21. mai 2016

Rabarberigalette, võluvalt lihtne ja lihtsalt võluv


rhubarb galette

Huvitav, kas siin on veel lugejaid, kes mäletavad aegu, kui selle blogi nimi oli rheum-rhaponticum.blogspot.com? Seitse aastat tagasi tõepoolest nii oli. Vaatamata sellele, et tollast blogi nime oli mul omalgi kummaline välja öelda, rääkimata kirjutamisest (iga jumala kord kontrollisin üle, kas kõik h-d ikka said õigele kohale), ei suutnud ma vastu panna kiusatusele nimetada vastloodud blogititt oma suure lemmiku, rabarbri, ladinakeelse nimetusega. Oh aegu...
28. mail ongi blogil 7-aastane sünnipäev ja olgugi, et nimi ammugi uus, tundub seesama rabarberigalette sünnipäeva tähistamiseks täiuslikult sobivat. Küpsetis täpselt minu maitsele.
Viimasel paaril aastal olen blogi sünnipäeva üldse maha maganud, olgu siis käesolev postitus juba igaks juhuks ette ära tehtud sünnipäevapostitus. Õigel päeval saangi rahus galette'i süüa ja mõelda, mis karussellile end õieti 7 aastat tagasi istuma sättisin. Ja tänada mõttes kõiki, kes mu siinsetel tegemistel silma peal viitsivad hoida. Suur aitäh teile.

********************

Aga mis rabarberigaletti puudutab, siis jep, täpselt nii ongi, nagu pealkirjas öeldud. Rustikaalne rabarberigalette võlub oma lihtsusega. Vabakujulise piruka tegemine ei nõua kuigipalju nikerdamist, aga õhuke tainakiht ja rohke rabarbritäidis teevad temast vastupandamatu suutäie. Kui soovid, tee ühe suure piruka asemel mitu väikest portsjonpirukat.
Apelsin ja ingver on rabarberile vägagi sobivad kaaslased. Siin retseptis kasutasin veriapelsini, aga loomulikult on ka tavaline apelsin igati hea valik.

Rabarberigalette
rhubarb galette

Põhi:

250 g nisujahu
150 g külma võid
2 sl suhkrut
näpuotsaga soola
4 sl külma vett

Täidis:

300 g rabarbrit
paarisentimeetrine jupike ingverit
1 veriapelsini riivitud koor (jäta veidi riivitud koort kaunistamiseks)
2 sl veriapelsini mahla
5 sl suhkrut

lisaks: määrimiseks muna, 2 sl mandlilaaste, tuhksuhkrut

Vala jahu kaussi. Aseta jahule külma või tükikesed. Lisa suhkur ja sool. Tee sõrmede vahel või köögikombaini abil puru. Lisa vesi ja sõtku kiiresti ühtlane tainas. Hoidu üle töötlemisest, nii jääb tainas krõbedam. Vajuta tainas lapikuks paksuks kettaks, keera toidukilesse ja hoia pool tundi külmas.
Samal ajal valmista täidis. Tükelda rabarber ja tõsta kaussi. Koori ingver, riivi rabarberi hulka. Lisa ka riivitud apelsinikoor ja apelsinimahl. Puista hulka suhkur, sega kõik läbi.
Võta tainas külmast. Rulli vajadusel jahu kasutades õhukeseks 27 cm diameetriga kettaks. Võid teha seda küpsetuspaberil. Tõsta küpsetuspaber nüüd ettevaatlikult ahjuplaadile. Tõsta tainakettale täidis, nii et äärtest jääb 5 cm vabaks. Keera ääred täidise peale, näpista  ja voldi kergelt sõrmedega. Tulemus ei pea kohe kindlasti olema täiusliku kujuga, galett ongi vabakujuline.
Määri pirukaservad lahtiklopitud munaga. Puista servadele mandlilaastud.

