30. juuli 2016

Mustasõstra-mokatort

Alustan seekord väikese keelenõuande rubriigiga. Hakkasin postitust kirjutama ja panin pealkirjaks mustsõstra-mokatort. Siis mõtlesin ümber ja kirjutasin hoopis mokatort mustsõstadega. Hmm, või oleks õige mustade sõstardega? 

Ja kas näed, mis selgus:

Õige on kirjutada must sõstar, ainsuse omastavas musta sõstra, mitmuse nimetavas mustad sõstrad (mitte „mustsõstrad“), omastavas mustade sõstarde (mitte „mustsõstarde“) ja osastavas musti sõstraid (mitte „mustsõstraid“). 
Õige on mustasõstrapõõsas (mitte „mustsõstrapõõsas“).
Õige on kirjutada mustasõstramoos (mitte „mustsõstramoos“).
Õige on kirjutada lahku must sõstar (omastavas käändes musta sõstra), ent mustasõstraistandik on kokku. Vale on kirjutada „mustsõstraistandik“.
(allikas: EKI Keelenõuanne)

Vot siis. Ei mingeid mustsõstrapõõsaid ega mustsõstramoose. Ega mustsõstratorte. Võib olla on see paljudele elementaarne teadmine. Aga meie kodus on ikka räägitud mustsõstardest: mustsõstrapõõsas, mustsõstrasiirup jne.  Hakka nüüd küpses eas jälle ümber õppima.

_______________________________________________

Aga tort, see on seekord üks õigeee maguuus. Siin on ikka suhkrut, jahu ja võid, mis mühiseb. Aga pole hullu, vahest võib. Ega sellist maiust ju iga päev ei söö. Kõik ei pea kogu aeg nui neljaks padutervislik olema, väikesed kõrvalepõiked jahu- ja suhkruvabadusest kuluvad vahel kõigile ära. Üks väike tükk sellist dekadentsi teeb ikka elu magusaks ja nädalavahetuse tähistamisväärseks küll. 
Kohvi- ja kakaohõngulise mokatordi sisse sobivad praegused värsked ja aromaatsed mustad sõstrad kui valatult. Ja ohh, need kreemid on nii head mõlemad! Mustasõstrakreemi on koguseliselt veidi rohkem, kui tordi tegemiseks vaja läheb - aga limpsimiseks peab ju ka midagi jääma! Pealegi, puhas raiskamine oleks ju ka kreemi teha 1,5 dl vahukoorest, mis selle pakki jääva ülejäänud 0,5 dl-ga siis tegema peaks, ära lonksama või:)

mokatort mustade sõstardega

Mustasõstra-mokatort

Põhi:
2 muna
1,5 dl suhkrut
1,5 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
2 sl kakaopulbrit
1 hästi küps banaan
125 g võid (sulatatud)

Mokakreem:
75 g võid
4 sl kohvi
2 sl kakaopulbrit
3 dl tuhksuhkrut

Mustasõstrakreem:
2 dl musti sõstraid
1 dl suhkrut
2 dl 35% koort
1 sl vanillisuhkrut
250 g toasooja mascarponet

kaunistuseks musti sõstraid

Ja mis selle kõigega peale hakata? Valmistamisõpetus jätkub peale fotot.

