20. aprill 2017

Kirsi-šokolaadismuuti

kirsi-shokolaadi smuuti

Smuutiretsepte ei ole kunagi liiga palju! Vaatamata sellele, et tegelikult ju ühe hea smuuti tegemiseks otseseselt retsepti tarvis pole - uhad aga blenderisse kõik, mis tundub maitselt kokku sobivat, lisaks sorts meelepärast vedelikku ja saadki oma imetabast leiutist nautima hakata. Mõnikord on aga tarvis ideed, innustust, süsti, soovitust, ühesõnaga ahhaa! -emotsiooni, et näed, ka nii võiks proovida. Sestap ei väsigi ma aeg-ajalt jagamast oma lemmiksmuutide retsepte ja loodan, et ehk saab keegi idee katsetada midagi uut. Ma ise ennast väga suureks smuutijoojaks ei pea (eriti nähes, kuidas mõned inimesed smuutidest vaid toituvadki), mulle meeldib ikka väga toitu ka vanamoodsal moel närida. Aga hommikuti olen küll harjunud smuutisid suristama, sest sel moel saan lihtsalt ühes klaasis kätte kõik hea ja kasuliku, mida ma arvan, et mul päeva alustuseks tarvis. Peotäit spinatit ma hommikusöögiks niisama krõmpsutama ju ei hakkaks, aga smuuti sees saan paari lonksuga oma kehale portsu rohelist kinkida.

Kirsid ja šokolaad on teadagi taevas kokku pandud paar. Ja neid ei pea üheskoos sugugi vaid koogikeste kujul tarbima. Külmutatud kirssidest ja toorkakaost saab ka võrratult hea smuuti!  Kui toorkakaopulbrit ei ole, ajab maitse mõttes muidugi asja ära ka tavaline. Toorkakaos aga on antioksüdante ja vitamiine oluliselt rohkem. Põhjus lihtne: tema tootmisel (kakaovõi eemaldamisel kakaomassist) ei kasutata tavalise kakakopulbri tootmisele omast kõrget kuumust, milles kuumatundlikud kasulikud elemendid vähenevad või hoopistükkis hävivad. Kogu häädus on alles. Kirsid võib blenderisse puistata otse pakist, külmutatult - see smuuti on hästi mõnus just külmalt. Maca ei ole üldse kohustuslik koostisosa, aga mulle ta meeldib. Suurendab imuunsust ning annab tegutsemistahet ja jaksu stressirohkel ajal. Vähemasti on seda hea uskuda ja juba jaksadki rohkem!:)

Kirsi-šokolaadismuuti
u 450 ml

1,5 dl mandlipiima
peotäis (u 25 g) spinatit
100 g külmutatud kirsse (ei ole tarvis sulatada)
3 sl (toor)kakaopulbrit
1 tl kaneeli
1 banaan
2 sl (või maitse järgi) agaavi- või vahtrasiirupit või mett
1 sl maca pulbrit (soovi korral!)

Vala mandlipiim blenderisse. Lisa peotäis spinatilehti, külmutatud kirsid, kakaopulber, kaneel, banaan, magustaja ja maca pulber (kui seda kasutad). Valmista ühtlane smuuti. Naudi kohe.

Koostööpostitus Härmaviljaga

18. aprill 2017

Roheline munasalat ehk kuidas kasutada ära pühademune

roheline munasalat

Seoses mingi toiduaine  ära kasutamisega, õieti seda väljendit kuuldes või kirjutades, meenub mulle kohe, kui käisin Maahommikus kõrvitsakreemi tegemas. Kreem valmis, võtsin asja kokku sõnadega:  "See on tõepoolest väga maitsev viis kõrvitsa ära kasutamiseks." Nii kui öeldud sai, purskasime saatejuhiga naerma. Ega ju iseenesest midagi padunaljakat selles väljendis polekski, aga saatejuhiks oli Laura Kõrvits. Sorry, Laura!:) Välja seda ka ei lõigatud ja nii ta jäi. Pärast telekast vaadates oli veel naljakam.
Ühesõnaga, seekord on ärakasutamise objektiks munad.  Ma ei tea, kuidas teil lood, aga mina sõin vaatamata kõigile enne antud lubadustele piiri pidada pühade ajal ilmselgelt liiga palju. Ja tegu ei olnud just maailma kõige tervislikumate roogadega, pidu ju ikkagi! Nii et nüüd tundub ainuvõimalik end mõnda aega turgutada millegi kergema ja värskemaga. See roheline krõmpsuvast sellerist, kevadvärskest sparglist ja rohelistest hernestest salat tundub olevat just õige valik. Ja mune sai ka liiiiga palju keedetud ja värvitud. Selles salatis saabki nutikalt ära kasutada pühadest järgi jäänud keedetud ja värvitud munad - neid kulub nii salatikastmesse kui ka salatisse endasse. Keedetud munadest kokkukeerutatud salatikaste on üllatavalt hea - kreemjas ja paks, mõnusalt sinepine. Eriti kui kasutada vana head Põltsamaa kanget.
Ehkki naati juba aianurgast saab, tuleb sellise külma jätkudes maa seest võrsuvast rohekraamist veel mõnda aega aega vaid unistada. Vähemalt siin Põhja-Eestis. Karulauk on aga turul täitsa olemas ja siia salatisse võib seda kas spinati asemel või spinatile lisaks täitsa vabalt segada - sobib suurepäraselt!
Muna ei pea ilmtingimata pooleks lõikama salati peale, nagu pildil - võib kahvliga pudiks vajutada ja saltile puistada, nagu spargli mimosa puhul tehakse.

Roheline munasalat 
jagub neljale

Salat:
150 g külmutatud herneid
4 sellerivart
200 g sparglit
suur peotäis (u 50 g) beebispinatit
4 keedetud muna

Kaste:
2 keedetud muna
4 sl päevalille- või oliiviõli
2 sl valge veini äädikat
3 sl vett
1 sl sinepit
1 tl suhkrut
soola, musta pipart
lisaks idusid ja hernevõrseid

Tükelda sellerivarred. Blanšeeri külmutatud herneid, selleritükke ja sparglivarsi soolaga maitsestatud keevas vees 3 minutit. Nõruta ja loputa sõelal jääkülma vee all. Nõnda säilib roheline värvus ning samas köögiviljad jahtuvad.
Kastmeks püreeri kõik ained köögikombainis või saumikseriga ühtlaseks paksuks kastmeks. Maitsesta soola-pipraga. Sega spinatilehed ning jahutatud köögiviljad kastmega. Maitse ja lisa vajadusel soola.
Tõsta salat taldrikutesse, lisa poolitatud munad. Puista lisaks idusid ja hernevõrseid ning jahvata peale paar keerdu värsket pipart.

Koostööpostitus D-kokaraamatuga.




14. aprill 2017

Valge šokolaadi ja sidruniga tassikoogid

Muffinid ega tassikoogikesed ei ole siin blogis just väga sagedased külalised. Põhjus lihtne - nende küpsetamist tuleb ette harva. Harvem, kui muid kooke-küpsetisi. Aeg-ajalt, peamiselt laste soovil, pistame siiski muffiniplaaditäie ahju. Meil on välja kujunenud omad lemmikud, mida siis aeg-ajalt teeme: sügiseti vürtsikaid kõrvitsamuffineid, kevadel krõbeda kattega rabarbrimuffineid. Appike, juba tahakski neid viimaseid  - pistaks juba rabarber kiiremini nina mullast! Šokolaadimuffinid lähevad loosi igal aastaajal ja neid saabki vist kõige sagedamini küpsetatud. Retsepti peaks ka mingil hetkel blogisse kribama, aga alati, kui see mulle meenub, on kõik pintslisse pistetud ja pole millestki pilti teha. Ju siis on head!

Lihavõteteks on aga sobivad just need valge šokolaadi hõngulised ja sidrunist särtsu saanud tassikoogid. Tassikookideks teeb nad tavalistest muffinitest rikkalikum sisu ja kaunistuseks sätitud kreemimütsike.
Retseptis on kirjas, et tainas tuleks tõsta võitatud muffinivormi pesadesse. Nii jäävad välimised servad kenasti ühtlased ja kuldsed. Kui soovid neid aga süüa ilma kreemikaunistuseta, lihtsalt muffinitena, võib vabalt küpsetamisel kasutada ka paberümbriseid.

Rõõmsaid ja maitsvaid lihavõttepühi!

tassikoogid

Valge šokolaadi ja sidruniga tassikoogid
12 tk.

