24. juuni 2015

Röstitud rabarbriga minipavlovad

rabarbriga pavlova

Rabarbrihooaeg hakkab vaikselt otsi kokku tõmbama, et maasikad ja nende järel muud suvemarjad saaksid riburada peale tulla ja rambivalgusesse astuda. Mul peenras veel rabarbrivarsi jagub ja praegu on nad veel ka täitsa mahlased, mingeid puitumismärke pole. Päris kesksuviseid rabarbrivarsi muidugi ei peaks enam sööma, sest neis on oblikhappe sisaldus liiga suur, pealegi ei maitse ka hästi, kuna on muutunud tuimaks ja puiseks. Praegu on aga varred veel igati krapsakad. Nii et mis muud kui koogi sisse!
Pavlova magusust sobivad teadupärast tasakaalustama hapukad lisandid ja rabarber täidab seda rolli täiuslikult. Kreemiks on neis pavlovates tervislik Kreeka jogurt, millele kreemisuseks ja kohevuseks lisatud ka vahukoort. Selline kerge kreem sobib neisse pavlovatesse imehästi. Täidisesse pole vaja suhkrut lisada, just niimoodi kergelt hapukana on ta magusa besee peal just omal kohal.

Röstitud rabarbriga minipavlovad
4 tk.

Röstitud rabarber:
300 g rabarbrit
50 g demerara (või muud pruuni) suhkrut
3-4 sl vett (või apelsinimahla või -likööri)

Beseepõhjad:
2 munavalget
100 g suhkrut
1 tl vanilliekstrakti või -suhkrut
0,5 tl maisitärklist
0,5 tl valge veini äädikat

Kreem:
1 dl 35% koort
200 g maitsestamata Kreeka jogurtit
1 tl vanilliekstrakti või -suhkrut

Lõika rabarber tükikesteks. Sega ahjuvormi põhjas suhkru ja vedelikuga. Rösti 20 minutit fooliumi all. Kui vedelikku on tekkinud palju, küpseta ilma fooliumita veel 5 minutit. Tõsta ahjust ja lase jahtuda.
Pavlova põhjadeks vahusta munavalged pehmeks valgeks vahuks. Jaga suhkur kolme ossa. Puista suhkur kolmes jaos munavalgevahule, iga lisamise järel paar minutit vahustades. Koos kolmanda suhkruportsuga lisa ka vanill. Nüüd vahusta nii kaua, kuni saad ühtlase, läikiva ja tugeva vahu. Puista vahu peale tärklis ja tilguta äädikas. Munavalgevaht peab olema nii kõva, et kui keerad kausi tagurpidi, ei valgu ta välja. Lase paar tiiru veel, et ka need ained beseevahuga korralikult seguneksid.
Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga. Hea nipp on määrida plaat enne õliga kergelt kokku, siis ei nihku küpsetuspaber kohalt.
Tõsta ahjuplaadile kahe supilusika abil võrdsete vahedega neli vahutörtsu. Soovi korral joonista pliiatsiga ümber  klaasiääre tõmmates piirjooned ette.
Vormi beseepesad spaatliga keskelt madalamaks (sinna tuleb täidis), äärtest kõrgemaks. Kuumuta ahi 135 kraadini*. Tõsta plaat ahju keskmisele siinile. Alanda kuumus kohe 120 kraadile.
Küpseta 35 minutit. Vahepeal ära ahju ust ava.
Kui aeg täis, lülita ahi välja, aga hoia beseesid veel 30 minutit praokil uksega ahjus. Seejärel ava ahju uks ja jahuta beseed ahjus täielikult, võib hoida ka üle öö. Pooljahtunud beseesid ei saa küpsetuspaberi küljest lahtigi ja on oht nad katki teha. Korralikult jahtunud ja kuivanud beseed libisevad küpsetuspaberilt ise maha.
Kreemiks vahusta koor üsna tugevaks vahuks. Mikserda hulka jogurt, maitsesta vanilliga.
Tõsta kreem pavlovatesse vahetult enne serveerimist, kuna kreemi mõjul hakkab besee pehmenema ja kui pavlovad liiga vara kokku panna, kaotavad põhjad oma krõbeduse. Kreemi peale laota röstitud
rabarber, tõsta lusikaga veidi ka röstimisel tekkinud maitsvat siirupit.

röstitud rabarbriga pavlova

*Pavlova puhul soovitan võimalusel kasutada ringõhku. Selle retsepti küpsetustemperatuurid on samuti antud ringõhurežiimi arvestades.