mokatort mustade sõstardega

Põhja tegemiseks vahusta munad suhkruga kohevaks vahuks. Sega omavahel jahu, küpsetuspulber ja kakaopulber. Purusta banaan püreeks. Sega kõik ained omavahel tainaks, lõpuks sega hulka sulatatud või. Vala tainas küpsetuspaberiga vooderdatud 20 cm suurusesse lahtikäivasse vormi. Küpseta 180 kraadi juures 20-25 minutit. Lase põhjal jahtuda, lõika seejärel pooleks.
Mokakreemiks sulata potikeses või, lisa kõik ülejäänud ained ja sega ühtlaseks kreemiks. Keeta pole tarvis. 
Mustasõstrakreemi valmistamiseks püreesta kõigepealt sõstrad suhkruga. Vahusta koor vanillisuhkruga tugevamapoolseks vahuks. Sega toasoe mascarpone mustasõstrapüreega, lõpuks sega õrnalt hulka vahukoor. Mustasõstrakreemi on koguseliselt veidi rohkem, kui tordi tegemiseks vaja läheb - aga limpsimiseks peab ju ka midagi jääma!
Lao tort kokku: alumisele poolele vala pool mokakreemist (see võib vabalt ka üle äärte valguda). Mokakreemile tõsta pool mustasõstrakreemist ja aja õrnalt spaatliga laiali. Aseta sellele ülemine tordipool. Mustasõstrakreem on küllalt tugev, nii et ta peaks kenasti tordipõhja enda peal hoidma. Pealmisele poolele vala ülejäänud mokakreem ja sellele ülejäänud mustasõstrakreem.
Kaunista tort mustade sõstardega. Oleks hea, kui saad seda paar tundi ende serveerimist külmas hoida, et kreemid taheneksid.

mokatort mustade sõstardega

Koostööpostitus D-kokaraamatuga.

28. juuli 2016

Suvikõrvitsanuudlid lõhega ja jogurtikaste küüslaugu ja tilliga

suvikõrvitsanuudlid lõhega

Ei saa muudmoodi, kui eelmise postitusega samal, see tähendab suvikõrvitsalainel jätkates. Neid tegelasi küpseb muudkui juurde. Isend, mis eelmisel päeval tundus veel täiesti titena, võib üleöö paisuda igati arvestatavaks lõuna- või õhtusöögi koostisosaks. Ma ei lase muidugi neil liiga suureks ka kasvada, maksimaalselt 20-25 cm pikkuselt, kui viljaliha veel noor ja krõmps, nopin ära.
Suvikõrvitsanuudlid ehk suudlid pole enam ammugi mingi uudis. Eriti popid on nad fitness-inimeste seas, LCHF, paleo ja teiste sarnaste toitumissuundade järgijate hulgas kui asendus süsivesikuterohkele pastale. Serveeritakse lausa klassikaliste pastakastmetega, nagu bolognese või carbonara või lihtsalt pestoga. Noh, muidugi, kui on vajadus ja soov niimoodi asendada, siis olgu pealegi. Minu jaoks on suvikõrvitsanuudlid lihtsalt üks nutikas ja väga-väga maitsev moodus süüa rohkem köögivilju. Ja pole ka vähetähtis, et kui muidu jätab lapsi suvikõrvits üsna ükskõikseks, et mitte öelda, tekitab vastuseisu, siis "suudlistatult" läheb täitsa hästi!
Varem valmistasin suvikõrvitsanuudleid julienne-lõikuriga, mille sakilise poolega tõmmates saab suvikõrvitsast pikad ribad. Kevadel sigines mu majapidamisse kingituse näol aga täitsa spetsiaalne köögiviljanuudlite tegemise agregaat, mis, tuleb tunnistada, on osutunud täitsa toredaks vidinaks.

Kui suvikõrvits ribastatud ja lõhe tükkideks lõigatud, läheb selle toidu tegemise peale umbes 15 minutit. Kes ütles, et maitsev ja tervislik õhtusöök on aeganõudev?

Suvikõrvitsanuudlid lõhega ja jogurtikaste küüslaugu ja tilliga
neljale

suvikõrvitsaspiraalid500 g lõhefileed
4 sl kalamarja (kui on kapis)

Suvikõrvitsanuudlid:
1 noor ja sale suvikõrvits
sorts oliiviõli
1 küüslauguküüs
näpuotsaga tšillihelbeid
soola, pipart

Kaste:
u 100 g Kreeka jogurtit
0,5-1 küüslauguküünt (oleneb küüslaugu tugevusest ja sööjate küüslaugulembusest)
pundike tilli
soola

