20. mai 2015

Rabarbri-toorjuusturuudud

rabarbri-toorjuusturuudud

Andis ikka oodata, aga käes ta lõpuks on. Rabarbrihooaeg! Avan ta pikema pidulikkuseta, sest olen rabarbrile blogis igal kevadel nii palju kiidulaule laulnud, et sellest saaks kokku juba pikema muusikateose, refräänina kordumas rabarbri maitset ja laia kasutusampluaad ülistavad fraasid.
Vaatamata sellele, et olen sedasama toorjuustuga rabarbrikooki teinud mitmel aastal, pole ta blogisse siiani jõudnud. Aps saagu nüüd parandatud. Iseenesest on tegu lihtsa ja tegelikult üsna tavalise (no ei ole millegi vaba ega saa edvistada ka erilise taljesõbralikkusega) koogikesega. Lihtsalt muna, jahu, suhkur, või, toorjuust, hapukoor ja rabarber. Aga nii hea on! All muretainapõhi, peal siidine rabarbritükikestega pikitud toorjuustutäidis. Mulle kardemon koos rabarbriga kohe väga meeldib, aga kellele vastunäidustatud, võib lihtsalt välja jätta.

Rabarbri-toorjuusturuudud

Põhi:
100 g võid
2,5 dl nisujahu
0,5 tl soola
1 sl suhkrut
1 muna

Kate:
400 g maitsestamata toorjuustu
1 dl hapukoort
2 dl suhkrut
3 muna
1 tl vanillisuhkrut
1 tl kardemoni (soovi korral)
3-4 rabarbrivart

Põhjaks haki külma või tükid, jahu, sool ja suhkur teraliseks puruks. Lisa lahtiklopitud muna ja sega ühtlaseks tainaks. Vajuta tainas lamedaks kettaks, keera toidukile sellele ümber ja lase külmkapis pool tundi puhata.
Katteks sega toasoe toorjuust, hapukoor, suhkur, munad ja maitseained ühtlaseks. Lisa tükeldatud rabarber.
Vajuta tainas küpsetuspaberiga kaetud kandilise u 25x35 vormi põhja. Vala peale kate. Küpseta 160 kraadi juures 45-50 minutit. Enne söömist lase täielikult jahtuda. Võib ka samal päeval süüa, kuid parim on kook järgmisel päeval, peale külmas seismist. Aga enne söömist lase pool tunnikest toatemperatuuril seista, täidis läheb siis kreemjamaks.
Lõika serveerimisel ruutudeks. 

12. mai 2015

Hapuoblika hummus

Käisin täna maal tomateid kasvuhoonesse istutamas. Pakkisin hommikul auto taimi ning mullapakke täis ja sõitsin. See läks täitsa meelest, et pikk päev ju ees, midagi võiks nagu süüa ka vahepeal. Kõht läks selle kasvuhoones rahmeldamise peale ikka jube tühjaks. Meie küla poeke on kinni praegu, nii et loota polnud muule, kui paari konservi ja pudelikesega sisustatud maakodu köögikapile. Kikerherneid on mul alati, niisamuti ka oliiviõli. Ja kas näed imet, leidus ka tahiinipurk. Hummus! Hummuse sees peab, vähemalt minu maitse järgi küll, käima alati ka sidrun, seda paraku ei leidunud.
Aga õues kasvavad ju hapuoblikad! Ja neid on palju! Ja nad on hapud! Tegin hapuoblika hummust. Oblikad täitsid oma ülesannet hummuses suurepäraselt, andes hapukust ja boonusena veel ilusa rohelise värvi ka. Hummus sai väga maitsev, toitev ja tervislik. Kõht sai täis,  meel oli rõõmus ja nüüd ei ole muud, kui hakata tomatisaaki ootama.

sorrel hummus


sorrel

Hapuoblika hummus

pool liitrit hapuoblikaid
400 grammine purgitäis konservkikerherneid (kikerherneid 240 g)
2 küüslauguküünt
2 sl tahiinit e. seesamipastat (võib ka ilma teha, kui pole)
u 0,75 tl soola
1 tl musta pipart
1 tl mett või rafineerimata suhkrut
0,5 dl oliiviõli
0,5 dl vett

Kui korjad hapuoblikad puhtast keskkonnast, pole neid tarvis pesta. Muul juhul loputa kiirelt külma vee all ja kuivata. Nõruta kikerherned vedelikust ja loputa hoolsalt sõelal puhtaks. Tõsta kõik ained köögikombaini või purustajasse (mul on selline) ja surista hummus valmis. Kui soovid vedelamat, lisa suts vett. Maitse ja lisa vajadusel soola-pipart.
Tõsta hummus kaussi, nirista peale veidi oliiviõli ja jahvata värsket pipart.