Sedamoodi on galette valmis ahju minema:

rhubarb galette

Küpseta 180 kraadises ahjus u 45 minutit, kuni tainas on küps ja krõbe ning rabarber pehme.
Lase pirukal enne söömist u 30 minutit jahtuda. Puista servadele tuhksuhkrut ja rabarberile sutsuke riivitud apelsinikoort.
Naudi niisama või koos jäätise, vanilllikastme või paksu Kreeka jogurtiga.

rhubarb galette

Retsept on kirjas ka D-kokaraamatus.

15. mai 2016

Kevadise kausitoidu retsept ja mõne sõnaga kausitoitudest üldse


kausitoidud/food in bowls

Kausitoidud (bowlfoods) on kuum trend. Kõik sai alguse tõenäoliselt kausismuutidest. Need on siis smuutid, mida süüakse kausist ja lusikaga, selmet klaasist juua. Kausismuutile saab peale laotada ka kõiksugu väärtuslikke lisandeid, mis teevad ta eriti isuäratavaks ja külluslikuks. Üks näide kausismuutist siin ülal fotol esimene.
Kausismuutide eeskujul hakkasid tervisliku elustiili jüngrid kaussidesse sättima kõike muudki. Hommikuks, lõunaks, õhtusöögiks või magustoiduks - kausitoiduks tundub leiduvat alati sobiv aeg. Kausitoitude popiks muutumisel ei saa alahinnata Instagrami olulisust. Mingil hetkel Insta lausa kubises kaunitest kaussidest, mis täidetud värvilise ja ülimalt tervisliku sisuga. Kausitoitude läbiv joon ongi tervislikkus ja täisväärtuslikkus. Väga suures on kausitoidud vegetaarsed, kuid mitte ainult. Kausitoit suurepärane võimalus tühjendada külmkappi erinevatest jäägijupikestest.
Kausitoit on tõeline mugavustoit, mille valmistamine ei nõua kuigi palju aega ega meeletut kokkamist, kuid söömine on eriti mõnus: mõelda, kui palju head kraami saab pista vaid ühe kausi sisse! Kauss toidunõuna ja selle käte vahel hoidmine iseenesest on juba kuidagi selline turvatunnet ja lõõgastunud olemist tekitav. Kui üldiselt ei ole ma üldse selle poolt, et süüa kusagil mujal, kui laua taga, siis kausitoidu puhul teen rõõmuga erandi: nii mõnus on kerida end diivanile, võtta kauss kätte, segada kõik seal leiduv omavahel läbi ja nautida oma maitsvat einet kasvõi filmi vaadates.
Kausitoitude tegemisel on piiriks vaid fantaasia. Jälgida tuleks lihtsalt, et ühes kausis oleks täisväärtuslik eine, milles leiduks nii teravilju, köögivilju või puuvilju ja ka mingi valguallikas - olgu see siis taimne või loomset päritolu.
Minust on saanud tõeline kausitoitude fänn. Ja no mis saabki selle vastu olla, kui vaid ühe kausitäie näol korraga saab endale kiiresti eineks sättida nii palju maitsvat ja kasulikku, boonuseks veel isuäratav välimus. Saladuskatte all tuleb tunnistada, et kiirelt kapis olemasolevast kraamist valmivad kausid on minu päästerõngad õhtuteks, mil lapsed on tellinud näiteks kartuliputru ja hakklihakastet või pastat koorekastmes või muud taolist. Igati maitsvad ja toredad lastega pere argiõhtu road ja teen neid meeleldi, kuid ise eelistaks siiski süüa midagi, khmm, enamat. Siis veidi külmkapis tuuseldamist, natuke tükeldamist, suts midagi veel ehk pannilt läbi ja voilà! - kõik on rõõmsad ja rahul:)

Kevadine kauss
paras eineks ühele

See kevadine salatikauss koosneb teravilja osas pruunist riisist ja kevadistest köögviljadest ja idudest. Valguallikaks on muna ning kõik seob kokku mõnusalt kreemjas jogurti-tillikaste. Kui jätad munakollase pehmeks, seguneb seegi segades ülejäänud ainetega ja toit muutub eriti mõnusalt kreemjaks.