Kõigepealt ribasta suvikõrvits nuudlitaolisteks ribadeks. Teen seda spiraallõikuri abil, aga hakkama saab ka sellise köögiviljakoorijaga, millel on siksakiline ribastamistera. Kuumuta pannil õli. Haki küüslauk. Prae madalal kuumusel, et küüslauk kõrbema ei hakkaks, umbes 1 minut. Lisa tšillihelbed ja suvikõrvitsanuudlid. Prae segades 1 minut. Nuudlid küpsevad väga kiiresti, hoidu üleküpsetamast, et nad lödiks ei muutuks. Maitsesta soola ja pipraga.
Lõika lõhefilee neljaks tükiks ja küpseta kala sulle parasjagu sobivaimal moel- prae pannil, küpseta grillil või ahjus või hoopis auruta. Maitsesta soola ja pipraga.
Kastmeks sega purustatud küüslauk ja hakitud till Kreeka jogurtiga kokku. Maitsesta soolaga.
Tõsta taldrikutesse nuudlid, neile kala. Lisa kaste ja kalamari.

suvikõrvitsaspiraalid

Vaata siit blogist ka suvikõrvitsanuudleid maapähklikastmega.

24. juuli 2016

Köögiviljavorm "Suvi"

köögiviljavorm "Suvi"

Suvikõrvits on talle omaselt tagasihoidlikult ja leebelt, kuid järjekindlalt ja usinalt end Eesti suviste rahvustoiduainete hulka söönud. Teda on lihtne kasvatada, ta on saagikas (khmm, vahest tundub, et liigagi), tal on vahvaid erikujulisi  ning -värvilisi sorte ja last but not least, suvikõrvits sobib oma maheda maitse ja pretensioonitu olemisega nii paljudesse toitudesse.
Siin vormikeses kohtub suvikõrvits tomati, sibula ja mozzarellaga ning koos saab neist üks kesksuviselt mahlakas ahjupannitäis. Sobib hästi ka liha või kala kõrvale, aga minu meelest on see niisama omaettegi igati nauditav. Katsu valida kõik köögiviljad sarnase läbimõõduga, nii on rattaid lihtsam ringi laduda ja kogu kupatus näeb kena välja.
Need kogused on u 20 sentimeetrise läbimõõduga vormile (ma ise kasutan selle tegemiseks malmist ahjupanni), kui kasutad suuremat või väiksemat küpsetusnõud või tahad lihtsalt erinevat kogust teha, siis tee kogus just oma äranägemise järgi. Lihtsalt võiks jälgida, et erinevate viljade rattaid saab enam-vähem võrdses koguses.

Köögiviljavorm "Suvi"
kolmele-neljale

2 tomatit
1 sale suvikõrvits
2 mugulsibulat
u 100 g mozzarella juustu
oliiviõli
soola, musta pipart
värsket basiilikut

Lõika tomatid, suvikõrvits ja sibulad u 0,5 cm paksusteks ratasteks. Määri ahjus kasutamiseks sobiva panni või ahjuvormi põhi kergelt oliiviõliga kokku. Lao köögiviljad ringiratast vaheldumisi vormi, nii et nad jäävad poolviltu. Nirista peale veidi oliiviõli ning naitsesta soolaga.  Küpseta 180 kraadises ahjus 30 minutit. Pudista peale mozzarella. Küpseta veel 10-15 minutit, kuni juust on sulanud. Puista enne söömist peale musta pipart ja värsket basiilikut.

köögiviljavorm "Suvi"

20. juuli 2016

Arbuusilimonaad

arbuusilimonaad

Lapsena ei olnud arbuusi niimoodi kogu aeg saada nagu praegu. Ikka ainult suve lõpus augustikuus ja seda ka siis, kui lõunapoolsete vennasvabariikide arbuusilaadungitele jaole sattusid. Väiksematesse kohtadesse need ei jõudnudki. Seetõttu oli arbuus minu jaoks pikka aega kaetud kerge müütilise looriga ja seostus vaid päikese, puhkuse ja koolivaheajaga.  Aromaatne mesimagus punane vili, mille söömise ajal puhkusel viibivad ja seetõttu tšill-meeleolus vanemad vaid naersid, kui lastel suunurkadest arbuusimahla riietele nirises ja osalesid ka ise perekondlikel seemnete kaugussülitamise meistrivõistlustel.