125 valget šokolaadi
50 g võid
80 ml piima
2 muna
1 sidruni riivitud koor
2 sl sidrunimahla
200 g nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
50 g suhkrut
näpuotsaga soola
Kreem:
100 ml 35% koort
400 g maitsestamata toasooja toorjuustu
50 g tuhksuhkrut
poole sidruni riivitud koor
kaunistuseks riivitud sidrunikoort, riivitud valget šokolaadi ja soovi korral melissi või münti

Sulata valge šokolaad vesivannil*. Sulata ka või. Sega omavahel sulašokolaad, sulavõi, piim, munad, sidrunikoor ja -mahl. Sega omavahel jahu, küpsetuspulber, suhkur ja sool. Lisa vedelatele ainetele ja sega kõik ühtlaseks tainaks. Ära mikserda, sega käsitsi ja täpselt nii palju, et ained on parasjagu segunenud.
Määri muffinivormi süvendid korralikult võiga. Tõsta tainas süvenditesse. Küpseta 175 kraadises ahjus u 20 minutit. Proovi küpsust puutikuga. Lase koogikestel jahtuda.
Kreemiks vahusta koor tugevaks vahuks. Mikserda toasoe juust kokku tuhksuhkruga. Lisa vahukoor ja sidrunikoor, mikserda kreemiks. Kaunista jahtunud koogid kreemiga (vajadusel lõika koogikesed enne kreemiga katmist pealt siledamaks, st eemalda kõrgemaks kerkinud osa). Puista koogikestele riivitud sidrunikoort, riivitud valget šokolaadi ja soovi korral ka melissi- või mündilehti.

tassikoogid-2

*Šokolaadi sulatamiseks veevannil võta kuiv ning puhas kuumakindel kauss ja tükelda sinna šokolaad nii peeneks kui võimalik. Kuumuta kastrulis vett auramiseni. Tõsta kastrulile šokolaaditükkidega kauss. Jälgi, et kausi põhi ei puutuks veega kokku, šokolaadi sulatab ainult kuum aur. Sega šokolaadi sulamise ajal spaatli või lusikaga. Kohe, kui šokolaad on sulanud, tõsta kauss kuuma auru kohalt ära.

13. aprill 2017

Päikesesmuuti

päikesesmuuti
Pole vist just kuigi hea toon ega ka päevakohane vahetult enne lihavõtteid postitada smuuti retsepti. Aga siin see ikkagi on. Mida mul on enda õigustuseks öelda? Esiteks seda, et suures osas põhjustas selle retsepti ülesriputamise õues toimuv. Ei taha sel isegi pikemalt peatuda, aga ta on kõike muud, kui see, mida kevadiselt pühadeilmalt oodata. Tuul, pilved, hallus, lörts - ohjahh. Teiseks, on see smuuti tegelikult igati lihavõtteteemasse sobiv. Aga palun: porgandid seostuvad jänestega ja kes on jänku - lihavõtete sümbol! Lisaks apelsinid, füüsalid, astelpajud ja sellest kõigest kokku saav päikeseline kollakasoranž värv - see teeb ju ka kõige hallima hommiku rõõmsaks! No ja kolmandaks - traditsioonilised lihavõttetoidud on ju rammusad ja külluslikud, kuna ajalooliselt ja usuliselt tähistavad lihavõtted muuhulgas kasina paastuaja lõppu, mil laule sai tuua taas rohkelt liha, rammusad piimatooted, suhkrused küpsetised, munad mitmel moel jne.  Tänapäeval on paastujaid vähe ja lihavõtteroogade sisuline tähendus seega paljuski kadunud. Lihavõttetoidud on loomulikult omal kohal tänapäevalgi, aga ehk ei peaks kõike nii rammusalt ja magusalt sööma päris kolm päeva järjest, mõnel pühadeaegsel hommikul sobib ju enda turgutamiseks hästi ka seesama smuuti:) See, kui palju headust toitainete näol ses tsitrusemaitselises smuutis on, ma ei hakka eraldi rääkima, koostisainetele otsa vaadates on kõik vast niigi selge.

Olen porgandeid smuutisse varem ka pannud, aga päris toored porgandid kipuvad ka väga võimsa blenderi phul siiski mitte päris alla andma ja annavad endast märku pisikeste tükikestena. Külmutatud porgandid on pehmemad ja sobivad smuutisse suurepäraselt - piisavalt kaua suristades lähevad täiesti ühtlaseks ja kogu smuuti on mõnusalt kreemjas. Proovige!

päikesesmuuti-2

Päikesesmuuti 
u 300 ml

1 apelsin
1 dl kookospiima
100 g külmutatud porgandeid (ei ole tarvis sulatada)
1,5 sl astelpajusid
7 füüsalit
paarisentimeetrine jupp ingverit
1 tl kurkumipulbrit
1 sl sidrunimahla

Pressi apelsinist mahl välja ja vala blenderisse. Lisa kookospiim, külmutatud porgandid, astelpajud, füüsalid, kooritud ja hakitud ingver, kurkum ja sidrunimahl. Surista ühtlaseks smuutiks. Kui smuuti tundub liiga paks, lisa veidi vett ja blenderda uuesti läbi.

Koostööpostitus Härmaviljaga

10. aprill 2017

Sidrunimakroonid

sidrunimakroonid

Lihavõtted pole enam kaugel ja aeg hakata mõtlema sellele, mida nende aasta kõige rõõmsamate pühade puhul lauale panna. Olen varasemates lihavõttepostitustes vist juba tüütuseni korranud, kui väga mulle see kevadine püha meeldib. Põhjuseid on mitmeid (sh mu sünnipäev, mis langeb enam-vähem samasse aega), kuid kokkuvõttes - kuidas saaks mitte rõõmustada värviliste ja maitsvate vabade päevade üle, mil on lõplikult selge, et KEVAD on käes!

Makroone on võimalik küpsetada loomulik kõigis vikerkaarevärvides. Kui ma muidu kohe üldse ei poolda toiduvärvi kasutamist, siis makroonide puhul pigistan silma kinni. Ei juhtu sellest värvitilgakesest midagi, tulemus on väikest põhimõtete ohverdamist igati väärt. Nagu värvide puhul, on ka makroonide maitsekombinatsioonide piiriks vaid fantaasia. Sidrunimakroonid on nii sisult (munad, tsitrused) kui värvilt (värskelt õrnkollane) kevadpühadesse justkui loodud. 
Mis üldse makroone puudutab, siis tundub mulle, et tegu on ühe enim müüte ja eelarvamusi põhjustanud küpsetisega. Just küpsetamise osas. Olin minagi kunagi veendunud, et tegu on millegi täiesti ilmvõimatuga, mille õnnestumine lõpuks, peale korduvaid luhtaläinud katsetusi, paigutab sind hetkega tippkondiitrite liigasse. Asjata muretsesin. Tegu ei ole üldsegi mitte võimatu missiooniga. Ja makroonide küpsetamisega saavad täiesti kindlasti hakkama kõik, kel mingigi küpsetamise kogemus - selleks ei pea olema tippkondiiter. 
Aegumatu prantsuse kondiitriklassika puhul ei ole mingit mõtet ega vajadust jalgratast leiutama hakata. Blogides, juutuubis ja kokaraamatutes leidub nii palju põhjalikku ja õpetlikku infot makroonide küpsetamise kohta. Kui enne tegudele asumist süveneda, põhjalikult lugeda ja asja uurida, ei näe ma ühtki põhjust, miks peaks makroonide kodune küpsetamine ebaõnnestuma. Vaja on tahtmist, aega, täpsust ja kannatlikkust - kõik muu on puhas nauding! Loodan, et see postitus siin innustab neid, kel makroonitegu siiani aukartuse taha jäänud, tegudele.
Kui makroonid kord läbi tehtud, siis igal järgmisel korral lähevad nad ainult ilusamaks. Kui esimesel korral jääbki välimus veidi soovida, pole see maailma lõpp - tegu ju ikkagi koduste makroonidega ja pisikesed iluvead käivad asja juurde. Maitse on värsketel isetehtud makroonidel niikuinii lihtsalt taevalik. 

Sidrunimakroonid

3 munavalget (ideaalis 110 g)
30 g suhkrut
125 g mandlijahu
210 g tuhksuhkrut
mõned tilgad kollast toiduvärvi

Eralda munavalged munakollastest mõned tunnid enne makroonide küpsetamist ja tõsta munavalged toasooja. Kui see ununeb, pole hullu: hoia terveid tooreid mune u 5 minutit soojas vees ja saadki munavalged toasoojaks.