22. juuni 2015

Musta oa kastmes grillitud veiseliha paksoiga

musta oa kastmes veiseliha paksoiga/grilled beef in black bean sauce with pak choi

Külvasin sel aastal esimest korda paksoid (nimetatakse ka hiina lehtnaeriks). Tegu on hästi maitsva köögiviljaga, söömiseks sobivad nii valged krõmpsud varred kui lehed. Kasutatakse palju aasuapärastes vokiroogades, suppides, lihtsalt lisandina. Paksoi on meil köögiviljaletiski kenasti saada, olen näinud nii Rimis kui Stockmannis. Kui kevadel aiapoes paksoi seemnepakki nägin, mõtlesin proovida, et ehk paar varrekest ikka tuleb. Ja nüüd on mul pea terve peenrakast teda täis, kasvas mis mühiseb!
Üks lihtsamaid mooduseid paksoi valmistamiseks on teda vokkida küslaugu, ingveri, tšilli ja sojaga. Niimoodi vokitult sobib ta kas päris omaette toiduks või liha lisandiks. 

pak choi

Piprapood saatis mulle hiljuti katsetamiseks erinevaid grillimaitseaineid ja  - kastmeid, nende seas oli ka pudel musta oa kastet (black bean sauce). Tootjaks Lee Kum Kee, kelle kastmeid peetakse Aasiaski väga headeks ja kasutatakse palju - olen oma silmaga näinud. Tegu on Hiina kastmega, mida eriti laialdaselt kasutatakse Sichuani köögis. Valmistatakse fermenteeritud ja soolatud mustadest sojaubadest. Fermenteerimise käigus saavad sojaoad sügava ja täiesti vastupandamatu umami-maitse, mis muudab toidu hetkega aasiapäraseks. Toidule soola lisamine seda kastet kasutades pole vajalik. Peenras laiutavale paksoile ja koriandrile kasutusvõimalust otsides otsustasin katsetada marineerida musta oa kastmes enne grillimist  veiseliha ning valmistada koos vokitud paksoiga ühe Hiinapärase roa. Kukkus välja nii maitsev, et kindlasti teeme veel ja veel. Kogu tooraine (lihaveis, paksoi, koriander) on kodumaine, maitsestus hiinapärane - tõeliselt kosmopoliitne roog!

Musta oa kastmes grillitud veiseliha paksoiga
(jagub neljale)

koriander
u 600 g lihaveise välisfileed (või muu grillimiseks sobiv lihaveise tükk)
4-5 sl musta oa kastet

Paksoi:
suur punt paksoid
3 küüslauguküünt
sentimeetrine jupp ingverit
1 tl tšillihelbeid
õli vokkimiseks
2 sl sojakastet
lisaks koriandrilehti

Võta lihatükk külmkapist ja lõika paari sentimeetri paksusteks steikideks. Määri lihatükid oakastmega kokku ja lase toatemperatuuril 1 tund seista. Toatemperatuuril hoidmine enne küpsetamist tuleb liha struktuurile ainult kasuks, ka maitsed imenduvad niimoodi paremini.
Aja grill kuumaks ja grilli lihalõike kõrgel kuumusel ühelt poolt viis ja teiselt viis minutit või vastavalt soovikohasele küpsusastmele. Tõsta liha grillilt ja lase tal kausis kaane (taldriku) all rahuneda 10-15 minutit.
Sel ajal valmista pannil või vokis kiire lisand paksoist. Lõika paksoilt varred ja tükelda need. Lehed jäta terveks. Kui lehed on väga suured, võid need veidi väiksemaks lõigata või rebida. Viiluta küüslauk, riivi ingver. Kuumuta vokis õli, lisa küüslauguviilud, ingver, tšillihelbed ja paksoivarred ning voki segades paar minutit. Lisa paksoi lehed ja sojakaste ning voki, kuni lehed on "kokku kukkunud", selleks kulub paar minutit.
Lõika lihalõigud õhukesteks viiludeks, lisa soovi korral maitseks veel veidi musta oa kastet. Serveeri koos paksoiga. Toidu võib sättida suuremale vaagnale või taldrikutesse. Raputa peale värsket koriandrit.

musta oa kastmes veiseliha paksoiga/grilled beef in black bean sauce with pak choi pak choi ja koriander