Praegu on arbuus tegelikult müügil ju aastaringi, aga no tõepoolest, ükski vägi ei pane mind teda talvel supermarketist ostma. Suvised hooajalised turult pärit arbuusid on aga täiesti vastupandamatult head! Kui niisama arbuusi söömisest isu täis, saab selle  mängida erinevate toitude juures. Kultuslikku kuulsust kogunud arbuusi-feta salatist kuni grillitud arbuusini. Arbuusist saab ka ülimalt maitsva värskendava suvejoogi, millest on kujunenud meie pere laste suur lemmik. Arbuus, sidrun ja suts siirupit, rohkelt jääd ja valmis! Kuuma suve kujutleme ise juurde.

Arbuusilimonaad

1,2 kg ilma kooreta arbuusitükke
1 sidrun
1-2 sl heledat suhkrusiirupit

Puhasta arbuusitükid seemnetest. Tõsta blenderisse. Lisa sidrunist välja pressitud mahl ja suhkrusiirup. Surista ühtlaseks joogiks. Serveeri rohke jää ja mündilehekestega.

Postitus valmis koostöös D-kokaraamatuga.

16. juuli 2016

Lihtsalt meeldetuletuseks: Sinepine heeringakaste muna ja sibulaga

sinepine heeringa-munakaste

See postitus ei ole kohe kindlasti millegi tegemisõpetus. Kes siis ei oskaks heeringat-muna-sibulat kokku segada, see ju kõigile tuttav kodune kiirtoit. Kunagi aastakümnete eest ka peolaudade kohustuslik osa, enam vast mitte niipalju.
Lihtsalt teinekord keeruliste retseptide labürindis ekseldes ei meenugi enam otsetee. Olgu see postitus siis pühendatud lihtsuse võlule. Väike meeldetuletus selle kohta, kui lihtne, kiiresti valmiv ja samal ajal supermaitsev saab üks suvetoit olla. Kuumad värsked kartulid ja sinepist-heeringast särtsu saanud kaste on koos nii head! Sedasama heeringakastet võib muidugi süüa ka lihtsalt leivaga.

Sinepine heeringakaste muna ja sibulaga

200 g soolaheeringa fileed
pool punast sibulat
1 keedetud muna
pundike tilli
4-5 sl hapukoort (oleneb, kui paksu kastet soovid)
1-2 sl sinepit (doseeri vastavalt oma sinepilembusele)
(1 tl suhkrut)

Lõika heeringafilee väiksemateks kuubikuteks. Haki sibul, muna ja till. Sega kõik ained omavahel.

sinepine heeringa-munakaste-2

12. juuli 2016

Kohvi-kookosejäätis

kohvi-kookosejäätis

Soetasime 3-4 aastat tagasi jäätisemasina ja tuleb tunnistada, et siiani on see suviti üks enim kasutust leidev elektriline abimees. Mul on selline lihtsam variant, mille nõu käib sügavkülmas. Nii kui üks jäine maius tehtud saab, läheb nõu taas külma, et maiuse lõppemisel olla valmis järgmiseks jäätiseteoks. Poejäätist saab ostetud ikka väga harva. Kui eelmisel-üleelmisel aastal valmistasin peamiselt rammus-magusaid kondenspiimal ja vahukoorel baseeruvaid maiuseid, siis nüüd oleme (ujudes vapralt kaasas praeguse aja tervislikumale toidule keskendunud hoovusega) üle läinud kergematele sorbettidele, mitte nii rammusatele jäätistele ja külmutatud jogurtitele.

See kohvimõrkjas kookospiimajäätis on pigem täiskasvanuliku olemisega. Mu suuremad lapsed sõid samuti heal meelel, aga kõige väiksem arvas, et on paremaid (loe: magusamaid). Magusus tuleb siin vaid vahtrasiirupist/meest ja datlitest ja minu jaoks oli seda täiesti piisavalt. Siirupit või mett võib soovi korral muidugi ka rohkem lisada. Soovitan kasutada kindlasti kreemjat kookospiima (poes purgil-pakil on see ära märgitud) või kookospiima-kookoskoore segu, siis on tulemus siidisem ja "kooresem". Tegu on täistaimse jäätisega, mune-koort ega muid loomseid tooteid siin pole.