1. Vala mandlijahu ja tuhksuhkur köögikombaini. Töötle teradega ühtlaseks. Eesmärgiks on võimalike mandlitükikeste peenestamine ja ühtlasi on nii kindel, et segusse ei jäi mingeid klimpe ega klompe. Vala tuhksuhkru-mandlijahu segu sõelale ja sõelu kaussi. Kui sõelale jääb tükke, purusta need veel kord köögikombinis peeneks ja lisa siis alles uuesti läbi sõela kaussi. 
2. Vahusta munavalged mikseriga pehmeks vahuks. Lisa suhkur kolmes jaos, iga lisamise järel paar-kolm minutit mikserdades. Tulemus peab olema tugev munavalgevaht, mis kaussi tagurpidi pannes sellest välja ei valgu. 
3. Kui kasutad toiduvärvi, siis nüüd on aeg see munavalgemassile lisada. Kasutan pastataolist toiduvärvi, mida lisasin munavalgele hambatikuga. Seda läks tarvis imevähe, vast 2-3 x tikuotsaga purgikesest võttes. Sega toiduvärv imeõrnalt munavalgemassi hulka, spaatliga alt üles tõstes, kuni kogu segu on kenasti värvunud.
4. Lisa mandlijahu-tuhksuhkrusegu munavalgele. Tee seda kahes jaos. Vala esmalt hulka üks pool segust ja sega õrnalt, ringikujuliste liigutustega spaatliga alt üles tõstes, kuni ained on segunenud. Nüüd lisa teine pool kuivainetest ja sega uuesti. Öeldakse, et segamisliigutust võiks spaatliga teha kokku umbes 50 korda ja see moodus tundub tõesti töötavat. Tuleb jälgida, et tainas ei oleks liiga paks ega liiga vedel. Mida kauem segad, seda vedelamaks ta läheb. Liiga vedel tainas valgub küpsetusplaadile pritsides laiali, liiga paks aga jääb nagu beseeküpsis, pealt tipuga, mis ei vaju alla. Kumbki viis ei ole hea, katsu saavutada midagi vahepealset. Tulemus peaks pigem paksemapoolne, kuid siiski pehme ja kreemjas. Õige paksusega makroonitainast on võrreldud magmaga.
5. Tõsta tainas pritskotti. Pritsi küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile u 1 cm suuruse avaga pritsimisotsiku abil 3-4 sentimeetri laiused seibid. Pritsimiseks võid kasutada ka tavalist kilekotti, mille ühte nurka on lõigatud auk. Võid joonistada küpsetuspaberile ette ka ringid, kuid see ei ole kohustuslik. Mul olemas ka silikoonist spetsiaalsed makroonide küpsetamise alused, kuhu suurused ette tehtud. Eelistan küpsetada siiski küpsetuspaberil, sest vähemalt minu ahjus jäävad silikoonil küpsedes makroonid alt kuidagi liiga pehme sisuga ja neid on keerulisem aluselt lahti saada. Makroonid küpsetamisel laiemaks ei vaju, nii et väga suuri vahesid ei ole tarvis küpsistele jätta.
Aseta pritskoti ots kas joonistatud või mõttelise ringi keskele, üsna küpsetuspaberi lähedale ja vajuta tainast välja. Kui tainaseibi diameeter peaaegu saavutatud, keera otsikut järsu liigutusega ja tõsta üles, et tainavool lõpetada. Tipp küpsisel peaks mõne minuti jooksul ise alla vajuma. Kui seda ei juhtu, on tainas liiga paks. Hullu aga pole, saad tipukese enne ahju tõstmist märja sõrmega ettevaatlikult ära siluda. Katseta esialgu eraldi küpsetuspaberil paar näidist teha, siis saad tunde peagi kätte. Nüüd löö ahjuplaati 3-4 korda kõvasti vastu lauda. See on vajalik liigse õhu eemaldamiseks makroonidest. Lase makroonidel enne küpsetamist umbes pool tundi toasoojas seista. Neile tekib seismise ajal peame pehme kilejas "nahk".
6. Tõsta plaat eelkuumutatud ahju ja küpseta makroone 150 kraadi juures 15 minutit. Ära küpsetamise ajal ahjuust ava. Küpsemise ajal tekivad makroonide alla neile iseloomulikud jalad.
7. Enne ahjust võtmist kontrolli, kas makroonid on küpsed: lükka sõrmega õrnalt pealmist mütsikest. Kui see õhuliseks kerkinud jalalt maha ei libise ega viltu ei vaju, on makroonid küpsed. Kui tarvis, küpseta veel paar minutit. Üle ei tohiks aga ka küpsetada, makroonid peavad jääma seest pehmed, mitte kõvad beseeküpsised. Kindlasti ei tohiks makroonid pealt pruunistuda.
8. Tõsta plaat ahjust ja lase täielikult jahtuda. Seejärel eemalda makroonid õrnalt küpsetuspaberilt. Kasuta vajadusel õhukese fileerimisnoa abi.
8. Lisa täidis ja suru kaks makrooniküpsist õrnalt kokku.

Lemon curd ehk sidrunivõie

siin saad kenasti ära kasutada makroonide tegemisest jäänud munakollased

1 suur ja mahlane sidrun (sidrunimahla läheb tarvis 1 dl ja riivitud sidrunikoort 1 sl)
3 munakollast
80 g suhkrut
50 g võid tükikestena

Pressi sidrunist välja mahl ja riivi koor. Kuumuta väikeses potis 2-3 cm vett keemiseni. Vali kauss, mis mahub kastrulisse niimoodi, et põhi ei puuduta vett.  Klopi munakollased vispliga kausis lahti. Lisa suhkur, sidrunimahl, -koor ja võitükid. Kuumuta pidevalt vispliga segades, kuni segu pakseneb. Ära keeda, hoia segu keemise piiril. Kannatust! Paksenemiseks kulub u 10 minutit. Lase täielikult jahtuda, külmkapis seistes kreem pakseneb veelgi.

Tõsta teelusikaga ühele makroonipoolikule sidrunikreemi, tõsta teine pool peale ja vajuta õrnalt kokku. Sidrunivõiet võib loomulikult ka pritskoti abil makroonipoolikule suruda.

sidrunimakroonid


sidrunimakroonid

30. märts 2017

Oa ja päikesekuivatatud tomati määre

oa ja päikesekuivatatud tomati määre

Leiva peale ei pea alati määrima maksapasteeti või laduma juustu-sinki. Niisamuti ei ole köögiviljade dippimiseks ainuke variant jogurti- või hapukoorekaste. Viimasel ajal olen katsetuste raames kokku suristanud päris palju kõiksuguseid erinevaid taimseid määrdeid, kastmeid, dippe - ühesõnaga lisandeid, mida määrida leivale või siis mida süüa snäkivaagnalt näiteks tooreste köögiviljadega.
Määre, pasteet, dipp, kaste, kreem - selliste lisandite nimetus võibki olla just selline, nagu igaüks ise seda nimetada tahab ja milleks kasutab.
Üheks kindlatest lemmikutest on seesama oa-tomati määre. Nii nagu enam-vähem kõik taimsed määrded, valmib ka seegi imelihtsalt - vurista lihtsalt kõik vajaminevad ained köögikombainis või saumikseriga sobiva paksusega ühtlaseks kreemiks. Mahedad, kuid toekad ja valgurikkad oad, mis purustades muutuvad mõnusalt kreemjaks ja päikesekuivatatud tomatid üheskoos maitsevad ikka väga hästi. Värske petersell on mu meelest siin must, pannes määrde justkui elama, andes juurde maitsevärskust ja kasulikke toitaineid.
Maitseainete kogused on soovituslikud, lõplik mekk pane ise oma maitse järgi paika. Võib juhtuda näiteks, et vajad maitse tasakaalustamiseks rohkem sidrunimahla. Või jääb küüslaugumaitse nõrgavõitu - lisa üks küüs juurde! Kui tahad teravamat määret, puista hulka näpuotsaga tšillihelbeid.