21. juuni 2015

Maasika-šokolaadikook

maasika-kakaokook

Suvi on vuhinal lennanud juba jaanipäevani. Virisemine ilma üle seda paremaks ei tee, jaanipäev pole vihma ega külma tõttu kunagi ära ka jäänud, nii et mis muud kui korralik varustus valmis ja hakkame aga taas jaanitama. Lisaks sulejopele, vihmakeebile ja kummikutele kuulub korraliku varustuse hulka kindlasti ka üks hea suvine kook. Ja millest muust jaanipäeva kook teha kui maasikatest ja vahukoorest!
See lihtsalt valmiv kook on piisavalt suur (26 cm vorm), et suu saaks magusaks terve peoseltskond. Šokolaadi, mis nimes kirjas, tegelikult koogis ei ole, šokolaadise meki annab hoopis kakao - aga millest see šokolaadki muust tehtud on kui kakaost:) 
Oma olemuselt  ei ole ta liiga rammus ega magus, just selline parajalt kerge ja suvine, maasikatest mahlane maius. Lisasin vahukoore hulka veidi želatiini, et kook oleks paremini lõigatav ja kannataks ka transporti, näiteks külla kaasa võttes. Kui soovid või on kiire, võid koogi teha ka želatiinita, aga siis arvesta, et vahukoor on pehme ja koogilõigud võivad taldrikule tõstes veidi laiali vajuda. 

maasika-kakaokookTainas:
100 g toasooja võid
100 g rafineerimata suhkrut
suts soola
2 muna
150 g nisujahu (võib kasutada täisteranisujahu)
30 g mõru kakaopulbrit
1 tl küpsetuspulbrit
75 ml piima
Täidis:
400 g maasikaid
400 ml 35% koort
2 sl suhkrut
2 tl vanilliekstrakti v -suhkrut
2 želatiinilehte
1 laim
kaunistuseks maasikaid, münti, maasikaõisi

Vahusta pehme või suhkru ja noaotsa soolaga heledaks kreemiks. Lisa edasi vahustades ükshaaval munad. Sega jahu kakao ja küpsetuspulbriga. Sega jahusegu ja piim või-suhkru kreemiga ühtlaseks tainaks.
Vooderda 26 cm lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga, servad määri võiga. Vala tainas vormi, määri spaatliga enam-vähem ühtlaseks. Küpseta 180 kraadi juures 25 minutit. Lase põhjal jahtuda. Lõika noaga põhja sisse ring, nii et nuga ei lähe päris lõpuni. Uurista tainas ringi seest lusika või ümara otsaga noaga välja, nii et moodustub süvend. Selline:

maasika-kakaokook

Täidiseks tükelda maasikad. Vahusta koor suhkru ja vanilliga tugevamapoolseks vahuks. Leota želatiinilehti külmas vees 10 minutit. Samal ajal riivi laimilt koor ja pigista välja mahl. Kuumuta mahl pliidil väikeses kastrulis kuumaks. Pigista želatiinilehed käe vahel kuivaks ja lahusta segades kuumas laimimahlas. Lisa želatiiniga laimimahl vahukoorele ja lase veel mikseriga paar tiiru, et ta seguneks ühtlaselt vahukoorega. Määri täidis põhjale süvendisse ja äärtele.

maasika-kakaokook 

Pudista sõrmede vahel täidisele eelnevalt põhjast välja uuristatud tainapuru. Puista peale riivitud laimikoort. Lase koogil külmkapis paar tundi taheneda.
Kaunista maasikate ja muu soovikohasega. Lõika tükkideks ja naudi.

maasika-kakaokook

maasika-kakaokook

19. juuni 2015

Räimed marinaadis, vahemerelisel moel

räimed vahemerepäraseltRäimepraadimine kuulub meil maal suve juurde nagu vihm jaaniõhtusse. Rukkijahus pööritatud praetud räimed on üks parimaid asju üldse maamunal, ma arvan. Praen räimi õues pannil, mis tundub ainuvõimaliku viisina ülejäänud päeva mitte kulutada meeletule tuulutamisele, et maitsva roa valmistamise jääknähte (ehk siis räimepraadimislõhna) toast eemaldada. Pannitäie kaupa võtab aga teadagi parasjagu aega, eriti kui valmistada räimi suuremale seltskonnale. Nii oleme mõnikord läinud hoopis seda teed, et pistame räimed grillresti vahele ja 10 minutiga on suur ports kalu valmis. Grillil küpsetatud räimed on muidugi teistsuguse olemisega, kui praetud, aga sugugi mitte kehvemad. Väga mõnus amps kas niisama või siis suuremas toidus, näiteks värske keedetud kartuli ja kurgi-tilli-hapukoorekastmega.
räime grillimine

