Koori ja tükelda kartulid. Keeda pehmeks. Tambi kuumalt katki. Haki küüslauguküüned. Kuumuta pannil oliiviõli, hauta küüslauk selles vaiksel tulel helekollaseks. Jälgi, et kõrbema ei läheks! Jahuta veidi ja vala õli koos küüslauguga tambitud kartulitele.
Puhasta suitsutursk nahast ja luudest. Haki kalaliha peeneks. Sega koos rohelise sibula ja lahtiklopitud munadega kartulimassile. Lisa kuuma piima nii palju, et segu saaks vedelama kartulipudru konsistentsi. Vala suurde ahjuvormi või 4 väiksesse portsjonivormi ja küpseta 200 kraadi juures 15-20 minutit, kuni roog on kuldne.
Jahvata peale pipart. Paku kõrvale röstsaia.

Retsept on ilmunud ka Eesti kartuli veebilehel, kus rohkelt teisigi põnevaid toite, mis sisaldavad meie armast rahvusmugulat.

3. märts 2015

Kiire kimchi

quick kimchi

Kimchi on teadupärast üks Korea köögi alustalasid ja kingitus ülejäänud maailmale. Terav-hapu lisand on Koreas nii söögikohtades kui kodudes laual igal toidukorral. Teda süüakse eelroana, pearoogade lisandiks, riisiga, nuudliroogades, supis jne. Ühesõnaga, kõikjal ja alati. Tegu on põhimõtteliselt vürtsika hapendatud köögiviljaga, mis valmib 1-3 nädalaga maitseainesegus fermenteerudes. Ma Koreas ise käinud ei ole ning päris originaal seni veel maitsmata, mingi aimu kimchist saab aga meie Korea söögikohtadest. Ka konserveeritult müüdav kimchi on mu meelest ka täiesti sõltuvusttekitavalt hea (saab Umami veebipoest näiteks).  Kimchid tehakse Koreas kapsast, kurgist, rohelise sibulast, valgest redisest jne. Kõige levinum on siiski Hiina kapsa kimchi. Soovitan lugeda lisaks Martin Hansoni pikemat kimchi-teemalist lugu siit
See wannabe-kimchi siin on tegelikult rohkem nagu kiire aasiapärane salat. Hapendumiseks talle aega ei anta, seega autentseks kimchiks on tal veel arenguruumi. Ehkki tegelikult, ma arvan, ei peagi ta kusagile arenema ja on niimoodi lihtsa aasiapärase lisandina ka tõeliselt maitsev! Ja tervislik - vaatamata sellele, et koostisaineks on põhimõtteliselt vaid kerge köögivili, on ta tänu terava-hapu-magusa kooslusele täiesti päris toit ja pakub suure maitsenaudingu. Nii saab ka kergest toidust korraliku täiskõhutunde. Mina pistan seda otse purgist, niisama. Sobib ka suurepäraselt liha, kala, riisi- või nuudliroogade juurde aasiapärast touchi andma. 
 Retsept "Kiireisen kimchi" jäi mulle silma kunagi Ruoka ja Viinist. Otsisin ta nüüd uuesti, kui mingitel segastel asjaoludel sattus mu koju Hiina kapsas, taas üles. Hiina kapsa realiseerimiseks tundus ainuvõimalikuna see kiire kimchi siis lõpuks ära proovida. 


quick kimchi
Kiire kimchi

kahele-kolmele

400 g Hiina kapsast
2 tl soola
1 suur küüslauguküüs
2 tl riivitud ingverit
1 tl tšillihelbeid (või taluvuse ja maitse järgi)
2 tl suhkrut
1 sl kalakastet
1 sl riisiäädikat
1 sl seesamiseemneid
3 pikka rohelise sibula vart
kui sul on Gochujangi tšillipastat (saab umami.ee-st), siis võib ka seda 1-2 sl lisada

Lõika hiina kapsas pikuti sektoriteks. Need lõika omakorda paari-kolme sentimeetri laiusteks tükkideks. Tõsta kaosas suurele sõelale. Raputa peale sool. Sega läbi, kergelt kätega muljudes, et kapsas pehmeneks. Lase seista 3 tundi. Sega vahepeal. Nii näeb ette juhend. Mul läks nii, et tegin vahepeal tööd ja käisin trennis ja nii see kapsas jäi sinna seisma, täitsa segamata, 5-ks tunniks. Vaeseke. Ei juhtunud taga muidugi midagi, aga 3 on ilmselt ikkagi täitsa paras aeg. 
Kui aeg möödas, on kapsas soola mõjul läinud märjaks, pehmemaks ja "kukkunud kokku". Loputa kapsas külma vee all sõelal. Vajuta tast üleliigne vesi käte või köögipaberi vahel välja. Tõsta kaussi.
Nüüd valmista maitsepasta või kaste või kuidas iganes soov seda nimetada, ühesõnaga see, mis annab kapsale maitse. Seda võib teha kas elektrilises purustajas või uhmris. Purustajaga on kõik väga lihtne - tõsta vajalik sisse ja lase kõik lihtsalt ühtlaseks massiks. Uhmris tehes tõsta kõigepealt sinna küüslauk, ingver, tšillihelbed ning suhkur. Hõõru pastaks. Lisa kalakaste ja riisiäädikas, sega läbi. Kui kasutad Gochujangi, lisa ka see kastmele.
Haki sibul. 
Rösti seesamiseemneid kuival (st rasvaineta) kuumal pannil minutijagu, kuni nad saavad veidi tooni. See käib kiiresti, ettevaatust, et pisikesi seemnekesi kõrbema ei lase.
Sega kapsalehed, kaste, roheline sibul ja seesamiseemned. Tõsta purki või kaussi ja lase enne söömist veel kaane all vähemalt tund aega maitsestuda.

quick kimchi