26. jaanuar 2016

Jääpraad

Jääpraad

Mul oli aastaid tagasi ühes Soome toitude kokaraamatus nähtud jääpraad juba nii kaua kuklas tiksunud, et kui koju sattus külmutatud lihatükk, lihtsalt pidin ta lõpuks ära proovima.
Esmapilgul tundub, et kõik on täiesti valesti. Liha ei sulatata, vaid pannakse külmunult ahju. Ennekuuulmatu! Mingeid maitseaineid ei lisata. Mis mõttes? Ja kõige tipuks läheb üleöö ahjus küpsenud kuivanud lihatükk veel vette ligunema. Aga täpselt nii see asi käib ja tulemus on suurepärane! Liha saab mure ja maitsev, justkui sink.
Üritasin Soome allikatest uurida jääprae päritolu kohta. Mulle endale esialgu tundus loogilisena, et eks ta ehk kusagilt Lapist on tulnud, kus lume sees külmunud põdratükk ööseks jahtuvasse ahju pisteti ja siis pärast maitse andmiseks soolvees hoiti. Ühtki seda minu suurepärast teooriat kinnitavat fakti aga ma paraku ei leidnud. Soomlased ise on täiesti ebaromantilisel seisukohal, et pigem on tegu laisa koka äpardusega, kes ei viitsinud liha enne ahjupanemist sulatada. Ilmselgelt väljastas ahi talle maitsetu, kuivanud ja vintske lihatüki. Et asja päästa, otsustas tüüp lihatüki tõsta maitsestatud vette, et ehk saab seal mahlasuse tagasi ja kõlbab ikka hamba alla panna. Ja ilmselgelt vägagi kõlbas, sest nüüd see valmistusviis Soomes laialt levinud.
Lihana kasutatakse eelkõige põdraliha. Aga väga hästi sobib ka veiseliha, eelistatult tuleks veiseliha puhul valida ikka kodumaine rohumaal mahetoidul kasvanud lihaveis.
Lih valmib justkui iseenesest: peale jäise praetüki ahjupistmise ja maitseleeme valmistamise pole kokkajal endal teha tarvis õieti midagi, Aega kulub kokku aga pea ööpäev. Oleneb muidugi igaühe päevaplaanist, aga mina leian, et mugav on pista liha õhtul ahju ja hommikul siis ahjust maitseleemesse. Ja siis kui maitsestumise aeg möödunud, tuleb liha kuivatada ja külmkapis seisab ta niimoodi toiduklies veel kenasti mitu päeva. Hea käia viile lõikamas.
Parim ongi jääpraadi serveerida külmade õhukeste lihalõikudena, kõrval sinepi- või muu meelepärane külm kaste.
Ahjaa, küpsuse kontrollimiseks on kindlasti vajalik lihatermomeeter. Ja kui su lihatükk on suurem, kui siin retseptis toodu, siis tegelikult käib küpsetamine ikka samamoodi. Lihtsalt maitseleent tuleb sel juhul rohkem valmistada, et ta liha ikka täielikult kataks.

Jääpraad

Jääpraadu 1 kilone tükk sügavkülmutatud  taist põdra- või veisepraadi
Maitseleem:
2 l vett
1 dl soola
1 sl suhkrut
4 loorberilehte
1 sl pipraterasid
kuivatatud või värskeid ürte (tüümian, rosmariin jms)

Tõsta jäätunud lihatükk 100 kraadisesse ahju restile, mille all on ahjupann (-plaat). Tunni aja pärast keera temperatuur 80 kraadile. Lihatermomeetri saad lihasse lükata umbes 3 tundi peale küpsetamise algust, kui ta on piisavalt sulanud. Küpseta liha, kuni sisetemperatuur on 60-65 kraadi (medium). Selleks kulub 7-10 tundi. Arvesta, et liha küpseb ka hiljem leemes mõne kraadi võrra, seega üle 65 kraadi ära lihatemperatuuri ahjus lase.
Valmista leem. Tõsta kõik selleks vajalikud ained potti ja lase korraks keema. Tõsta ahjust võetud sobiva temperatuurini küpsetatud lihatükk sooja maitseleeme sisse. Lase jahtuda ning hoia seejärel jahedas vähemalt 4 tundi, võib ka üleöö. Tõsta liha leemest, kuivata pealispind. Söömiseks lõika õhukesteks viiludeks.