Grillil võib korraga kohe rohkem restitäisi küpsetada, need kalad, mida niisama nahka pista ei jõua, võib panna marinaadi.
Külmkapis seisev poolik oliivipurk lausa nõudis seekord marinaadi sisse minekut, lisaks veel said kaladele seltsi sidrun, küüslauk, oliiviõli ja muud maitseained. Valmis sai väga mõnus vahemerelise nüansiga hapukas kalaamps.

Räimed marinaadis, vahemerelisel moel

500 g räimesid
soola, pipart
Marinaad:
500 ml keedetud jahutatud vett
3 sl kanget äädikat
2 tl meresoola
suts suhkrut
100 ml oliiviõli
Lisaks:
1 sibul
2 küüslauguküünt
1 sidrun
4 loorberilehte
pool purgitäit rohelisi oliive, vedelikust nõrutatud
10-12 musta pipra tera

Kui sul on terved räimed, puhasta need peast ja sisikonnast. Kui kasutad räimerümpasid, siis saad nad kohe kasutusse võtta, nedndega pole mingeid ettevalmistusi tarvis teha. Lao kalad otstest kinnitatava grillresti vahele. Puista peale soola ja pipart. Grilli sütel või gaasigrillil mõlemalt poolt paar minutit, kuni kaladel on grillijooned peal ja kalaliha küps. Lase jahtuda.
Sega omavahel marinaadiks vesi, äädikas, sool, suhkur ja oliiviõli.
Viiluta sibul, küüslauk ja sidrun.
Lao räimed kihiti kaussi, kihtide vahele laota sibularõngad, sidrunilõigud, loorberilehed, oliivid ja pipraterad. Vala peale marinaad. Lase enne söömist seista vähemalt ööpäev.
Kõrvale sobib hästi grillitud ciabatta ja muidugi kena külm valge vein.

räimed vahemerepärases marinaadis

5. juuni 2015

Vürtsikas lillkapsa-kartulisupp kookospiimaga

lillkapsasupp kookospiima ja India vürtsidega

Meie peres on nii kujunenud, (või no mis kujunenud, eks ma ise olen selle kombe väevõimuga juurutanud), et lõunaks sööme pea alati suppi. Selline soe kodune taldrikutäis keset päeva mõjub alati kuidagi turvaliselt. Lisaks on supp hea võimalus manustada rohkelt köögivilju.Varem valmis tehtud potitäie saavad koolist tulnud lapsed ise soojaks teha, nii et plusse lõunasel supisöömisel kui palju. Ja kui veel mõelda, kui palju erinevaid võimalusi supi keetmiseks on- lõputult kombineerimisvõimalusi ju! - siis mu meelest pole paremat lõunasööki üldse olemaski.
See lillkapsasupp on täiesti taimne, st vegan, aga toitev ja hästi maitseküllane. Kaunis kollane värv tuleb kurkumist ja eks kollase sisuga Laura kartulitel, mida sageli püreesuppide tummisemaks ja kreemisemaks tegemiseks kasutan, on samuti värvi andmisel oma pisike panus. Indiapärased vürtsid teevad iseenesest lihtsakoelise supi hästi aromaatseks ja külluslikuks. Ahjaa, karripulbrina mõtlen ikka karride, st India kastmete maitsestamiseks mõeldud vürtsisegusid. Laialt levinud sinise korgiga helekollane pulber pole päris see:)

Vürtsikas lillkapsa-kartulisupp kookospiimaga
neljale

pool väiksemat lillkapsast
2-3 kartulit
1 tl garam masala’t
1 tl kurkumit
1 tl karripulbrit (näiteks Madras karripulbrit)
1 tl (või maitse järgi) tšillihelbeid
soola
500 ml vett
1 sl sidrunimahla
1 dl kookospiima
veidi õli vürtside kuumutamiseks
serveerimiseks: röstitud koriandriseemneid, oliiviõli (või mõnd muud kvaliteetset külmpressiõli: avokaado-, linaseemne-, Kreeka pähkli vms), kookospiima, musta pipart