Troopilise hõnguga jäätis sobib hästi nii kuuma suvepäeva (uu, kus oled, ootame pikisilmi!) luksuslikuks kohvimaitseliseks hommikusöögiks kui maiustamiseks ükskõik mis muul ajal.
Kõige lihtsamalt saab jäätise valmis masina abil, aga ka käsitsi pole jäätisetegu võimatu, tuleb lihtsalt valmimise ajal käia külmuvat segu mikserdamas.

Kohvi-kookosejäätis
5-6 portsu

5 datlit
60 ml kuuma vett
1 sl lahustuvat kohvi
500 ml kreemjat kookospiima
1 sl purustatud kakaotükikesi (cocoa nibs)
2 sl vahtrasiirupit või vedelat mett
näpuotsaga soola
serveerimiseks kookoslaaste või riivitud kookost ja kakaotükikesi

Kui datlitel on sees kivid, eemalda need. Valmista kuumast veest ja lahustuvast kohvist kohvijook. Lisa sellele datlid ja lase 15 minutit seista. Vala blenderisse kreemjas kookospiim, kohvijook koos datlitega, magustaja ning sutsuke soola. Püreesta ühtlaseks. Lisa kakaotükid, vala segu jäätisemasinasse ja lase sel teha oma töö.
Käsitsi tehes vala püreestatud segu koos lisatud kakaotükikestega karpi ja tõsta sügavkülma. Mikserda saumikseriga külmuvat segu iga 45 minuti järel kokku kolm korda (see on vajalik tekkivate jääkristallide lõhkumiseks) ning lase seejärel täielikult külmuda.

kohvi-kookosejäätis-2

Retsept ilmus juulikuises ajakirjas "Tervis Pluss".

10. juuli 2016

Põhjamaine pesto

põhjamaine pesto aka dill pesto

Olles just naasnud mulle nii südamelähedasest Itaaliast (seiklesime seekord peamiselt Sardiinias), on see pestopostitus mu enda jaoks justkui pehme ületulek sealsest toiduskeenest tagasi kodusesse.
Olgem ausad, pildid said siiski tehtud juba enne reisi, kui kirjutasin Arterile lugu meie suvefenomenist värskest kartulist ja sellega sobivatest lisanditest (ilmus paberväljaandes 9. juulil). Teadagi on kild võid, suts soola ja värske till parimad värske kartuli kaaslased, aga kui sedamöödi söömisest isu täis, võib ju katsetada ka muude lisanditega. Näiteks sellesama tillipestoga.
Tillipesto sobib söömiseks igati hästi ka muudmoodi, kui värske kartuliga. Mulle meeldib seda määrida rukkileivale, aga ka saial või pastaga segatult on väga maitsev. Aromaatsest värskest tillist, päevalilleseemnetest ja rapsiõlist valmiv pesto juustu ei vaja ja on tõepoolest võrratu lisand suvisele lauale. Õli osas võib läheneda loominguliselt ja soovi korral asendada pool tavalisest rapsiõlist näiteks tervislikuma rasvakoostisega külmpressitud oliiviõli või külmpressitud rapsiõliga. Tervet kogust ma külmpressi ei võtaks, puhtalt maitse pärast - külmpressõli tugev maitse ei tohiks tilli varjutada.
Itaallased võivad sellise põhjamaiseks tuunitud pesto peale küll dramaatiliselt silmi pööritada ja kätega taeva poole vehkida, kuid meie oma põhjamaises rahus sellest välja ei tee!

Põhjamaine pesto ehk tillipesto

70 g tilli
0,5 dl päevalilleseemneid
1 dl rapsiõli
poole sidruni riivitud koor
1 sl sidrunimahla
2 küüslauguküünt
musta pipart
u 0,5 tl soola

Haki till veidi peenemaks. Tõsta kõik ained teradega köögikombaini ja surista ühtlaseks. Kui soovid vedelamat pestot, lisa õli. Pesto saab valmis ka saumikseri abil.

põhjamaine pesto aka dill pesto