Jääpraad

Retsept ilmus ka Postimehe lisas Elustiil, 23. jaanuaril 2016.

24. jaanuar 2016

Lihtne vormisai täisteranisujahust

Untitled

Ei olegi kuigi palju aega möödas ajast, mil olin arvamusel, et jah, kogu see täisteranisu värk võib ju tervislik ja tore olla, aga ega saepuru ikka süüa sünni. Need esimesed katsetused... ehh, oli siis asi jahus, mida oli poest saada vaid üks anonüümne, kes teab kust pärit või kui kaua seisnud suurtootja variant või küpsetamisoskustes või hoopis harjumatus maitses, kes teab. Ilmselt kõik need kokku. Nüüdseks olen igatahes täisterajahuga ja sellest tehtud küpsetistega suur sõber ja seda sõprust jagab terve pere. Täisterasai on pehme, mõnusalt puhta viljamaitsega. Lumivalget kohevat saia, kringleid jms tuleb muidugi teha ikka rafineeritud valgest nisujahust, selge see. Aga mind ennast sellised valged saiad juba ammu enam ei isuta (hehee, mis ei tähenda, et ma näiteks Prantsusmaal oma hommikukohvi kõrvale pagariäris värskelt küpsetatud croissandist ära ütleks, aga saiakeste söömist tuleb ette tõesti harva). Võimalusel pakuks oma kehale ikka seda, millest oleks ka kasu, mitte vaid mõttetut ballasti. Täisterast kaovad rafineerimisel suures osas paljud toitained. Näiteks vitamiin B1 kaob 97%, B6 kaob 94%, kroom kaob 87%, magneesium kaob 80%, asendamatud rasvhapped kaovad 70% ulatuses. Need vaid mõned näited kadudest.
Meie oma väiketootjad ja -veskid jahvatavad Eestis kasvatatud nisust suurepäraseid täisterajahusid, millest tehtud saiad, kuklid, küpsised ja pirukapõhjad on imehead.  Osad kasvatavad ise vilja ja jahvatavad seda, teised ostavad vilja kokku ümberkaudsetel põllumeestelt. Nii või naapidi on need täisterajahud suurepärased, värske ja puhta maitsega. Alati tuleks muidugi vaadata küpsetades kuupäeva, et jahu ei oleks aegunud. Parim küpsetis valmib ikka võimalikult värskest jahust, eriti kehtib see reegel täisterajahu puhul.

Untitled

See täisterasaia retsept on hästi lihtne ja täitsa lollikindel, seni kuni täisteranisujahu on värske ja kvaliteetne. Maitselt on ta sarnane sepikule, aga kuna sepikut tehakse igasugustest erinevatest jahusegudest (nisu, oder, rukis, kaer jt), nimetaks ma seda siin ikkagi täisterasaiaks. Pärmimaitset pole üldse tunda, sest kogus on hästi väike. Kerkimiseks piisab aga sellest täiesti.
Preemia küpsetajale - ahjusoe viil täisterasaia killu või ja soolahelvestega on teadagi kui hea, ülistuslaulu jääkski laulma. Vormisaiast lõigatud viile saab ka edukalt hommikuvõikuks röstida, teha neist krutoone supi sisse või salatile.
Seda retsepti võib igaüks oma maitse järgi täiendada, lisada näiteks erinevaid seemneid, või hoopis küüslauku ja ürte - kuidas iganes soov on.