Tükelda lillkapsas ja kooritud kartulid. Kuumuta pannil õli, lisa kõik vürtsid ja prae segades paari minuti jagu, kuni aroomid hakkavad eralduma. Lisa lillkapsa- ja kartulitükid ning kuumuta vürtsides segades nii minuti jooksul läbi.
Lase potis vesi keema. Vala kogu panni sisu potti, lisa sool ja keeda köögiviljad pehmeks, selleks kulub umbes 15 minutit. Püreesta blenderis. Vala tagasi potti. Lisa sidrunimahl. Kuumuta keemiseni. Lõpuks sega hulka kookospiim.
Serveeri kuumalt. Nirista serveerimisel siiruviiruliselt taldrikusse kookospiima ning veidi kvaliteetset külmpressiõli. Raputa peale kuumal kuival pannil röstitud koriandriseemneid ja musta pipart.

Retsept on ilmunud kartulitoitude kogumikus Eesti kartul

3. juuni 2015

Nuudliroog seente ja köögiviljadega


riisinuudlid köögiviljadega


Täna lõppes lastel kool. Vaheaeg võib alata! Omal ka kohe selline mõnus puhkuse tunne. Mis sest et puhkusest on asi väga kaugel hetkel, aga vähemalt ei pea igal hommikul kell 7 enam ärkama:). Koolivaheaja alguse puhul panen kirja retsepti, mis ei ole küll paduhooajaline ega ka mingi uus peadpööritav leiutis, aga selle eest laste lemmik! Lihtne vokitud nuudliroog erinevates variatsioonides on igatahes alati üks toitudest, mille peale ei tehta kunagi vingus nägu. Tegijale on see tänuväärne ka oma variatiivsuse poolest, kuna vokile saab surada kõikvõimalikke köögivilju, kanatükke, kala, krevette - mis parasjagu aga olemas on ja isutab või siis eelmisest õhtust üle jäänud. Siinne variant on vegan-versioon (vaid kalakaste tuleks välja jätta). Kui kõik köögiviljad jm hakitud ning ettevalmistatud, ei kulu pliidiäärsele tegevusele üle 15 minuti. 
Mõned viimased korrad olen selles toidus kasutanud hiljuti Thai Choice valikusse lisandunud pruuni riisi nuudleid. Nad on kohe kindlasti tervislikumad tavalistest riisinuudlitest või nisu-munanuudlitest, kuna on tehtud pruunist, st koorimata riisist. Pruun riis teadupärast sisaldab rohkelt B ja E vitamiine, mineraalainetest rauda, magneesiumit ja seleeni, lisaks valgest poleeritud riisist oluliselt rohkem kiudaineid. Mingit spetsiifilist "tervislikku" maitset, mida lapsed kui tuld pelgavad, nuudlites pole, nii et igati mõnusa terve pere roa saab neist.

Nuudliroog seente ja köögiviljadega
Neljale

100 g pruuni riisi nuudleid (või muid aasiapäraseid nuudleid, aga mitte nn. kiirnuudleid)
2 küüslauguküünt
1 porgand
1 paprika
u 200 g värskeid šiitake seeni või šampinjone
peotäis suhkruherne kaunu
vokkimiseks õli
serveerimiseks hakitud rohelist sibulat ja idusid

Kaste:
2 sl sojakastet
1 sl kalakastet
2 tl suhkrut
1 tl seesamiõli
1 sl Srirachat (Tai tšilli-küüslaugukaste, Thai Choice'i valikus täitsa olemas) 
2 sl laimimahla

Valmista nuudlid vastavalt pakendil olevale õpetusele. Pruuni riisi nuudlite puhul aseta nuudlid (soovi korral murra lühemaks) 2-3 minutiks keevasse vette. Seejärel nõruta ja loputa sõelal külma vee all. Jäta ootele.
Sega kokku kaste. Maitse seda. Vajadusel lisa aineid, millest tundub puudus olevat - hapukuseks laimimahla või teravuseks Srirachat, soolasuseks sojat/laimimahla jne. 
Valmista ette kõik köögiviljad. Haki küüslauk. Ribasta porgand ja paprika. Viiluta seened. Lõika suhkruherned diagonaalis väiksemaks. 
Kuumuta vokkpannil õli. Tõsta pannile küüslauk ja porgand, voli segades minutijagu. Seejärel paprika ja seened, voki veel paar minutit, kuni köögiviljad hakkavad pehmenema. Lõuks lisa suhkruhernekaunad ja voki veel, kuni ka suhkruhernestest on kuum läbi käinud, kuid nad on veel krõmpsud.
Lisa nüüd pannile nuudlid ja kaste, sega kõik läbi. Paku kohe. Soovijad võivad värskuseks ja terviseks lisada veel hakitud rohelist sibulat ning idusid. 

riisinuudlid köögiviljadega

Postitus valmis koostöös Thai Choice'iga.