kevadine kauss/spring bowl


5 sparglivart
väike peotäis suhkruhernekaunu
1 muna
1 dl keedetud pruuni riisi
2 redist
1 sl idandeid
rohelist sibulat

Jogurti-tillikaste:
2 sl maitsestamata jogurtit
1 sl hakitud tilli
soola, pipart

Valmista kõigepealt kaste. Sega hakitud till jogurtiga, maitsesta soolaga. Jäta ootele. Lõika sparglivartelt alumine osa ära. Neid saad kasutada mujal, näiteks püreesupi sees. Selles toidus vajad ainult ülemisi õisikupoolseid varreosi. Kuumuta kastrulis vesi keema ja blanšeeri suhkruherneid ja spargleid 1 minut. Nõruta kuumast veest ja tõsta hetkeks jääkülma vette. Nõruta taas. Prae munast härjasilm. Viiluta redised.
Jaota taldrikule riis, sparglid, suhkruherned, praetud muna, redised ja idandid. Tõsta juurde kaste. Puista peale hakitud rohelist sibulat. Maitsesta soola ja pipraga. Sega kausitäis enne söömist läbi.

********************************
Kirjutasin kausitoitudest ka maikuises ajakirjas "Tervis Pluss", seal ilmusid veel ka need retseptid, millest pildid postituse alguses (fotol vasakult): kausismuuti, aasiapärane kauss, hommikune toortatrakauss marjade ja seemnetega ning kausitoit kinoa, tofu, ubade, avokaado ja spinatiga.

13. mai 2016

Nõgeseomlett juustuga

nõgeseomlett

Selle postituse juhatan nõgese tervislikkusest rääkimise asemel (seda on palju juba tehtud, soovitan lugeda näiteks seda Aive Luigela artiklit või Urmas Kokassaare lugu "Eesti Looduses") sisse hoopis aiandus- ja/või iluteemalise nõuanderubriigiga. Nimelt, kui teil tekib kuumal päikesepaistelisel kevadpäeval vastupandamatu soov istutada ümber pooleteisemeetriseid lopsakaid pargiroose, siis ükskõik kui palav ja kaunis ilm ka poleks, ärge tehke seda paljaste käevartega. Et ei peaks pärast paar nädalat vaid pikkade katvate varrukatega käima või siis kohtumistel inimestele esimese asjana seletama, et ei, ma tegelikult ka ei ole enda lõikumisega tegelenud, teie ees on hoopis blondiinist aednik.

nõgeseomlett

Nõgeseomlett juustuga

paar peotäit nõgeseid
5-6 murulauguvart
4 muna
2 sl vett või piima
u 70 g juustu (pildil olevas omletis on kasutatud neid suitsuseid-tšilliseid juustukuubikuid, kuid loomulikult võid valida endale meelepärase juustu)
soola, pipart
praadimiseks võid

Alustuseks kupata nõgesed, et kaoks kõrvetav toime. Vala nad üle kuuma veega. Lase 10-15 sekundit seista, nõruta. Kui nõgesed on veidi jahtunud, pigista neist käe vahel õrnalt vesi välja. Haki peenemaks. 4 muna kohta võiks kupatatud ja hakitud nõgeseid olla umbes 1 detsiliitri jagu.
Haki murulauk. Klopi munad piima või veega lahti, sega hulka nõgesed ja murulauk. Kuumuta pannil killuke võid ja vala omletisegu pannile. Küpseta, kuni muna on hüübinud. Veidi enne lõplikku valmimist puista omletile juust. Küpseta, kuni juust on sulanud. Maitsesta omlett soola ja pipraga. Puista peale veel hakitud murulauku.

nõgeseomlett

10. mai 2016

Uus raamat: "Võileivatordid. Soolased ahvatlused".

