29. juuni 2016

Maasikamaius chia seemnetega

maasika-chia puding

Õnnis aeg, kui meie oma marjad hakkavad riburada valmima, ongi käes. Hetkel on muidugi fookuses maasikad, kuid juba on kuulda olnud ka küpsetest mustikatest ja küll need sõstrad, tikridki peagi järele jõuavad.
Maasikaid tuleb praegu küll nautida absoluutselt igal võimalikul moel. Siin blogiski on mitu head ideed jäätisest ja kokteilidest kuni kookideni, leiad need kõik sellelt lingilt.

Need, kellele meeldib chia seemne puding, peaksid vaimustuma ka sellest maasikatega versioonist.
Et supertoiduainest chia seemnetel on omadus vedelikuga kokkupuutel moodustada želeetaolist ainet, saabki neid edukalt kasutada pudingute ja tarretiste tegemiseks.
Suurepäraselt maitsev ja igati tervislik maasikapuding sobib kas magustoiduks või hommikusöögiks. Soovi korral võib kookospiima asendada Kreeka jogurtiga ja vastupidi. Mulle endale meeldib just niimoodi pooleks neid võtta, kookosemaitse jääb õrnalt tunda, aga ei domineeri.

Maasikamaius chia seemnetega 
Neljale-kuuele

150 g maasikaid
2,5 dl Kreeka jogurtit
2,5 dl kookospiima
1 tl vanilliekstrakti
2 sl vedelat mett või vahtrasiirupit
4-5 sl chia seemneid (kogusest oleneb, kui paksu konsistentsi oma maiusele soovid)
mündilehti

Purusta maasikad saumikseriga püreeks.Vispelda kokku kookospiima ja jogurtiga. Maitsesta vanilli ning mee või siirupiga. Sega hulka chia seemned.
Lase külmkapis seista paar tundi, kuni maius pakseneb. Kui valmistad pudingu hommikusöögiks, tõsta ta juba õhtul külmkappi paksenema.
Jaga kaussidesse või pokaalidesse, kaunista maasikate ja mündilehtedega. Nirista soovi korral peale veel mett või siirupit.

Retsept ilmus juunikuises "Tervis Plussis"

26. juuni 2016

Värske kokaraamat: "Moodsad moosid". Raamatuloos!

Kohe-kohe on kätte jõudmas kõige külluslikum aeg aastast. Magusaks ja mahlaseks küpsevad nii aia- kui metsamarjad, turuletid on lookas kodu- ja välismaiste värviliste ja lõhnavate viljade all. Kaugel see õuna-, pirni - ja ploomiaegki enam. Ja igal aastal kogu selle külluse ajal tabab paljusid meie seast tõenäoliselt juba aegade hämarusest sisse kodeeritud kihk pista kogu see värskusest pakatav ilu purki. Üks armas toidublogija nimetas seda kihku kunagi oravluseks. Mulle meeldib see sõna väga ja niisamuti meeldib mulle oravlusega ka aastast-aastasse tegeleda. Tänu sellele kirele pista hooaja parimad maitsed ja kauneimad värvid purki sündiski meil koos Lia Virkuse ja Tiina Lebasega tutt-uus ja veel värske trükivärvi järgi lõhnav raamat "Moodsad moosid".
moosid_KAAS.indd


Päris tavaline moosikeetmise raamat ei ole "Moodsad moosid" kohe kindlasti. Ja ma arvan, et sellist ei ole tarviski, sest põhitõed traditsiooniliste mooside keetmise kohta on talletatud mitmetes varem ilmunud kokaraamatutes ja meie emade-vanaemade kaudu, kes moose keetnud juba aastakümneid. Eluolu on muutunud. Aina vähemaks jääb majapidamisi, kus suhkrurikaste ühe-kahe marja moosidega täideti pikki keldririiuleid selleks, et külma ja vitamiinivaest talve üle elada. Poodides on ju talvelgi saada piisavalt värskeid köögi- ja puuvilju ja tööstuses keedetakse silmi kirjuks võtvas valikus erinevaid hoidiseid. Enam EI PEA keegi moosi keetma, see on pigem ikka muutunud vabaks valikuks ja ELUSTIILIKS.
Ja nii ongi "Moodsad moosid" mõeldud inspiratsiooniks neile, kellele hooajaliste loodusandide maitsvateks moosideks võlumine ei ole tüütu kohustus, vaid loominguline, lõbus ja rõõmu pakkuv köögis veedetud aeg.