Lihtne vormisai täisterajahust
1 päts

Untitled
500 g täisteranisujahu (kasutasin Kivisaare Veski oma)
2 tl kuivpärmi
1 sl rafineerimata suhkrut
1 tl soola
2 sl külmpressi rapsi- või oliiviõli
u 3,5 dl käesooja vett
vormi määrimiseks võid
soovi korral võib tainasse lisada ka erinevaid seemneid, küüslauku, ürte vms

Sega omavahel jahu, kuivpärm, suhkur ja sool. Lisa õli ja seejärel hakka pidevalt tainast segades lisama vähehaaval vett. Kasutan pärmitaina tegemiseks Kitchen Aidi mikserit, mis teeb kogu sõtkumistöö ise ära. Käsitsi tainast tehes sõtku tainast jahusel laual, kuni tainas on ühtlane ja elastne, ning eemaldub kergelt käte ja sõtkumislaua küljest.
Kata tainakauss tihedalt toidukilega ja lase tainal soojemas tuuletõmbuseta kohas kerkida 1 tund. Ise kergitan tavaliselt tainast ahjus 38 kraadi juures. Selle ajaga peaks tainas kerkima 2-2,5 kordseks.
Määri liitrise mahutavusega keeksivorm võiga. Kummuta kerkinud tainas keeksivormi, vormi ühtlasemaks. Selline peaks ta nüüd välja nägema:

täisterasai

Nüüd lülita ahi 220 kraadi peale. Lase tainal vormis rätikuga kaetult veel pool tundi kerkida. Kui ahi kuum ja sai veelgi kohevamaks kerkinud, pista vorm ahju ja küpseta umbes 25 minutit.
Tõsta vorm ahjust, keera koos täiega paksult köögirätikusse ja lase 15 minutit seista. Seejärel võta sai vormist välja, laota rätik peale ja lase enne lahtilõikamist veidi jahtuda. Kui saia jagub mitmeks päevaks, säilita toidukiles, nii ei kuiva ta ära.

Untitled

Untitled

19. jaanuar 2016

Mustikapomm ehk lusika-smuuti

lusikasmuuti mustikatest

Mustikad on meie oma supertoiduaine. Mul on suviti õnn elada paigas, kus mustikamets on koduuksest vaid mõne sammu kaugusel. Mustikate ja mustikakorjamise kui teraapilise tegevusega on mul täitsa omaette suhe ja see vääriks omaette postitust...
Läinud sügisel aga korjasin viimased mustikad oktoobris. Oktoobris! Jah, muidugi on aastad erinevad, aga sel aastal olekski võinud kogu sügavkülma mustikatega täitmise jätta rahulikult septembrisse-oktoobrisse, sest nad olid siis suured ja mahlased ning lisaks sujus korjamine imelihtsalt, sest lehed hakkasid juba pudenema.
Mustikate tervistavatest omadustest on nii palju juttu olnud, et need pole uudis vist küll mitte kellelegi. Vanarahvas teadis juba ilma igasuguste analüüside ja teaduslike uuringuteta, et mustikad aitavad erinevaid haigusi ja hädasid leevendada või vältida. Tahad nägemist teravana hoida - söö mustikaid! Kõht korrast ära - söö mustikaid!  Tunned end kurnatuna ja kõige parema meelega keeraks töö tegemise asemel end karu kombel talveunne - söö mustikaid, saad uut energiat!  See on tingitud ennekõike nende suurest antioksüdantide ja tervisele kasulike taimsete ühendite ehk fütotoitainete sisaldusest. Mustikaid võib süüa nii palju kui hing ihkab, aga et ravitoime avalduks, pakutakse sobivaks koguseks 4 teelusikatäit mustikaid iga päev.

Sellest paksust lusikaga söödavast smuutist saab kindlasti vajaliku koguse kätte, lisaks on ta tõeliselt maitsev! Laim, banaan ja vanilje sobivad mustikatega suurepäraselt kokku. Kohe valminuna on see smuuti veidi jäine (sest mustikad lähevad sisse sügavkülmutatuna), aga mulle just nii meeldibki, nagu magustoit kohe.  Kui aga soovid, lase smuutil peale valmistamist veidi soojeneda. Nii või teisiti, süüa tuleks seda ikka lusikaga, joomiseks on ta liiga paks.