Just parasjagu enne suuremat kevadist pidude hooaega on kvaliteedimärgiga tandem Pille Enden ja Tiina Lebane üllitanud kauni kokaraamatu "Võileivatordid. Soolased ahvatlused." Koolide-lasteaedade lõpupeod, aiapeod, piknikud - päris palju on nuputamist, mida siis ikkagi lauale panna.
Võileivatort on kindla peale minek. Nostalgiahõnguline ja mitmetele tõenäoliselt juba lapsepõlvest meelde jäänud. Vahepeal unarusse vajunud, kuid viimasel ajal taasleitud ajatu klassik.

võileivatordid. Kaas. Foto: Mari-Liis Ilover

Pean siinkohal üles tunnistama, et mina suhe võileivatortidega on olnud siiani leigevõitu, et mitte öelda jahe. No ei ole kuidagi ahvatlevad tundunud need majoneesikreemiga kihiti laotud saiaviilud. Kuidagi liiga rammusad, liiga üksteisele sarnased on mulle võileivatordid tundunud. Siiani. Arvamus on nüüd muutunud, kuna talvel oli mul vahva võimalus pildistada uude võileivatortide raamatusse hõrgutisi, mille valmistas Tiina Lebane (ka kaane). Pille Endeni tordid jäädvustas raamatu tarbeks Jaan Heinmaa.
Otse loomulikult "sundis" Tiina mind peale pildistamist kõiki torte ka sööma. Mida enam erinevaid võileivatorte ma mekkisin, seda enam mu tõrksus nende osas lahtus. Kui palju erinevaid maitseid! Kui kihvtid kooslused! Ka kui ilusad kõik tordid veel välja nägid, tõelised peolaua ehted. Kasvõi seesama kaanestaar taipärane terav juustutort: üpris särtsakas elamus, mida võib enda maitse järgi leebemaks või veelgi teravamaks tuunida. Tordi võib valmistada täiesti taimsena või lisa täidisesse ja kaunistamiseks veel karbitäie krevette.
Autorid ise kirjutavad samuti eessõnas, et tänapäevane võileivatortide maailm on oluliselt põnevam kui varem: "Tänane leiva- ja saiatoodete valik on mõõtmatult suurem ja rikkalikum kui võileivatortide hiilgeajal aastakümneid tagasi. Eri jahudest, erinevate seemnete, köögiviljade ja muude põnevate lisanditega saiad-leivad ju lausa kutsuvad end soolastes tortides kasutama. Samal ajal pakuvad vaheldust ka näkileivad, kuivikud, maisikrõpsud ja soolased küpsised. Kui varem kippus võileivatort uppuma hapukoore-majoneesikastmesse, siis nüüd on nende kahe klassiku kõrval meie kasutuses jogurtid ja erimaitselised toorjuustud, crème fraîche, pestod ja muud kastmed-võided. Lisandite valik, millega kreemi maitsestada või mida tordikihtide vahele panna, on isegi väikese Eesti kohta piiritu."
Suures osas sattusid meie pildistamispäevad just aasta kõige pimedamasse aega ja oli tükk pusimist, et võluda välja valgus, mis aitaks näidata neid kauneid tordikesi parimal moel. Aga raamat sai lõppkokkuvõttes väga ilus ja sobib igati hästi nii kinkimiseks kui kaunistama omaenda kodust raamaturiiulit.

Sušitort, kas pole mitte ahvatlev:

sushitort

Hästi põnev ja maitsev on lillkpasa-fetatäidisega võileivatort:

lillkapsa-fetatäidisega juustutort
Aiapeole või piknikule kaasahaaramiseks sobib hästi teekonnapäts:

teekonnapäts


Raamat on sisu poolest jagatud võileivatortide koostise järgi: kala- ja mereandidega tordid,  lihaga tordid, kanaga võileivatordid ning köögivilja-juustutordid. Lisaks retseptidele leidub kaante vahel ka ports praktilisi nõuandeid võileivatortide valmistamiseks - milline vorm valida, kuidas tort kõige paremini hiljem vormist välja saada, millega kihte immutada, nippe kaunistamiseks jne.

Mina igatahes leidsin selle raamatu kallal töötades mitmeid maitsvaid uusi avastusi võileivatortide põnevast maailmast. Usun, et igaühele leidub siin avastamisrõõmu ja põnevaid ideid, mida kodus järele proovida.