Screen Shot 2016-06-21 at 23.42.40
"Moodsad moosid"

Üksikute eranditega on raamatu moosiretseptid väiksemates kogustes. Mõeldes justnimelt sellele, et et hoidiseid võikski valmistada pigem erinevamaid ja põnevamaid, selmet keeta liitrite kaupa üht igavavõitu moosi. Ja kas pole nii, et kenasse pisikesse purki villitud põnev isetehtud moos on üks armsamaid kinke külla kaasa viimiseks või ükskõik milliseks tähtpäevaks.
Screen Shot 2016-06-21 at 23.43.26
"Moodsad moosid"

Ehkki ma alustasin seda postitust kohe saabuvast moosikeetmise kõrgajast, on ju tegelikult võimalik moose keeta igal aastaajal. Aga palun: kevadised rabarberid, sügisesed kõrvitsad ja viigimarjad, isegi sibulad ja porgandid - kõigist neist saab ju imelisi moose. Nii et hoidistamine on täiesti võimalik igal aastaajal ja aastaaegade kaupa on reastatud moosid ka "Moodsates moosides". Rabarberist ja maasikatest porgandite ja jõhvikateni, kõik võlutud moosideks ja vürtsmoosideks ehk tšatnideks. Rohkelt ideid leiab raamatust ka vähemkasutatud marjade-viljade kasutamisel. Kas imeliselt aromaatsetest roosiõitest oled marmelaadi teinud? Aga valgest sõstrast koos suvistel niitudel ja kraavipervedel vohava mesise angervaksaga? Sügisele jalgu jäänud viimastest rohelistest tomatitest saab keeta eriliselt hästi maitsva tšillise rohelise tomati vürtsmoosi. Kas tahaksid maitsta mõrkjasmagusat kreegimoosi paradiisiõunte ja Riia palsamiga... Alõtšad, kreegid, granaatõunad- kõik purki!

Screen Shot 2016-06-21 at 23.46.02
Screen Shot 2016-06-21 at 23.41.17

Lisaks üle 60 retseptile on raamatus loomulikult ka peatükk, milles üksikasjalikult läbi võetud kõik vajalik nii steriliseerimise, purgistamise kui ka valmiskeedetud hõrgutiste säilitamise kohta.
Me loodame kogu südamest, et raamat pakub oma julgete ja värskete ideedega uut indu nii neile, kes on hoidistamises juba vanad kalad kui neile, kel plaani võetud alles esimesed katsetused.

"Moodsad moosid"

Tänusõnad kuuluvad keeletoimetaja Velve Saarele, kes seadis otseks laialivalguvad moosimõtted ning pani paika komad, kursiivid ja algustähtede suurused. Lisaks aitäh võrratult andekale kujundajale Külli Kuusikule, kellele tuli muuhulgas suurepärane idee kasutada raamatu kaanel tavapärase toidufoto asemel hoopis joonistusi. Raamatu fotode autor on lisaks minule Jaan Heinmaa. 
Aitäh ka Dansukkerile õla alla panemise eest! Raamatu väljaandjaks on Ajakirjade Kirjastus ja kui ka loosiõnn ei naerata, saate selle tuttuue hoidistaja abimehe endale hankida igast raamatupoest või siit veebipoest. 

Siin me olemegi taas moosipurgi ääres ja soovime teile mõnusat moosikeetmist, julget katsetamislusti ja mis muud kui musid magusaks! Pildil õilmitsevad Tiina Lebane, Lia Virkus (Lia oli lisaks retseptikirjutamisele ühtlasi ka moosiraamatu projektijuhiks) ning yours truly.
Foto on tehtud juulikuise Oma Maitse tarvis. Soovitan kindlasti ka värske ajakirja hankida (ilmub 5. juulil), lisaks muule põnevale ilmub seal ka lugu moosiraamatust, selle tegemisest ja valitud retseptid.