Lisaks peakangelastele mustikatele annavad smuutile toekust pähklid oma heade rasvhapetega. Mesi on praegu talvel superhea immuunsüsteemi tugevdaja ja energiaallikas. Aga kui smuuti tundub ka vaid tänu banaanile parajalt magus, ei pea seda ilmtingimata lisama.

Mustikapomm
kahele-kolmele

4 dl külmutatud mustikaid (pole vaja sulatada)
0,5 dl röstitud ja kooritud metspähkleid
1 tükeldatud banaan
pool laimi (välja pigistatud mahl ja riivitud koor)
1 tl vanilli
0,5 dl vett
1-2 sl mett (soovi korral, kui tahad magusamat)

Tõsta kõik ained blenderisse ja surista ühtlaseks. Vala kausikestesse või pokaalidesse, kaunista mustikate ja hakitud pähklitega. 

lusikasmuuti mustikatest

5. jaanuar 2016

Piña Colada kook

pina colada kook

Kringlid, stollenid, piparkoogid, jõulukeeksid ja rammusad šokolaadikoogid on auga väljateenitud puhkusele saadetud. Oli tore, kohtume taas aasta pärast!
Päris ilma magusata aga ju ka ei saa. See kook on tavapärasest teistmoodi. Kohe täitsa teistmoodi. Esiteks: tegu oleks justkui juustukoogiga, kuid toorjuustu ega mune pole siin grammigi. Kreemisus tuleb hoopis leotatud ja seejärel koos muu hea-paremaga kreemiks suristatud India pähklitest. Õigupoolest ongi koogis kasutatud vaid taimseid koostisosasid. Teiseks, ahju asemel "küpseb" kook hoopistükkis sügavkülmas. Peale mõnetunnist tahenemist sügavkülmas võib teda aga hoida tavalises külmkapis, nii tuleb kreemisus eriti hästi esile. Ja kolmandaks, peale jõulu traditsioonilisi maitseid on eksootika- ja värskusesüst igati teretulnud. Kookos, ananass ning rummiekstrakt lisavadki koogile tubli annuse troopilist Piña Colada hõngu, selle järgi panin talle ka nime.
Soovitan kindlasti järgi proovida, tulemus on väga-väga maitsev. Valmistamine on lihtne - no tõesti - leota, purusta, blenderda ja külmuta! Blenderdamise asemel saab katte valmis ka saumikseriga.

piña colada kook

 Piña Colada kook
piña colada kook
Põhi:
2,5 dl mandleid
8 datlit
0,5 dl kookoshelbeid
noaotsaga soola

Täidis:
5 dl (300 g) India pähkleid
üks 227 grammine konserv ananassitükke omas mahlas (millest 139 g ananassi)
1 laim
1 dl kookosrasva (tahkel kujul)
1 dl heledat suhkrusiirupit
2 dl kreemjat kookospiima
1,5 tl rummiekstrakti
noaotsaga soola

Kaunistuseks:
kookoshelbeid
laimilõike

Paar tundi enne koogi valmistamist pane India pähklid veega kaetult likku. Kui pähklid pehmeks leotatud, alusta koogitegu.
Kõigepealt valmista põhi. Selleks purusta mandlid, datlid, kookoshelbed ja sutsuke soola köögikombainis kleepuv-niiskeks massiks (selleks kulub u 2 minutit suristamist). Kui kasutad kuivatatud datleid, leota ned enne tunnike vees, et nad pehmeneksid. Värskeid kleepjaid datleid (neid, mida Rimides köögiviljaletis karbi sees müüakse) kasutades seda pole tarvis teha.
Kata 20 cm lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga. Lõika küpsetuspaberist välja u 5 cm kõrgune lint ning kata sellega sisemine äär. Vajuta mandli-datlisegu tihedalt vormi põhja.
Katte valmistamiseks nõruta ananassikonserv. Vedelikku kasuta mujal, koogis läheb vaja ainult viljaliha. Pressi laimist välja mahl, riivi koor. Tõsta leotatud ja nõrutatud India pähklid, nõrutatud ananassitükid, laimimahl ja -koor, kookosrasv, siirup, kookospiim, rummiekstrakt ja sool blenderisse. Surista, kuni saad täiesti ühtlase tükkideta kreemi. Maitse seda ja kui soovid, lisa veel rummiekstrakti. Vala täidis põhjale. Hoia kooki vähemalt neli tundi sügavkülmas. Tõsta enne söömist pool tundi sügavkülmast välja, siis on ta kreemine ning pehme ja hõlpsam lõigata, kui jääkülmalt. Kaunista kookoshelveste ja laimiga. Edaspidi võid kooki hoida tavakülmkapis.