1. juuni 2015

Uus kokaraamat: KERGEMAD KLASSIKUD. Raamatuloos!

Kergemad klassikud, kaas

Hästi hea meel on teada anda, et ilmavalgust on näinud uus kokaraamat. Ehkki see on mult kolmas, on ikkagi uut raamatut esimest korda käes hoida täiesti uskumatu tunne. Kõik need tihedad nädalad ja kuud täis kokkamisi ja pildistamisi, arvuti taga möödunud nädalavahetused ja unetud ööd on lunastatud hetkel, kui näed kirjastuse (seekord oli koostöö Varrakuga) laual virnasid oma kätetööga.
Sedakorda võtsin suuna tervislikumale rajale. Sõna "kergemad" pealkirjas ei tähenda lihtsamalt valmistamist, vaid seda, et paljude lemmiktoidud on tuunitud...tadaa!...lahjemaks! Aga maitses järeleandmisi tegemata!
Jah, viise ning uskumusi, kuidas toitumise abil kaalu jälgida ja end vormis hoida, on palju. Sageli erinevad need seinast seina. Äärmuslike liikumistega, mille tagajärjed pole teada, ei tasu kohe kindlasti oma tervise huvides pimesi kaasa minna. Mina usun energia tasakaalustamisse ja lihtsasse reeglisse: ära tarbi päeva jooksul rohkem kaloreid, kui organism kulutada suudab. Ja teate mis, see toimib.
Päris kindlasti ei ole see dieediraamat. Juba sõna „dieet” ise kõlab minu jaoks ahistavalt. Dieet võib teha kurjaks, kurvaks, väsinuks ja – nagu sageli näha – anda lõppkokkuvõttes soovitule hoopis vastupidiseid tulemusi. Normaalne tasakaalustatud ning mitmekesine toitumine, heade maitsete ja lemmikroogade nautimine on aga ilusa elu üks olulisemaid osasid. Soovin selle raamatuga propageerida rõõmu söögitegemisest ning söömisest, selmet manitseda, käskida, keelata ja süümepiinu tekitada. 
„Kergemad klassikud” on ses mõttes vanamoodne raamat, et ehkki siinsed toidud on muudetud taljesõbralikumaks, ei kasutata nende valmistamisel asendajate rollis moodsaid ja eripäraseid toiduaineid ega alternatiivseid toiduvalmistamisviise. Raamatust leiadki ikka vanad head „päris” toiduained, nagu või, munad, piim, hapukoor, rõõsk koor, juust jne. Kõikide toitude põhiolemus on alles jäänud. Supp on supp, hamburger on hamburger ja tort on tort. Rohelised smuutid, toorkoogid jms jäägu teistlaadi kokaraamatute pärusmaaks. 
Oleks väga lihtne kirjutada madalakaloriliste toitude kokaraamatut, kus tavaretseptide kõik vähegi rasva sisaldavad koostisosad on asendatud lihtsalt rasvavabade toodetega. Ma ei pea seda mingil juhul õigeks. Rasvavabade toodete koostisainete loetelust leiab liiga sageli ja liiga palju kummastavaid aineid, mida on raske väljagi hääldada; veelgi vähem meelitavad need sööma. Samuti võivad osad rasvavabad toiduained käituda söögitegemisel ettearvamatult ja tulemus ei ole päris see, mida oodati. 
Retseptidest ei leia margariini, mis on võist küll lahjem, ent mille koostis ei vasta mu toitumisfilosoofiale. Niisamuti ei kohta siin steviat, ksülitooli ega muid suhkruasendajaid. Jah, nii mandli-, kookos- kui ka muud jahud, mis pole tehtud teraviljadest, sobivad suurepäraselt paljudesse küpsetistesse teraviljajahusid asendama. Kui eesmärgiks on tarbida võimalikult vähe süsivesikuid või vältida üldse teravilju, on nende kasutamine igati õigustatud. Soovin siiski, et see kokaraamat jõuaks pigem kõigi nende inimesteni, kes oma toiduvalikusse drastilisi piiranguid sisse viinud ei ole.