Moosiraamatu autorid. Foto: Meeli Küttim
Foto: Meeli Küttim, ajakirja Oma Maitse jaoks
Nii nagu ikka uue raamatu ilmumisel, loosin neid ka seekord blogilugejate vahel välja.
Et saada oma kodusesse raamaturiiulisse autorite autogrammidega moosiraamatut, pane palun kommentaaridesse kirja oma lemmikmoos. See võib olla midagi traditsioonilist, mida teie peres on keedetud juba aastakümneid või hoopis midagi uudset ja ootamatut. Kas magus, vürtsikas või hapukas. Ühest marjast-puuviljast või mitmest kokku. Või hoopis köögiviljamoos. Vahet pole, peaasi, et lemmik! Nii põnev on alati teie mõtteid ja ideid lugeda.
Kõigi kommenteerijate vahel loosin nädala pärast, 4. juulil välja kaks eksemplari "Moodsaid moose". Raamatud jõuavad võitjateni posti teel, saatja kulu ja kirjadega.

14. juuni 2016

FAO27 Tabasalus ja üks eriti maitsev krevetiretsept

Kalakohvik FAO27 Tabasalus

Mõni aeg tagasi külastasin koos teiste blogijatega Tabasalu Gurmee Garaažis asuvat kalakohvikut FAO27. Usinamad toidublogide lugejad on tõenäoliselt juba nii jõudnud nii siit kui sealt meie visiidist lugeda. Kuid hea asja puhul küll küllale liiga ei tee. Ja nii lükkan minagi suurima rõõmuga FAO 27 tegemistele hoogu juurde.
Söögikoha nimi võib esmapilgul tekitada kummastust, kuid lähemal süvenemisel on nimevalik igati loogiline: FAO27 tähistab nimelt Kirde-Atlandi kalapüügipiirkonda, kuhu kuulume ka meie ning mitmed teised põhjapoolsed mereriigid.  Tegelikult olin ma sellest kohvikust kuulnud juba varemgi, kuid kuna Tabasalu ei jää kohe kuidagi mu liiklemistrajektoorile, siis siiani polnud ma vaatamata oma kalalembusele sinna sattunud. Asjata! Tallinlastel tasub see väike sutsakas sõitu igal juhul ette võtta, eriti arvestades seda, et pealinn vaid kalale ning mereandidele keskendunud söögikohtadega just ei hiilga.
FAO27 on muuseas Pärnu turu veerel juba mitu aastat edukalt tegutseva Pärnu Kalamajaka Kohviku sõsar, peakokaks on Pärnu kohvikule juba uhke hoo sisse veeretanud Jaanus Krass.
FAO27 on mõnusalt hubane ja rahulik omas rütmis kulgev paik. Sinakad merele viitavad toonid, põletatud puidutoonid ning seintel pilku püüdvad kala- ja mereteemalised lahedad kompositsioonid viivad meeleolu hetkega õigele, st merele viitavale lainele.

Kalakohvik FAO27 Tabasalus

Kalakohvik FAO27 Tabasalus
Kalakohvik FAO27 Tabasalus
Kalakohvik FAO27 Tabasalus2


Kalakohvik FAO27 Tabasalus

Kalakohvik FAO27 Tabasalus

Kalakohvik FAO27 Tabasalus
FAO 27 Peakokk Jaanus Krass, kelle taktikepi all valmivad kohvikus pakutavad merelised hõrgutised.

Kalakohvik FAO27 Tabasalus

Kalakohvik FAO27 Tabasalus
Pildikesi köögist. Toidublogijad ei jäta kunagi kasutamata võimalust restorani kööki piiluda, nii ummistasime ka seekord restorani südame ja koperdasime oma kaameratega kokkadel jalus. Köök on FAO-s ehe ja aus. Kõik, alates toitudes kasutatavast kalapuljongist, valmistatakse ise ja seda on ka toitude maitses tunda.
gratineeritud austrid ahju minemas
Gratineeritud austrid on just ahju minemas.