Oa ja päikesekuivatatud tomati määre

400 grammine purk konserveeritud valgeid aedube (ube 270 g)
75 g õlist välja tõstetud päikesekuivatatud tomateid
väike peotäis petersellilehti
1 küüslauguküüs
1,5 sl sidrunimahla
2 sl oliiviõli
3-4 sl vett
soola, pipart

Nõruta oad konservi vedelikust, loputa sõelal. Tõsta kõik ained köögikombaini ja valmista kreemjas määre. Vee kogust reguleeri vastavalt sellele, kui paksu dippi soovid. Maitse ning vajadusel lisa soola-pipart.

oa ja päikesekuivatatud tomati määre

Retsept ilmus koos teiste taimsete dippide-määretega ajakirjas Tervis Pluss (aprill, 2017)

27. märts 2017

Konjakihõnguline šokolaadi-ploomikook

ploomi-šokolaadikook

Kui konjakis vinti leotatud ploomid saavad kokku mandlite ja šokolaadiga, siis see ongi täpselt nii hea nagu veel kooki maitsmata ette kujutasin: niiske ja tummine maiuspala, kerge konjakihõnguga. Täiskasvanulik ja väga-väga nauditav.
Suhkru asemel kasutasin koogis mett ja sedagi vähe. Kook aga ei ole sugugi mõru, sest ploomid annavad magususse oma korraliku panuse. Jahu ei ole selles koogis üldse, sest õhulisust ta ju ei vaja ja peeneks purustatud mandlid hoiavad kooki kenasti koos.
Koogi kõrvale võiks kindlasti teha värske marjakastme. Mul oli sügavkülmas just paras ports vaarikaid ja neist kokku suristatud versioon sobis täiesti ideaalselt kooki värskendama.

ploomi-šokolaadikook 

Šokolaadi-ploomikook 
12 lõiku
ploomi-šokolaadikook
150 g kuivatatud ploome
100 ml konjakit
150 g mandleid
100 ml vett
100 g võid
200 g tumedat šokolaadi (kasutasin 70%-list)
3 sl mett
5 muna
näpuotsaga soola
võid ja kakaopulbrit vormi jaoks

Koogiteole eelneval õhtul (või hommikul, kui küpsetad õhtul) vala ploomidele konjak. Vali selline nõu, et kõik ploomid oleksid enam-vähem konjakiga kaetud. Lase vähemalt 8 tundi tõmmata.
Kui ploomid maitsestunud ja küpsetamise aeg käes, alusta mandlite purustamisest. Vala nad köögikombaini ja purusta peeneks puruks. Lisa ploomid. Kui kogu konjak ei ole ploomidesse imbunud, vala seegi köögikombaini. Lisa vesi ja surista paksuks püreeks. See on igati OK, kui mõned ploomitükid jäävad veidi suuremateks.
Tükelda või ja šokolaad kastrulisse. Lisa suts soola. Sulata või ja šokolaad madalal kuumusel, sageli segades. Tõsta pliidilt ja lase jahtuda seni, kuni tegeled munadega.
Eralda munavalged munakollastest. Klopi munakollased kahvliga lahti. Vahusta munavalged kohevaks valgeks vahuks.
Vispelda munakollased ja mesi veidi jahtunud sulašokolaadi hulka. Lisa edasi vispeldades (segasin elektrilise käsimikseriga, aga tõenäoliselt saab ka hariliku vispliga taina kenasti segatud) konjakine ploomi-mandlisegu. Lõpuks lisa hästi õrnalt ja ettevaatlikult alt üles segades kolmes osas munavalgevaht.
Määri 23-24 cm lahtikäiv koogivorm seest võiga kokku ja raputa üle kakaopulbriga. Vala tainas vormi. Küpseta 165 kraadi juures 30 minutit. Tõsta kook ahjust ja lase täielikult jahtuda. Kõige maitsvam on kook siis, kui ta saab mõned tunnid veel külmkapis seista.
Puista enne söömist peale tuhksuhkrut või kakaopulbrit ja paku kõrvale mõnd hapukat marjakastet. Valmistasin pildil oleva kastme nii, et lihtsalt purustasin sulatatud vaarikad vähese suhkruga püreeks.

ploomi-šokolaadikook

ploomi-šokolaadikook

Postitus valmis koostöös Hennessy-ga.

24. märts 2017

Vokiroog pardi ja paksoiga

vokiroog pardi ja musta oa nuudlitega-2

Märtsis on Eesti söögikohtades ja blogideski käivitunud hoogne Hennessy-kuu. Kui nädalavahetusel plaanis restoraniskäik, tasuks piiluda, millised restoranid-söögikohad üle Eesti on oma menüüdega sobitanud konjaki ja on üsna tõenäoline, et need pakuvad nii mõnegi üllatuse. Infot osalevate restoranide kohta saab Eesti Maitsete veebilehelt
Üllatusi eelnevalt mainides pidasin silmas eelkõige, et kui tavapäraselt ollakse konjakit harjutud limpsima desserdi, ja eriti just šokolaadiste maiuste kõrvale, siis tegelikult on väärika ja vana joogi mängumaa oluliselt laiem. Näiteks aasiapärased road+konjak. Konjaki aasipäraste roogade kõrvale sobitamisest olen lugenud juba varem, soovitan huvilistele näiteks seda  Hong Kong Tatleris ilmunud lugu
Kui aga restoranile minekule lisaks või selle asemel plaanis nädalavahetusel kodus midagi tavapärasemast põnevat valmistada, siis üks aasiapäraste nüanssidega pardilihast vokk (retseptiidee napsasin Gordonilt, aga lähenesin sellele, nagu öeldakse, loominguliselt) peaks küll igati hästi sobima. Nuudlitena võib selles vokis kasutada muidugi just oma kõige lemmikumaid aasiapäraseid nuudleid. Mulle on viimasel ajal meeldima hakanud aga hoopis jahuvabad mustast oast tehtud nuudlid, mis on müügil juba täitsa mitmetes tavapoodides, mahe- ja tervisepoodidest rääkimata. 

Rõõmsat ja päikeselist nädalavahetust ja ärge siis unustage õue minna, õhus on KE-VA-DET!

Vokiroog pardi ja paksoiga
kahele

2 küüslauguküünt
paarisentimeetrine jupp ingverit
1 pardifilee
2 tl viievürtsisegu
1 tl maisitärklist + 4 sl vett
3 sl tumedat sojakastet
1 tl seesamiõli
60 g nuudleid 
1-2 sl õli praadimiseks
1 tšillikaun
1 pea paksoid
3-4 rohelise sibula vart
1 laimi riivitud koort ja 1 sl laimi mahla
soola
musta pipart
kaunistuseks seeesamiseemneid

Riivi küüslauk ja ingver. Sega need kokku viievürtsiseguga. Lõika pardifilee (põiki) õhukesteks, umbes poole sentimeetri paksusteks viiludeks. Nahk jäta külge. Sega pardilõigud kausis küüslaugu-ingveri ja viievürtsiseguga korralikult kokku.  Sega väikeses kausis omavahel maisitärklis ja vesi. Lisa sojakaste ja seesamiõli, sega läbi ja jäta see kaste ootele. 
Muude hakkimitse-segamiste vahel keeda vahepeal veel potis valmis nuudlid vastavalt pakendil olevale õpetusele. Jaa, see on korralik multitasking, aga täiesti teostatav! :) Nõruta ja jäta ootele. 
Kuumuta vokil või muul suuremal pannil õli. Tõsta pardiviilud pannile ja prae mõlemalt poolt kõrgel kuumusel umbes minut-poolteist. Maitsesta soola ja musta pipraga. Tõsta part pannilt taldrikule. Pardinahast nõrgus tõenäoliset rasva, kuid kui rasvainet tundub pannil siiski vähevõitu olevat, lisa veidi õli. Lõika tšillikaun rõngasteks ja eralda paksoi lehed pundist lahti. Tõsta pannile ja voki segades umbes minut. Kalla peale eelnevalt kokkusegatud kaste maisitärklisest, sojast ja seesamiõlist. Sega läbi ja kuumuta, kuni paksoilehed on kuumuse mõjul "närbunud". Lisa pardiviilud,  nuudlid, hakitud roheline sibul ja kuumuta kõik koos läbi. Maitsesta veel lõpuks riivitud laimikoore ja sortsu laimimahlaga. Serveerimisel puista toidule seesamiseemneid.

vokiroog pardi ja musta oa nuudlitega

Postitus sündis koostöös Hennessy-ga.