piña colada kook

Postitus valmis koostöös D-kokaraamatuga.

4. jaanuar 2016

Taani brokolisalat peekoni, rosinate ja päevalilleseemnetega

Taani brokolisalat

Ja ongi aastanumber taas vahetunud. Soovin kõigile head uut kõigi unistuste täitumise aastat! Olgu ta siis töine ja tihedalt tegevusi täis pikitud. Või pigem mõtisklev ja unises rütmis kulgev. Kas pidudest, sündmustest ja sotsiaalsest suhtlusest tulvil või hoopis vaikne, rahulikult kulgev enesesse vaatamise aasta. Just selline, nagu hing ihkab! Siis on ka rõõm ja hingerahu.


Uue aasta esimeseks postituseks on salat, mis on mind viimasel ajal nii paljudest kohtadest (Pinterest, muukeelsed toiduajakirjad, blogid jm) kummitama jäänud, et ei saanud enam muudmoodi, kui tuli järgi proovida. Nagu aru olen saanud (nojah, õigupoolest on sellest arusaamiseks vaja elementaarset toidu nimetuse lugemise oskust), on selle salati juured Taanis. Brokolisalat pidavat olema Taani perepidude, bufeelaudade ja väljasõitude "vana kooli" raudvara, millele nüüd taas värske tuul tiibadesse puhutud.
Brokoli on üks mu lemmikuid köögivilju üldse. Ja õnneks ei ole ma meie peres ainuke brokoli fänn. Lapsed imestavad alati, miks küll filmides jäetakse brokolist mulje, kui kõigi laste õudusunenäost ja maailma suurimast jälkusest, mida vanemad oma võsukestele tervislikkuse tähe all sisse üritavad sööta ning sellega lapsepõlvetrauma põhjustavad. Meie omadele on brokoli alati meeldinud, nii toorelt kui küpsetatult. Liiga pehmeks ei tohi teda vaid keeta, selge see. Igast lödist köögiviljast on tõepoolest vaid väike sammuke lapsepõlvetraumani:)
Selle salati võlu seisneb mu meelest krõmpsu toore brokoli, magusate rosinate ja soolase peekoni kooskõlas. Moodustub põnev kombinatsioon, mis maitseb tõeliselt hästi! Kreemine sinepist särtsu saanud kaste seob kõik kokku toitvaks, kuid sellegipoolest tervislikuks ja kasulikuks salatiportsuks. Kellele rosinad ei meeldi, võib need asendada kuivatatud jõhvikatega.

Taani brokolisalat
Neljale-kuuele

110 g peekonit
1 suurem brokoli
1 punane sibul
6 sl päevalilleseemneid
6 sl rosinaid
Kaste:
5 sl hapukoort 
1 sl (täistera)sinepit
1 tl mett või suhkrut
soola, pipart

Prae peekonilõigud pannil krõbedaks, tükelda seejärel väiksemaks. Kolmveerand osa peekonist läheb salati sisse, ülejäänu jääb pealepuistamiseks.
Eemalda brokolilt vars. Lõika või viiluta õisikud väiksemateks tükkideks. Haki sibul.
Sega kokku kaste. Soola ja pipart lisa maitse järgi. Vala kaste salatiainetele ja sega kõik omavahel läbi. Puista peale ülejäänud peekonitükid, lisa soovi korral kaunistuseks ka mõned õhukeselt lõigatud punase sibula rõngad. Lase salatil paar tundi enne söömist maitsestuda.

Taani brokolisalat