Liigselt vigurdamata nii maitsete kui serveerimise osas on Jaanusel õnnestunud saavutada muljetavaldavad kala- ja mereanniroad, milles on läbivaks jooneks täiesti äratuntav oma stiil. Austreid õnnestus mekkida lausa kahel moel. Eelmisel fotol ahju supsavad austrid kannavad kena nimetust auster Rockefeller. Toores auster on seltsi saanud küüslaugu-petersellivõi, imepeeneks hakitud peekonit ja punast sibulat ning krõbeda panko. Selle seguga täidetult gratineeritakse auster kiirelt ahjus. Küpsusaste oli viimistletud täiuseni - auster oli saanud kuuma, kuid vastupidiselt mu kartustele oli siiski õrn ja täiesti äratuntavalt auster. Gratineeritud austreid ei olnud ma kunagi varem proovinud, justnimelt pelguses saada kuiv ja üleküpsetatud karbitäis. Need maitstud Rockefellerid olid aga tõepoolest muljetavaldavalt hõrgud.

gratineeritud austrid

Üks endast lugupidav kalalae ja mereandidele spetsialiseerunud söögikoht ei saa kuidagi ilma värskete austriteteta. Ei puudu nad ka FAO27 menüüst. Serveerituna rohkel jääl vanast heeringakarbist koos sobivate lisanditega:

värsked austrid

Austritele järgnes imetabaselt aromaatne kausitäis mereande. Sinikarbid, rohekarbid, südakarbid ja krevetid sidus ühtseks tervikuks sellerist, tšillist ja küüslaugust maitset saanud või-veini kaste. Ürdiks aed-harakputk.

mereannimix

Minu lemmikuks ja suurimaks vau-hetkeks osutus minimalistlik, kuid ideaalselt klappiv kooslus grillitud tuunikalast koos grillitud arbuusiga, lisandiks mündiga maitsestatud Kreeka jogurtiga. Maitseks veidike ka wakamet ja balsamicot. Täiuslikult suvine!

tuunikala arbuusiga

Hooajalisuse tajumisega FAO27-s probleeme ei ole, ka Kalamajakas suitsutatud latikas , millel kaaslasteks krõbedad kartulid, värske soolakurk (oli minu jaoks veidi liiga soolane) ja tšillimajonees, on igati suvine roog. Latikale tegi põnevaks võist, meest, ingverist ja vürtspiprast glasuur. Näpud said puhtaks limpsitud!

suitsulatikas kartuli ja soolakurgiga

Kohe FAO27 kõrval, sealsamas Gurmee Garaažis asub Pärnu Kalamajaka kalapood, kust olen nii mõnelgi korral värsket merekraami hankimas käinud. Valik on suur ja alati värske, nii et kalasooviga Tabasalusse sõit tasub end alati ära. Väikese soovitusena poele on see, et müügis võiksid olla külmakotid, et kaugemalt tulijategi värske kala koju jõudes ikka sama värske oleks.

Kalamajaka pood Tabasalus

Kalamajaka pood Tabasalus

FAO27 ei saatnud meid ära ei tühja kõhu ega ka tühjade kätega. Saime kõik kodusteks katsetusteks kaasa midagi maitsvat kõrvalolevast kalapoest, millest siis kodus midagi maitsvat võluda. Loosi tahtel sattusid mulle toored hiidkrevetid. 
Et värske kala ja mereandide valmistamise puhul kehtib poest tulles reegel mida varem, seda parem, ei võtnud ma pikka mõtlemisaega. Kriitiline pilk külmkapi sisule andis idee küpsetada krevetid pannil kiirelt aasiapärases gochujangi-sojakastmes, kaaslaseks teravaid maitseid tasakaalustav neutraalne ja tervislik suvikõrvits. Gochujang on Korea maitsepasta fermenteeritud tšillist. Samaaegselt soolane, hapukas ja terav pasta annab toidule hetkega ehtsa Korea touchi.
Jätsin krevetid puhastamata ja praadisin tervelt. Tegu on mõnusa suvise näputoiduga, boonusena eraldub näppude vahel krevette puhastades krevetikestadest sõrmedele nii palju head maitset, et neid võikski limpsima jääda:) Toit valmib umbes 10 minutiga.