21. märts 2017

Pehme marja"jäätis" kohupiimaga

kohupiima-marjamagustoit

Huvitava fenomenina tekitab lastes vaimustust iga magustoit, mis kuidagigi viitab jäätisele. Näiteks selle magustoidu näol on ju tegelikult tegu maailma kõige tuttavlikuma ja lihtsama marja-kohupiimakreemiga. Kuid õhin söömisel on palju suurem, kui lihtsalt kohupiimakreemi süües. Jäätiseks teeb ta asjaolu, et marjad on lisatud külmununa ja tulemuski on jäätisega täitsa sarnane, ehkki küll mitte nii rammus. Just valminuna on maius selline pehmemat sorti, justkui veidi sulanud jäätis. Soovi korral võib segu umbes pooleks sügavkülma pista või jäätisemasinas edasi külmutada. Meile aga meeldis ta just sellise pehme jäise magustoiduna - mõnusalt kreemjas ja värske.
On aeg hakata kriitilise pilguga üle vaatama ka sügavkülmariiuleid, sest ehkki eile alles algas kevad, pole ka värskete suvepäikese kasvanud marjade aeg polegi enam teab kui kaugel. Marjane jäätis on sügavkülmavarude ära kasutamiseks just sobiv variant. Marjadena võib kasutada loomulikult just seda, mis olemas ja meeldib. Pildil olevasse jäätisesse läksid vaarikad ja mustad sõstrad, mis lubab seda nimetada lausa kuningannalikuks magustoiduks. Soomlased teadupärast nimetavad just nõnda vaarika ja musta sõstra kooslust.

külmutatud marjadPehme marja"jäätis" kohupiimaga


150 g külmutatud vaarikaid
150 g külmutatud musti sõstraid
300 g kohupiimapastat
1 sl vanillisuhkrut
u 1,5 dl heledat suhkrusiirupit (doseeri maitse järgi)
kaunistamiseks röstitud mandlilaaste (soovi korral)

Vala jäätunud marjad köögikombaini ja purusta peenikeseks pudiks. Lisa kohupiim, vanillisuhkur ja suhkrusiirup. Surista ühtlaseks. Paku kohe. Kui soovid veidi tahkemat maiust, tõsta jäätis veel pooleks tunniks sügavkülma tahenema. 
kohupiima-marjamagustoit

Koostööpostitus D-kokaraamatuga

18. märts 2017

Tzatziki, jogurtikastmete kuningas

Nii nagu eelmise postituse parmesanikrõpsude puhul, olen selle tzatziki-postituse ka endale juba ammugi võlgu. Sest ei ole universaalsemat ja maitsvamat jogurtikastet, kui see Kreekast pärit dipp ja teen seda päris tihti. Ja mis isiklik blogi see üldse selline on, kus pole kirjas blogipidaja isiklikke lemmikuid:) Nii et siin ta on, jogurtikastmete kuningas tzatziki.
Et tegu on värskendava ja jaheda olemisega kastmega, siis mida rohkem kevade ja suve  poole, seda enam ta muidugi lauale sobib. Tükeldatud köögiviljade, lihapallide, erinevate krõpsude-tšipside juures täiesti asendamatu.
Kindlasti on juba nii mõnedki grillid nädalavahetusel juba huugama pandud (nii ka meil!) ja kui näiteks grillida kana- või lambavardaid (kreekapäraselt souvlaki), siis mu meelest on tzatziki nende juurde täiesti ideaalne lisand. Klassikaline tzatziki koosneb vaid jogurtist, küüslaugust ja kurgist. Ja on niimoodi täiesti võrratu! Mulle on meeldinud redist ka lisada, aga kui ei taha, võib selle vabalt ära jätta.  Sisse võib riivida ka sidrunikoort, lisada tšillit, hakkida mündilehti - see kõik on juba fantaasia ja maitse küsimus.
Tzatziki tegemine on tegelikult vaid kokkusegamise vaev. Arvestada tuleks vaid ajaga, mis kulub kurgi sõelal nõrutamisele. Seda sammu aga ei soovita kindlasti vahele jätta, sest siis tuleb tzatziki lihtsalt liiga vesine.
Head tzatzikitamist!

tzatziki


Tzatziki 
u 2,5 dl

2 lühikest või pool pikka kurki
5 redist (kui ei soovi, jäta välja)
2,5 dl paksu Kreeka jogurtit
1-2 küüslauguküünt, oleneb kangusest
2 sl hakitud tilli (võib ka hakitud münti lisada)
soola, musta pipart
kaunistuseks oliiviõli (kõige paremini sobib siia hea Kreeka oliiviõli), paprikapulbrit, kuivatatud punet

Riivi koorega kurk ja redis. Kui kurgi seemneosa on väga suur ja pehme, eemalda see enne. Sega soolaga. Lase sõelal pool tundi nõrguda. Pigista käe vahel kuivemaks ja sega jogurtiga. Pressi hulka küüslauguküüned ja hakitud till. Maitse, vajadusel lisa soola. Lase kastmel võimaluse korral külmkapis paar tundi enne söömist maitsestuda. Serveerimisel nirista peale oliiviõli ning raputa kaunistuseks ja maitseks paprikapulbrit, kuivatatud punet ning musta pipart.

tzatziki

14. märts 2017

Parmesanikrõpsud

parmesanikrõpsud

Parmesanikrõpsude tegemiseks ei ole vaja muud, kui...parmesani. Olgem ausad, ma ise kasutan peamiselt Valio Forte erinevaid juuste, mis sisuliselt ongi ju parmesani juust, ehkki neid nõnda ei või nimetada, kuna Parmigino Reggiano on geograafilise tähisega kaitstud nimetus ning see laieneb ka tõlkesõnale "parmesan". See aga pole üldse postituse teema, lihtsalt suusoojaks.

Teen neid juustukrõpse päris sageli, kuna soolaka lisandina sobivad nad vägagi hästi nii salatite, suppide kui ka risotode peale maitset ja krõbedust andma ning muudavad toidu visuaalseltki ägedamaks.  Samahästi saad neid pakkuda ka veinikõrvasteks snäkkideks. Need krõpsud on ka hea võimalus ära kasutada kappi jäänud ja ehk juba kuivamagi kippuv parmesani juustu tükk. Riivi ära, tõsta plaadile kuhjakesed ja küpseta krõpsudeks!

Üldiseks orientiiriks on hea teada, et 50 g juustust saab 10-12 krõpsu

Valmistamine on lihtsamast lihtsam:

parmesanikrõpsud, tegemineRiivi juust. Tõsta supilusikaga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile juustukuhjakesed, jättes umbes 7-sentimeetrised vahed. Küpseta 180 kraadi juures umbes 10 minutit. Juust sulab, valgub laiali ja tulemuseks on õhukesed pitsilised krõpsud. Tõsta õhukese pannilabida abil köögipaberile tahenema.

Soovi korral võib lisada juustule enne küpsetamist
-seesamiseemneid,
-mooniseemneid,
-musta pipart
-kuivatatud ürte. Näit. tüümiani, rosmariini.
Puista valitud lisand või maitseaine enne küpsetamist juustukuhjakestele.

7. märts 2017

Peedi-kinoakotletid

peedi-kinoakotletid


See ei ole sugugi esimene kord, kui peet ja kinoa mu toitudes kokku saavad. Blogis on varasemast näiteks ka kinoa ja peedi salat feta juustuga ja olen nende kahe sõprust proovile pannud nii mõneski teises toidus. Olen endiselt arvamusel, et need kaks on kokku loodud. Nii peet kui kinoa on mõlemad omamoodi karused ja maalähedased. Nõnda lihtsakoelised, et päris omaette jääksid mõlemad ehk toiduna tuimavõitu. Ent kui sellele toekale paarisrakendile lisada särtsu küüslaugu, balsamico, vürtsköömnete, koriandri ja tšilli näol, löövad peedi-kinoapätsikesed lausa särama! Värvist ma üldse ei räägi, see on tänu peedile juba niigi super. Kinoat peetakse sageli ekslikult teraviljaks. Ja pole ka ime, sest tema kasutamisvõimalused on teraviljadega väga sarnased. Tegelikult on aga kinoa puhul tegu Tšiili hanemaltsa seemnetega. Kinoa glükeemiline koormus on madal, mis tähendab, et temast tehtud toidud annavad täiskõhutunde pikaks ajaks ega lase veresuhkrul üles-alla kõikuda. Kinoa on ka valgu- ja rauarikas, sobides seega suurepäraselt ka neile, kes ei söö üldse midagi loomset või lihtsalt tarbivad liha väga harva.