Olen päri tänapäevase toitumisteaduse suunaga, mille järgi rasv ei tee paksuks. Pahalased on hoopis valge suhkur ja valge jahu – eriti koos sellesama rasvaga. Siiski, olles alati eelistanud kergemaid, värskemaid, väiksema rasva-, suhkru- ja tühja valge jahu sisaldusega toite, julgen väita, et kõigi kolme (rasv, suhkur, jahu) vähendamine igapäevases menüüs toimib! 
Et kalorite hulka toitudes piirata, on retseptides rasva- ja suhkrukoguseid vähendatud nii palju, kui maitse ja tekstuur lubavad. Et keha söödud toidust ikka pigem kasu kui kahju lõikaks, on rafineeritud tühjad ballast-toiduained, nagu valge jahu ja valge suhkur, asendatud seal, kus vähegi võimalik, toitainerikkamate täisterajahude ning toorroosuhkruga. Raamatu kõiki retsepte ühendav moto kõlab nii: vähem töödeldud toiduaineid, vähem suhkrut, vähem rafineeritud jahu, vähem rasva – vähem tühje kaloreid!
Ei saa öelda, et see raamatutäis retsepte oleks sündinud lihtsalt. Kõik esialgu plaanitud retseptid raamatusse ei pääsenudki. Välja jäi näiteks brüleekreem. Katsetasin seda mitmel moel. Lahjema koorega, kohupiimaga... Tulemuseks olid iseenesest mõnusad magustoidud, aga minu jaoks läks neis brüleekreemi olemus kaduma. Kogu see siidine, vahukoorest ja munakollastest tulev rammusus, mida sa ootad, kui libistad lusika oma dekadentlikku desserti – seda ma tuunitud toidust ei leidnud. Sama lugu majoneesiga. Ükski aseaine ei toiminud. Sündisid küll mõned huvitavad jogurti- ja hapukoorekastmed, aga majoneesist oli asi valgusaastate kaugusel. Ju siis mõned toidud lihtsalt peavad jääma sellisteks, nagu nad on. Söögem neid siis harva ja erilise naudinguga. Samas tuleb tunnistada, et nii mõnedki kergemaks muudetud toidud maitsevad mulle palju rohkem kui traditsioonilised ja kuuluvadki sellisel uuendatud kujul meie pere püsimenüüsse.
"Kergematesse klassikutesse" on põhjaliku ja hariva tervisliku toidu teemalise eessõna kirjutanud toitumisnõustaja Eeva Relli-Meldre. Enne süvitsi minekut kalorite, rasvade, valkude ja süsivesikute keerulisse maailma kirjutab ta:
"Mul on väga hea meel, et valmis on saanud kokaraamat, kust leiab vanu häid retsepte, mida on tervislikumaks muudetud. Olen sellisest raamatust juba ammu puudust tundnud. Toitumisnõustajana pean inimestele tihti seletama, kuidas valmistada üht või teist rooga nii, et maitse jääks samaks, kuid tervis seda süües ei kannataks: milliseid koostisaineid eelistada, mida sobib mille asemel kasutada jne. 
Eriti hea meel on mul selle üle, et retseptides koostisaineid vahetades pole keskendutud vaid kalorite hulga vähendamisele, nagu võiks selliselt raamatult eeldada, vaid on mõeldud ka toitainete väärtusele, mis on kalorite hulgast kindlasti olulisem."