krevetid gochujangiga

Hiidkrevetid gochujangi-sojakastmes suvikõrvitsaga
kolmele-neljale

1 noor ja sale suvikõrvits
u 15 hiidkerevetti
1 sl tamarit (Jaapani sojakaste)
praadimiseks õli
soola, pipart

Roa tegemiseks vajad kahte panni, üks suvikõrvitsale ja teine krevettidele. Viiluta suvikõrvits pikkupidi õhukesteks laastudeks. Seda on hõlbus teha juurviljakoorija või juustunoaga. Keskmine osa, mis on pehme ja semmnetega, jäta kasutamata. Kuumuta pannil veidi õli ja prae suvikõrvits paari minutiga veidi pehmemaks. Maitsesta soola ja pipraga. ning jäta ootele. 
Nüüd krevettide juurde. Sega väikeses kausikeses omavahel gochujang ja tamari. Kuumuta teisel pannil suts õli ja tõsta krevetid pannile. Prae minutijagu. Lisa kaste. Kuumuta pidevalt segades, nii et kõik krevetid saaksid kastmeseks. Prae veel vaid nii kaua, kuni krevetid on just-just küpsed, selleks ei kulu üle paari minuti. 
Serveeri krevette koos suvikõrvitsaga, söömiseks sobivad korraga nii kahvel kui sõrmed.

krevetid gochujangiga ja suvikõrvits

8. juuni 2016

Vahuveinitarretis maasikatega, joovastavalt suvine ja värske magustoit

vahuveinitarretis maasikatega

Suvi, maasikad ja vahuvein - kas ei kõla see mitte täiusliku triona. Kõik need kolm ongi peidetud sellesse värskendavasse, kergelt joovastavasse desserti, mis mu meelest sobib igati hästi lõpetama ükskõik millist suvist grilli- või aiapidu. 
Minu tarretised valmisid seekord Zonini Prosecco võluval kaasabil. Tuleb tunnistada, et oma puuviljase, lillelise ja mahlaka aroomiga sobib ta maasikatega lihtsalt imeliselt. Muide, Zonini perekond toodab veini juba 19. sajandi algusest ning nende käes on hetkel Itaalia suurimaid Prosecco viinamarjaistandusi omava veinitootja austav tiitel. 

Tarretise tegemiseks on tarvis vaid vahuveini, maasikaid, suhkrusiirupit ja želatiini. Varu tardumiseks vähemalt 4 tundi aega.

Vahuveinitarretis maasikatega
8 portsjonit

300 g hästi magusaid maasikaid
0,5 l proseccot
1 dl heledat suhkrusiirupit
6 želatiinilehte

Tükelda maasikad üsna väikesteks tükkideks. Leota želatiinilehti külma veega kaetult 10 minutit. Kuumuta väikeses potikeses u 1 dl proseccot. Vääna pehmeks muutunud želatiinilehed käe vahel kuivemaks ning sulata nad segades kuumas proseccos. Ära keema lase!
Sega hulka suhkrusiirup. Lase segul veidike jahtuda ning vala sooja segu hulka pidevalt segades segades ülejäänud prosecco.
Jaota maasikatükid 8-sse pokaali või muusse serveerimisnõusse. Vala peale proseccosegu. Lase külkapis vähemalt 4 tundi tarduda.


vahuveinitarretis maasikatega

Ja kui tõepoolest pole kohe üldse viitsimist ega tahtmist tarretisega jännata (ehkki see on ausõna lihtsamast lihtsam!), siis allolev foto illustreerib tõenäoliselt piisavalt hästi seda, kuidas pokaal vahuveini, kaaslaseks maasikad, muudavad iga hetke säravaks.

zonin

NB! Lastele loomulikult see tarretis ei ole sobilik. Et nemad mõnusast magustoidust ilma ei jääks , võiks neile eraldi portsud valmistada mõne meelepärase limonaadiga.

Postitus valmis koostöös Zonin Proseccoga.