Peedi-kinoakotletid on mõnusad niisama või näiteks mõne jogurtikastmega, mille tarvis tuleks Kreeka jogurt segatud ürtide ja küüslauguga ning maitsestatud riivitud sidrunikoore ja soola-pipraga. Neid võib pista ka burgeri vahele või pakkuda koos portobello seentega. Postituse lõpus sellest moodusest ka pilt ja retsept.

Peedi-kinoakotletid
5-6 tk.

4 dl vett
2 dl kinoat
250 g keedetud peeti
1 küüslauguküüs
2  muna (L)
1 sl palsamiäädikat
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
1 tl jahvatatud koriandrit
sutsuke tšillihelbeid või -pulbrit
1 dl odrajahu (võib asendada ka toortatrajahuga)
soola, musta pipart
oliiviõli kotlettide praadimiseks

peedi-kinoakotletid

Kuumuta vähese soolaga maitsestatud vesi keema. Loputa kinoa sõelal jooksva vee all. Vala potti ja keeda u 15 minutit, kuni vesi on kinoasse imbunud ja terakesed pehmed. Riivi peet. Purusta küüslauk, klopi munad lahti. Sega omavahel keedetud ja jahtunud kinoa, riivitud peet (ilma riivimisel eraldunud vedelikuta- see teeks kotletitaina liiga vedelaks), küüslauk, munad, palsamiäädikas, maitseained ja jahu. Sega täiesti ühtlaseks. Tõsta vähemalt pooleks tunniks külmkappi. Seejärel kuumuta pannil õli. Vormi seejärel käte vahel kotletitainast pontsakad pätsikesed. Prae mõlemalt küljelt paar-kolm minutit.

peedi-kinoakotletid portobello seentega 

Siin minu lemmikviis nende kotlettide söömiseks: ahjus küpsetatud portobello seentega.

Peedi-kinoakotletid portobello seentega

5-6 portobello seent
sortsuke oliiviõli
5-6 peedi-kinoakotletti
lisaks rohelisi salatilehti, rukolat, tomatit, sibulat jm

Eemalda portobello seentelt jalad. Määri kübarad alt ja pealt veidikese oliiviõliga. Maitsesta soolaga. Rösti seenekübaraid ahjus 200 kraadi juures u 20 minutit.
Serveerimiseks tõsta seentele kotletid. Lisa salatilehti või rukolat, tomati- ning sibulaviile või just selliseid värskeid lisandeid, nagu sulle meeldivad.

peedi-kinoakotletid portobello seentega

6. märts 2017

Läätsesalat

läätsesalat

Kas pole kummaline, et kunagi peeti salati all silmas ainult kas roheliste lehtede kuhja, riivitud kapsast-porgandit praetaldriku servas või majoneesikastmega üle valatud makaroni-vorstisegu. Muidugi on need üldistavad näited, aga kuhugi nende kolme kanti see salati mõiste ju kaldus, kas pole. Salat pole aga ammugi enam vaid lisand n-ö päris toidule või kõhtu tühjaks ja maitsemeelt kurvaks jättev dieeditajate stampeine, vaid igati toitev ja täisväärtuslik omaette söögikord. Näiteks sellest toekas läätsesalatist saab täis kõhu pikaks ajaks ning ka maitset on siin kuhjaga. Ma ise fännan selle salati puhul magusa ja soolase esmapilgul vastuolulist kombinatsiooni. Tõepoolest - rosinad ja kapparid üheskoos tummiseid läätsesid maitsestamas on vaimustavad!
Eestlaste toidulaual on kaunviljad teadupärast olnud aastasasadu, neid tunti ja söödi ammu enne kartuliga tutvumist. Herne-suitsulihasupp, soolaoad, oa-kruubisupp ja muud ammustest aegadest tuntud toidud on toekad kõhutäited ja aidanud üle ka raskematest aegadest. Nüüd hinnatakse kaunvilju eelkõige nende tervisesõbralike omaduste poolest. Kõrge valgusisaldus, suur kiudainetesisaldus, rohkelt mineraalaineid ja vitamiine teevad kaunviljadest tõelise väetoidu, mis võiks meie toidulauda palju sagedamini rikastada.
Kui kasutada konserveeritud või külmutatud kaunvilju, nii jääb ära nende leotamisele ja keetmisele kuluv aeg ja toit valmib eriti hõlpsalt. Selle salati valmistasingi konserveeritud pruunidest läätsedest. Aga loomulikult võib ka kuivatatud läätsed ise pehmeks keeta. Punaseid läätsesid vaid ei tasuks selleks valida, need keevad salati jaoks liiga pudruseks, aga kõik muud sobivad kenasti.

Läätsesalat rosinate ja kapparitega
neljale

1 purk (400 g) pruune läätsesid
50 g rosinaid
50 g kappareid
150 g kirsstomateid
60 g rukolat
Kaste:
2 sl oliiviõli
2 sl sidrunimahla või valge veini äädikat
1 sl sinepit
soola, pipart

Nõruta läätsed konservivedelikust. Haki rosinad veidi väiksemaks, umbes läätsede suurusteks tükikesteks. Sega omavahel läätsed, rosinad ja kapparid. Tõsta kastmeained väikesesse kaanega purki ja raputa korralikult segamini. Vala kaste läätsesegule ja sega läbi. Lisa salatile poolitatud kirsstomatid ja rukolalehed, sega õrnalt läbi.

Soovi korral võib salatile lisada lisaks veelgi meelepäraseid küpsetatud või tooreid köögivilju. Näiteks peeti, porgandit, redist, punast sibulat. Ka juust sobib siia hästi. Ise olen proovinud seda salatit valgehallitusjuustuga, aga samahästi sobivad ka feta või kitsejuust.

läätsesalat valgehallitusjuustuga

Retsept ilmus ajakirjas "Tervis Pluss" (märts 2017) kaunviljade loo juures.

5. märts 2017

"Mereannid. Krevetist kalmaarini" - uus kokaraamat!

Mereannid. Krevetist kalmaarini.

Oi, ma särasin õnnest justkui pühademuna, kui Ajakirjade Kirjastus tegi mulle ettepaneku osaleda kaasautorina uue mereandide kokaraamatu kirjutamises ning pildistada üles kõik selle raamatu toidud. Ja nüüd ongi Epp Mihkelsi ja minu retseptidega raamat trükist väljas ja juba mõne nädala raamatupoodides kenasti saadaval.
Mereannid, mu lemmikud! Nii mõnedki mu meeldejäävamad ja lausa heldimustki tekitavad toiduelamused on seotud justnimelt mereandidega. Tõele au andes, vähetähtis pole muidugi asjaolu, et need meelde sööbinud maitsenaudingud on sündinud peamiselt reisidel. Paikades, kus mereannid püütakse sealtsamast rannaäärse kõrtsi veeres loksuvast ookeanist. Mida aeg edasi, seda kergem on aga olnud neid imelisi maitseelamusi ka kodus taaselustada. Mereannivalik meie poodides laieneb jõudsalt ja kui mõelda kasvõi paari aasta tagusele ajale, on näiteks ainuüksi erinevate karpide valik oluliselt suurem. Lisaks sinikarpidele saame poest osta rohe-, veenus-, mandel-, habemenoa-, kammkarpe ja austreid. Enamus neist on saadaval täiesti värske, st elavana. Poes on müügil kaheksajalad, kalmaarid, rääkimata paljudest erinevatest krevettidest. Värskelt, külmatutult, keedetult, toorelt, puhastatult, puhastamata - vali, milliseid iganes soovid.

protsess ja tulemus :)
Vasakul olevale fotole napsasin Epu, kes parasjagu sätib karpe pildile. Ja paremal valmis lehekülg raamatust: meie poodides müügil olevad karbilised. 