sorrel hummus

7. mai 2015

Toortatra ja jogurti hommikusöök à la Bircher-müsli

toortatra-jogurti hommikusöök marjade ja kõige muu heaga

Vaimustus toortatrast, mis nii umbes aasta eest mind valdas, ei näita vaibumise märke. Seekord jagan hommikusöögi retsepti, mis tehtud Bircher-müsli eeskujul. Originaalse, kaerahelvestest tehtud Bircheri retsept on juba varasemalt kirja pandud ja asub siin.
Kui toortatart öö läbi vees leotada, muutub ta nii parasjagu nii pehmeks, et ei ole lödi, aga annab hamba all mõnusat krõmpsu. Sel moel, kuumutamata, toortatart süües jäävad alles ka tema hulgalised kasulikud omadused. Õigupoolest ei pea selle tervisliku power-hommikusöögi tegemiseks mingit erilist vaeva nägema, peaasi, et ei unusta õhtul tatart likku panna. Hommikul tuleb pehmenenud tatar segada jogurti, riivitud õuna ning sutsu mee või vahtrasiirupiga. Ja siis laota sinna peale kõike, mida iganes soovid ja mis sul kodus olemas on - peaasi, et oleks värske, energiat andev, maitsev ja tervislik. Siin piltidel oleva hommikusöögi lisandiks on sulatatud vaarikad ja punased sõstrad, päevalilleseemned, kõrvitsaseemned, kanepiseemned ja kakaonibsid. Kõik hea ja kasulik! Mis veel oleks parem hommikuseks akude laadimiseks, kui mitte see kausitäis.

Toortatra ja jogurti hommikusöök à la Bircher-müsli
kahele

toortatra-jogurti hommikusöök marjade ja kõige muu heaga1 dl toortatart
1,5 dl vett
180 g maitsestamata jogurtit
pool õuna
magustamiseks mett või vahtrasiirupit
Peale: pähkleid, seemneid, marju, puuvilju, kakaonibse jms

Tõsta tatar kaussi, vala peale vesi ja jäta üleöö külmkappi ligunema. Hommikul nõruta tatar vedelikust ja loputa sõelal. Sega tatraterad jogurtiga. Riivi õun ja sega hulka. Lisa magusaks maitse järgi kas mett või vahtrasiirupit. Jaga kaussidesse. Tõsta peale head-paremat ja maitsvat, mis leidub: marju (kui  külmutatud, ära unusta neidki õhtul sügavkülmast külmikuossa sulamast tõsta), seemneid (päevalille-, kõrvitsa-, kanepi-, seesami-, seedermänni- jne), pähkleid (metspähklid. mandlid, mandlilaastud, Kreeka pähklid, pistaatsiapähklid jne), soovi korral veel kakaonibse. Kui sul on, puista sinna goji marju või kuivatatud hakitud puuvilju, kasuta troopilisi värskeid puuvilju - peaasi, et see oleks naturaalne ja su kehale hea. Kui soovid, nirista kõige peale veel mett või vahtrasiirupit.

toortatra-jogurti hommikusöök marjade ja kõige muu heaga

6. mai 2015

Seepia ehk tindikala peterselli, küüslaugu ja sidruniga

cuttlefish

Ühe eredama maitsena mõne nädala tagusest Madridis käigust on meeles grillitud seepiad. Grillitud seepiad, kalmaarid ja kaheksajalad (kõik ühe perekonna liikmed) on omased muidugi kõigile vahemeremaadele, aga Madridis hõljus nende imeline aroom minu meelest kogu aeg õhus. Vanale turule tehtud eriti ägedas toidukohas Mercado de San Miguel pakuti grillitud seepiaid pabertuutus, pisikesteks tükikesteks lõigatud snäkina. Lisaks veel just grillilt tulnud, pabertaldrikul ja plastmasskahvliga veini kõrvale söömiseks- appike kui maitsvad need olid! Muidugi passisin ma seal, kus neid tehti tükk aega nagu hulluke ja jälgisin protsessi põhjalikult. Seepiad tõsteti tervelt kuumale plaadile ja grilliti (praeti) sellel kiiresti mõlemalt poolt küpseks. Siis lõigati (kääridega!) tükkideks ja praeti need tükid hopp-hopp läbi oliiviõli, peterselli, küüslaugu ja sutsu sidrunimahlaga. Sool ja pipar ka muidugi. Sellised nad olid:

grillitud seepiad Madridis

Seepia ehk tindikala on kalmaari lähisugulane, aga siiski teine elukas. Ka seepial on kalmaariga sarnaselt tint, mis kalmaari mustale tindile sekundeerib pruuni tooniga. Siit muide huvitav fakt, et ka tooninimetus "seepia" fotograafias ja maalikunstis on tulnud just seepiatindi tooni järgi.
Seepia on õrn ja väga maitsev. Valmib kiiresti ja lihtsalt. Kõige olulisem asi üldse: üle ei tohi küpsetada! Siis muutub liha kummiseks. Selline väike krõmps peab sedasorti kraami süües hamba all olema, aga kindlasti mitte nätsakas kumm. Kui silmas pidada reeglit, et kuumust maksimaalselt 3-4 minutit, ei juhtu midagi.
Olen viimasel ajal sattunud mitu korda Tallinnas poodi, mille nimeks Gemoss. Esimest korda nende kutsel ja nüüd juba mitu raksu omapead. Gemoss asub Sikupilli Prisma vahetus läheduses. 
Toiduhuvilised peaksid kindlasti Gemossis korraliku tiiru tegema. Riiulitel on suur valik toiduvalmistamisega seonduvat alates nõudest ja pottidest-pannidest toidukaupadeni välja. Kirglikele tordimeistritele on oma sektsioon. Kel huvi Gemossi uudiste ja tegemiste vastu, siis kõige operatiivsemalt saab neil silma peal hoida FB fännilehe kaudu.
Sügavkülmutatud kala leti ette jään alati uudistama kohe pikemaks ajaks, sellist valikut väga tihti meie tavapoodides ei kohta. Krevette on seal kõikvõimalikke: erinevas suuruses, erinevalt puhastatud.  Keedetud või toored, vali ainult sobivad. Lisaks karbid, kalmaarid ja muud molluskid. Ning tadaa - vägagi rahakotisõbraliku hinnaga seepiad! Juba valmis puhastatud, viska ainult pannile. Nii kui neid nägin, teadsin, et Mercado de San Migueli seepiad saavad nüüd ka kodus tehtud. Tegin niisamuti kui turul nähtud ja välja kukkusid ka täpselt sama head.

cuttlefish

Praetud seepiad peterselli, küüslaugu ja sidruniga

500 g puhastatud külmutatud seepiaid
cuttlefisholiiviõli
3-4 sl hakitud peterselli
2 küüslauguküünt, hakitud
1 sl sidrunimahla
meresoola
musta pipart
sidrunisektoreid ja soolahelbeid serveerimiseks

Tõsta külmutatud seepiad sügavkülmast tavakülma sulama. Lase neil kas üleöö või siis hommikust õhtuni seal rahulikult sulada.  Loputa sulanud seepiad külma vee alla puhtaks, nõruta ja kuivata köögipaberiga.
Kuumuta pann hästi kuumaks. Ära mingit rasvainet lisa. Tõsta seepiad pannile ja prae, kuni hakkab eralduma vedelikku. Selleks kulub 2-3 minutit. Kohe, kui seepiate läbipaistev toon on muutunud läbipaistmatuks, on nad valmis. Nõruta seepiad sõelal vedelikust. Haki nad põikipidi mööda keha väiksemateks ribadeks. Mina nägin Madridis seda tehtavat kääridega, täitsa toimis. Ise kasutasin siiski vana head nuga.
Puhasta pann, vala sellele sorts oliiviõli ja kuumuta see. Lisa seepiad, hakitud küüslauk ja petersell, sool-pipar ning sega kiiresti kõrgel kuumusel praadides läbi. Lisa sidrunimahl ning sega.  Söö kohe hästi kuumalt, pakkudes kõrvale soovijatele sidrunisektoreid ja soolahelbeid. 

cuttlefish

Postitus valmis koostöös kauplusega Gemoss.

2. mai 2015

Karulauk ja kala ehk tursk sinepises karulaugukastmes

cod with creamy wild garlic sauce

Ülistuslaulu karulaugule olen kevadeti laulnud siin blogi algusaegadest saadik. Vitamiinidest ja heast maitsest pungil taim oma parimas vormis ja kättesaadav vaid mõned kevadised nädalad. Kasutagem teda siis kõikjal, kus vähegi võimalik - salatites, suppides, pastaroogades, pestos jne. Koorene ja sinepist lisasärtsu saanud soe karulaugukaste on kala kaaslaseks kui koodud. Kui turska ei ole, võid loomulikult kasutada ka mõnd muud valget kala.
Retsept ilmus ka tänases Arteris.

Tursk sinepises karulaugukastmes

Kaste:
50 g võid
30 g karulauku
200 ml 35% koort
1 sl sinepit
soola
pipart
Kala:
400 g tursafileed
praadimiseks võid ja õli

Alusta kastme valmistamisest. Sulata pannil või paksu põhjaga potis või. Haki karulauk veidi väiksemaks. Tõsta karulauk võisse. Kuumuta umbes 1 minut, kuni karulauk “vajub kokku”. Vala peale koor ja lisa sinep. Sega läbi ja keeda kaaneta paar minutit. Maitsesta soolaga.
Lõika tursafileed väiksemateks tükkideks. Prae pannil või ja õli segus mõlemalt poolt kuldseks, paar minutit ühelt ja paar teiselt poolt. Kui kasutad nahata fileed, keeruta kalatükke enne praadimist kergelt nisujahus, et kalaliha ei laguneks. Nahaga filee puhul pole see vajalik.
Serveeri kala kuuma kastmega, lisandiks kartulipuder ja redised. Lisa enne söömist veel veidi värskelt jahvatatud musta pipart.