Siin mõned leheküljed piilumiseks:



kahtemoodi täidetud munad
tabbouleh kinoaga
Kergemad klassikud, kananagitsad
Kergemad klassikud, Napoleoni kook
Kergemad klassikud, küpsisetort

Jagan ka paari retsepti, see annb ehk veidi rohkem aimu ja selgema pildi, mis laadi raamatuga tegu on.

Pikkpoiss

See pikkpoiss on selle raamatu retseptidest üks mu isiklikke kindlaid lemmikuid. Nii kerge, mahlane ja maitsev. Hakkliha on valmistatud väherasvasest kalkunilihast. Tavaliselt massi kooshoidmiseks kasutatavat riivsaia asendab edukalt riivitud kartul. Osa lihast on asendatud tervislike pruunide läätsedega. Seda nippi võib kasutada ka kotlettides ja lihapallides. Nii vähendad küllastatud rasvu ja suurendad oma toidu kiudainesisaldust.

pikkpoiss

400 grammine purk keedetud pruune läätsesid (läätsesid endid on purgis 240 g) või vastav kogus ise keedetud läätsesid
450 g kalkuni rinnafileest tehtud hakkliha 
1 toores kartul
1 sibul
1 küüslauguküüs
2 sl hakitud värsket peterselli
1,5 tl soola
0,5 tl musta pipart

Nõruta läätsed, loputa läbi ja lase liigsest vedelikust uuesti ära nõrguda. Tambi pudrunuiaga pudruks, mõned terved läätsed võivad ka sisse jääda. 
Koori kartul, riivi peenikese riiviga. Sega omavahel hakkliha, tambitud läätsed ja riivitud kartul. Haki sibul hästi peeneks, lisa hakklihamassile. Pigista läbi pressi juurde ka küüslauguküüs. Maitsesta soola ja pipraga, sega hulka hakitud petersell. 
Et kalkunihakklihast tainas on vedelam kui veise- või nn. kodusest hakklihast tehtu, on parem küpsetada pikkpoissi vormis. Vooderda keeksivorm küpsetuspaberiga. Vala hakklihamass sisse. Kui soovid, vormi massi supilusikaga pealt kõrgemaks. 
Küpseta 180 kraadi juures umbes 45 minutit. Lase pärast ahjust väljavõtmist umbes 10 minutit taheneda, enne kui pikkpoisi lahti lõikad. 
Kõrvale sobivad aurutatud või kergelt läbi keedetud köögiviljad, kartulipuder ja praetud seened.
Pikkpoiss on maitsev ka külmalt, näiteks võileivakattena. 

Šokolaadivaht

Ahvatlev ja pidulik šokolaadivaht valmib traditsiooniliselt šokolaadist, vahukoorest, munakollastest ja suhkrust. Alati, kui näen seda kusagil pakutavat, tahaksin nii kangesti sukelduda lusikaga sellesse dekadentlikku kreemi. Aga pärast maitsmist suudan kogu viisakuse juures ära süüa vaid suutäie. See on lihtsalt nii talumatult rammus, et ei ole enam hea. Ent on võimalik valmistada ka kergemat šokolaadivahtu. Kui asendada vahukoor piimaga ja munakollaseid üldse mitte kasutada, saab hõrgu ning luksusliku vahu, mille kalorisisaldus on märksa mõistlikum.

  šokolaadivaht


200 g tumedat (70% kakaosisaldusega) šokolaadi
1 dl piima
4 munavalget
noaotsaga soola
2 sl suhkrut
kaunistuseks granaatõunaseemneid 

Sulata šokolaad veevannil. Kui tarvis, vala suuremasse kaussi. Kuumuta piim keema, vala veel soojale šokolaadile. Sega lusikaga õrnalt ühtlaseks. 
Vahusta munavalged sutsu soolaga pehmetipuliseks vahuks. Lisa suhkur ja vahusta, kuni vaht on paks ja läikiv. Tõsta kolmandik munavalgevahust šokolaadisegu hulka. Sega läbi, et massi veidi vedeldada ja ühtlustada.
Lisa ülejäänud munavaht ja sega lusika või spaatliga õrnalt, aga ühtlaselt vahu hulka. Tõsta šokolaadivaht pokaalidesse või tassidesse. Söö kohe või hoia tunnike enne serveerimist külmkapis, et vaht veidi taheneks. 
Kaunista serveerimisel granaatõunaseemnete või marjadega (näiteks vaarikatega).

Nagu juba traditsiooniks saanud raamatu ilmumise puhul, loosin ka seekord kõigi blogilugejate vahel välja kolm uut raamatut. Et ma ühtki nutikamat moodust loosi läbiviimiseks välja vahepeal mõelnud pole, olgu siis seekordki esitatud üks küsimus. Kui soovid "Kergemaid klassikuid" endale võita, vasta palun kommentaarides sellele: 
Kas on mõni toit, mida sa hullupööra armastad, aga ei saa seda endale nii palju kui tahaks lubada, sest ta on padurammus, padumagus ja üldse totaalne kaloripomm? Kui sellist toitu pole või sa ei tunnegi kunagi taolisi "süümekaid", vastagi nii - igaljuhul oleks põnev te arvamusi lugeda!
Nädala pärast siis viib üks pisike fortuuna läbi loosimise :)