Me Epuga oleme tõepoolest paadunud merannifännid. Samas tean palju neid, kellele mereannid üldse ei meeldi. Ja põhjus ei pruugigi alati olla selles, et mereannid ei maitse. Pigem selles, et mereannid ei ole olnud meil alati nii laias valikus saadaval ja neid lihtsalt ei ole harjutud valmistama. Sestap soovitangi seda raamatut kõigile omasugustele mereannisõpradele, kui ka neile, kellele mõte mereande toiduks valmistada ei tundu kuigi ahvatlev. Raamatus on rohkelt ka n-ö teoreetilist osa, st põhjalikku infot erinevate molluskite kohta, alates elukohtadest ja käitumisviisidest kuni näpunäideteni puhastamise, kättesaadavuse ja valmistamise kohta. 

habemenoad
Kaun-ehk habemenoakarbid ürdivõis. Kas teadsid, et habemenokarbid elutsevad muda või liiva sisse kaevununa. Nad saavad seda teha, kuna hingavad läbi sifoonide, mille sirutavad mudast või liivast välja. Need põnevad karbid kaevuvad liiva sisse püstasendis, nii et liiva seest piilub välja vaid tipp, olles niimoodi peidus vaenlase eest. Kui habemenoad peavad liivast põgenema ja end kiiresti liigutama, võivad nad tekitada vett välja pumbates kuni meetri kõrguse veesamba.
veenuskarbid õllekastmes
Õlles küpsetatud veenuskarbid suitsupeekoniga. Imehead väikesed ümarad veenuskarbid on õrna tekstuuri ja juba iseenesest pisut magusa mekiga. Kui tavaliselt kasutatakse karpide keetmiseks veini- või koorekastet, siis ka hele õlu sobib selleks väga hästi. Mõnus vaheldus klassikale!
sinikarbid valge veini ja koore kastmes

Karpe saab valmistada lugematutel eri viisidel. Külmal ajal on üks mu oma kindlaid lemmikuid see pildil olev kausitäis sinikarpe. Vaatamata sellele, et see toit valmib imelihtsatest koostisosadest (karbitoitudes muidu nii tavapäraseid ürtegi pole kasutatud!), on tegu vastupandamatult maitsva kausitäiega. Tõeline külma aastaaja mugavusroog on soojalt kreemjas ja kodust turvatunnet tekitav. Soovitan väga järele proovida.

Sinimerikarbid valge veini ja koore kastmes
neljale

1 kg sinimerikarpe
1 sibul
2 küüslauguküünt
2 sl võid
200 ml valget veini
200 ml kala- või vähipuljongit (fondist valmistatud)
400 ml  35% koort
soola

Pese karbid hoolsalt jooksva vee all. Jälgi, et kõik karbid oleksid suletud. Viska ära karbid, mis on praokil ning ei sulgu ka koputades. 
Haki sibul ja küüslauk. Kuumuta pannil või, passeeri sibul ja küüslauk klaasjaks ja pehmeks. Vala nad pannilt suurde potti. Lisa vein ja kuumuta keema. Vala potti sinimerikarbid. Keeda kaane all umbes 6 minutit. Tõsta karbid vahukulbiga leemest välja. Viska ära need karbid, mis keetes ei avanenud. Vala potti kalapuljong ja koor. Keeda kaaneta umbes 5 minutit. Maitsesta soolaga. Tõsta karbid leeme sisse tagasi ning serveeri. 

kammkarbirisoto
Kammkarbirisoto, värvilaiguks kergelt kuumust saanud paksoi. Lihtsalt taevalik.
kaheksajalg
Raamatu tegemise ajal võisid mu pereliikmed tavapärasest sagedamini köögis kohata müütilisi merepõhjaasukaid:)
omas mahlas hautatud kaheksajalg
Omas mahlas, maitseainetega vürtsitatult ning veinist aroome ja hapet saades küpseb kaheksajalg pehmeks ja maitserikkaks. Sedamoodi ettevalmistatud kaheksajalg sobib mitmete küpsetatud kaheksajalga vajavate roogade valmistamiseks.
kaheksajala salat
Selle aromaatse ja tervisliku salati tegemiseks läheb tarvis just sedasama eelmise pildi kangelast, omas mahlas keedetud kaheksajalga.
marineeritud kaheksajalg
Kui kaheksajalg juba keedetud, saab sellest teha võrratuid roogi. See siin on oliiviõli, valge veini äädika ja ürtidega marineeritud kaheksajalg. Sobib muide ülihästi meie suvise värske keedetud kartuliga!


Raamatu kõige retseptirohkem peatükk on krevettidele pühendatud. Krevetid ongi ju kogu maailmas mereandide hulgas populaarsuselt esikohal. Suure nõudluse tõttu püütakse krevette nii meredest kui ka kasvandustest hiigelkogustes. Ja pole ka midagi imestada - need veeloomakesed on silmapaistvalt hõrgu maitse ja ahvatleva tekstuuriga ning pakuvad kuhjaga kasutusvõimalusi. Krevetid on ka ühed kättesaadavamatest mereandidest, olles müügil pea igas toidupoes nii toorelt, sügavkülmutatult kui keedetult. On peaga ja peata krevette, kooritud kui koorimata, sabaga ja sabata, veenist puhastatult või puhastamata - vali vaid sobiv!
Siinkohal saabki ära mainida veel ühe olulise põhjuse, miks mereande võiks rohkem süüa: mereannid on väga kasulikud ja toitvad. Näiteks needsamad krevetid on tõeline tervisetoit, sisaldades märkimisväärses koguses omega-3 rasvhappeid ning nad on ka suurepäraseks madala rasvasisaldusega valguallikaks. Krevettides on palju B-12 ja B-6 vitamiini, mis aitavad korras hoida närvisüsteemi ja ajutegevuse. Kuumtöötlemisel värvuvad krevetid punaseks tänu karotenoidile astaksantiin, mis on võimas antioksüdant. Krevettide kestad sisaldavad ka glükosamiini, mis on oluline liigestele. Krevetid on suurepäraseks seleeni allikaks. Seleen aitab olulise antioksüdandina organismil  võidelda infektsioonidega, kaitsta rakke vabade radikaalide kahjustuste eest ja aidata vähendada riski haigestuda vähki ja südamehaigustesse. Seleen vajalik element kudede elastsuse säilitamiseks ja vananemise aeglustamiseks. Lisaks leidub krevettides olulisi mineraale vaske, fosforit ja rauda. Need toredad omadused kehtivad suuremal või vähemal määral kõigi mereandide kohta.

krevetid

Toorete krevettide koorimine ja puhastamine on lihtne ega nõua mingeid erioskusi ega keeruliste noatehnikate valdamist. 1. Kui krevetil on pea, keera see õrnalt küljest. 2. Krevetti kahe käe vahel hoides ja pöialdega tõmmates koori krevetilt kest koos jalgadega. Saba võib jätta külge või eemaldada, olenevalt sellest, kuidas soovid krevetti kasutada. 3. Aseta krevett kõhuli lõikelauale ja tee terava noaga seljale sisselõige. 4. Eemalda tume sool seda noaotsaga kerides või õrnalt tõmmates. Kui sool on purunenud, kaabi ta välja või pese krevetti voolava vee all, sõrmega soolejäänuseid eemaldades. 

krevettide puhastamine

krevetitempura
Krevetitempura. Kui oled imestanud, kuidas restorani tempuras jäävad krevetid kenasti piklikuks ega tõmbu kuumutamisel tavapäraselt konksu, saad raamatut lugedes sellegi saladuse jälile ja kodus edaspidi täiuslikku tempurat teha.
krevetivormid pildistamisel
Tšilliteravad krevetivormikesed tomatikastmes - üks mu lemmikuid raamatust. Mereande on tegelikult imelihtne valmistada ja nad valmivad ju teadupärast väga kiiresti. Imemaitsva hõrgutise võib lauale saada veerand tunniga.

Suur aitäh kaasautor Epp Mihkelsile, kelle kogemustest ja tarkusest õppisin töö käigus nii mõndagi. Kauni kujunduse eest tänud Mai Grepile ja teksti lihvimise eest Velve Saarele. Kogu projekti ohjas armas Lia Virkus - suur-suur aitäh! 
Loodan kogu südamest, et see raamat leiab oma kindla koha paljude mereannifännide köökides ja raamaturiiulites. Ja usutavasti innustab ta julgetele katsetustele ka neid, kelle mereannivaimustus alles tuure kogumas.

Nagu ikka, on mul suur rõõm loosida siin blogis välja kaks autorieksemplari. Et raamatuloosis osaleda, anna palun kommentaarides teada, milline mereandidest on su lemmik. Olgu need siis krevetid, erinevad karbid, kaheksajalad, kalmaarid, seepiad, krabid või hoopis mõni muu imetabane mollusk - põnev on teie eelistustest ja lemmikutest teada saada! Ja kui sa ei ole mereandidega veel sõbraks saanud, kuid soovid siiski suhet paremaks muuta - anna sellestki teada, kuna raamat oleks siin kindlasti suureks abiks. Kõigi kommentaarijate vahel loosin nädala pärast, 12. märtsil välja kaks tuttuut mereanniraamatut ja saadan need oma kulu ja kirjadega võitjatele.

20. veebruar 2017

Mida panna vabariigi aastapäeva peolauale

Tõenäoliselt mõlgub postituse pealkirjaks olev lausejupp praegu paljude peas. Ütlematagi on selge, et selle õhtu toit on eestimaine: kas siin kasvatatud või valmistatud. Eestimaa põllud, farmid, talud, metsad, meri - need võiksid olla märksõnad, millest toitude valikul lähtuda. Ja kui mõttel lasta neis suundades lennata, jagub ju inspiratsiooni kuhjaga!
Oma koduse peolaua peaproov on mul tegelikult juba tehtud, kuna sain vahva võimaluse Kaubamaja Toidumaailma lettide vahel jalutades korvi tõsta just neid toite ja tooraineid, mis mulle kõige enam tähtsa pidupäevaga seostuvad. Jagan selle poeskäigu tulemusel valminud ampse ja ideid teiegagi, ehk jõuavad mõned neist maitsvatest paladest ka teie lauale.
Et suurem osa eestlastest rivistab end ilmselt 24. veebruari õhtul televiisori ette, on mugav ja otstarbekas katta suupistelaud, kust siis igaüks saab endale meelepäraseid palu napsata. Enda puhul võin kindlalt väita seda, et järgmisel fotol olev vaagen saab olema meie peolaual sama kindlalt, kui kindlalt on 24. veebruaril Eesti Vabariigi 99. sünnipäev. Kiluvõileivad, nendeta ei saa!

Kiluvõileivad

kiluvõikud

Kiluvõileibade vaagnal on Gourmet Club'i kadakamarjaleib, millel õrnad ja parajalt soolakas-vürtsikad Briis vürtsikilu fileed. Poolpehmeks keedetud Järveotsa vutifarmi vutimunad sobivad kiluvõikude juurde imeliselt hästi. Tilli ja murulauku ka värviks ja värskuseks ning peolaua staar ongi olemas!

Korvikesed metsaseenesalatiga

Vana hea klassika, hapukoorega seenesalat, valmib lihtsalt ja maitseb võrratult. Seenehullukeste (mina-mina!) kohustuslik peolaua suupiste.

seenesalatiga rukkikorvikesed

Metsaseenekorvikeste tegemiseks vajad:

300 g kupatatud ja soolatud metsaseeni (kasutasin Eesti And soolatud männiriisikaid)
1 väike mugulsibul
2-3 sl hapukoort
1 sl hakitud tilli
16 korvikest (kasutasin Eesti leivatööstuse rukkikorvikesi)

Leota soolaseeni külma veega kaetult, olenevalt soolasusest tund-paar.  Nõruta. Loputa voolava vee all. Haki seened ja sibul võimalikult väikesteks tükkideks. Sega juurde hapukoor ja till. Tõsta salat korvikestesse.


seenesalatiga rukkikorvikesed

Sült

Sült ei ole sugugi vaid jõulutoit, vaid sobib rahvustoiduna igati hästi ka vabariigi aastapäeva tähistamiseks. Juurde kuumad keedetud kartulid, mädarõigas, marineeritud seened ja hapukurk - võrratu Eesti toit!

ulukisült, kukeseened, mädarõigas, hapukurk
Pildil on Linnamäe Lihatööstuse sült põdralihaga, supermaitsev Treppoja sahvri mädarõikaäkine, mahekasvatatud minikartul, marineeritud kukeseened ja hapukurk. Kaks viimast on valmistanud Eesti And.

Sooja leiba, mõtelge!

Kõik ei ole leivaküpsetajad. Värske leiva lõhn meeldib aga küll igaühele. Kodu saab mõnusat leivalõhna täis ja ahjusoojad leivad lauale vaid 15 minutiga tänu küpsetusvalmis leibadele. Gourmet Club'i kadakamarjaleib ja rosina-pähklileib on head kasvõi lihtsalt võiga! Aga loomulikult saab neid sobitada ka erinevate maitsvate katetega.

leivad
Just ahjust tulnud kadakamarjaleib ja pähkli-rosinaleib. Kuumale leivale veel peale karulauguvõid...mmmm
peedihummus
Gourmet Club'i ahjusoe kadakamarjaleib ja peedihummus. Peedihummus pole küll sajaprotsendiliselt eestipärane, kuid maavillase miksimine maailma maitsetega on tänapäeval iseenesestmõistetav ja värskendav lähenemine.

Veiseliha tartar

Meie oma rohumaa lihaveise lihast saab ülihea puhta maitsega tartari. Kaubamajas müüakse Liivimaa Lihaveise steike lahtiselt lõikudena. Et tartari valmistamiseks kulub liha vähe (näiteks 12 serveerimislusika tarbeks läks tarvis üht 200-grammist steigilõiku), on liha lõigukaupa osta mugav ja praktiline. Tartari retsept pildi järel.

lihaveise tartar

Veiseliha tartari valmistamiseks läheb tarvis:

200 g lihaveise liha (kasutasin Liivimaa Lihaveise steiki)
1 munakollane
2 vürtsikilu fileed
1 väike (punane) sibul
mõned tilgad Tabascot
1-2 tl Worcesterhire kastet
soola, musta pipart
kaunistuseks ja maitseks kadakamarju ja murulauku

Eemalda lihalt kelmed, kui neid on. Kaabi liha noaga väikesteks tükikesteks. Soovi korral võid liha lasta läbi hakklihamasina. Haki sibul peeneks hakkeks ja sega kõik ained omavahel tartariks. Maitsesta soola ja musta pipraga. Serveeri tartari kas röstsaialt või hoopis serveerimislusikatelt, nagu pildil. Kaunista tartar kadakamarjade ja hakitud murulauguga. 

Vääriskalad

ev99 suupisted
Leivakrõpsudesse on sätitud kodumaine vikerforelli piprafilee (Aravuse kalatööstus) ja Saaremaa õrnsoola siiafilee (valmistatud Nasvas Ösel Fish OÜ poolt)
soolasiia- ja suitsuforelli suupisted



Krõbedad snäkid

Kodumaisel tšipsivaagnal on koha leidnud omatehtud verikäkikrõpsud ja Mulgi Krõpsude hapukapsa-, peedi- ja kaalikakrõpsud. Verikäkikrõpsude tegemine on hästi lihtne, tulemus imehea. Lõika verikäkist (kasutasin selle foto jaoks Arke Lihatööstuse rukkilinnastega verikäkki) paari millimeetri paksused lõigud, laota ahjurestile ja küpseta 175 kraadi juures (võimalusel kasuta pöördõhku 25-30 minutit. Lase krõpsudel lahtise uksega ahjus jahtuda. Naudi niisama või pohlamoosiga.

köögiviljakrõpsud ja verikäkikrõpsud

Juustuvaagen

Meie oma juustumeistrid valmistavad nii häid juuste, et patt oleks neid peolauale panemata jätta. 

eestimaised juustud väiketootjatelt
Juustud ülalt paremale: Nopri sõir, Nopri Gouda ürtidega, Nõmmiku talu tšillijuust, Andre Farmi Grand Old. Lisanditeks õuna ja Põltsamaa Kuldse juustumoos ja viigimarja-konjakisinep (Gourmet Club)

Kamavaht

Pole paremat aega kamavahuga maiustamiseks, kui vabariigi aastapäev. Kamavaht on ühtaegu kodune ja pidulik ja nii meie oma, kui veel olla saab. Karli ja Linda maiustuste mahe käsitöö-kamašokolaad ja Pagar Võtaks mahedad kaerahelbeküpsised teevad magusalaua veelgi mõnusamaks.

kamavaht

Kamavahu tegemiseks läheb tarvis:

200 ml 35% koort
3 sl suhkrut
400 g kohupiimapastat
3 sl kamajahu (kasutasin Tartu Milli rukkikama)
lisaks kaeraküpsiseid, kamašokolaadi, marju

Vahusta koor suhkruga, sega hulka kohupiimapasta ja kamajahu. Pudista magustoidupokaalide põhja kaeraküpsiseid. Tõsta kamavaht pokaalidesse. Kaunista riivitud kamašokolaadi ja marjadega.

kamavaht

Ideederohket peolaua planeerimist! Peaasi, et kilud ostunimekirjast välja ei unune! :)

kiluvõikud 

  Kõik postituses kasutatud toiduained on pärit Kaubamaja Toidumaailmast.

*************


Kui tundub, et: "Justkui tahaks veel midagi...", vaata ka neid: 
last but not least: